www.militaar.net

Eelmine suvi tehti "Malev" Soontaga maalinnal. Näinud pole aga kuuldavasti ajaloolisele tõele ei pidavat kuidagi pretendeerima. Võibolla mõtled seda?

Arnoldi vastus loomulikult õige! Tegu heal Rootsi ajal rajatud Pärnu kindlustustega (17.saj lõpp- 18.saj algus), millest aga suurt midagi järgi pole (likvideeriti plaanipäraselt 19.saj). No pole enam lambist häid küsimusi võtta :( Kui ikka Kuressaare mees küsib ja endal ainult ilmakaartega ristitud ...

No ei suutnud oma nokka kinni hoida ja nüüd karistus käes


Militaarobjekt, mille puhul osade nimed laenati taevalaotusest (kauged ja kättesaamatud - Jupiter, Merkuur, Kuu, Uraan jne. Millega tegu ja kus asus? [/b]

I MS ja Saksa dessant Tagalahte oktoobris 1917 (operatsioon Albion)? Ajaliselt langeb kokku mihklipäevaga (dessant 12.10.1917)

Sõrves Mäebe metsas peaks olema Il-2 vrakk (st vrakk on seal täiesti olemas, kas Il-2, selles ei ole 100% veendunud).

Üllatusmomenti Eesti sellises olukorras ära kingita ei oleks saanud. Kõige õigem oleks olnud sellises olukorras hämada, et me kuulutasime sõja, või oleks kuulutanud hiljem, siis kui rünnak juba läbi, või midagi sarnast. Sinu nägemus diplomaatiast, selle reeglitest ja toimimisest hakkab täitsa huvit...

Hugo kirjutas Millal tajuti otsest ohtu, ei usu, et baaside leping välk selgest taevast oli. Otsest ohtu tajuti peale MRP-d, liikusid ju kohe ka kuuldused et selle taga on rohkem kui lihtsalt mittekallaletungimine, sealt baasideni aega võib juba pigem päevade kui kuudega lugeda. Eesti kohta ei tea, ...

Madis kirjutas

teiseks: täiesti puutumata on jäetud siin eestlaste võimalik venelastele vastuhakk siis, kui soomes oli juba alanud talvesõda.

Selle kohta täiesti eraldi teema siinsamas alajaotuses:
http://www.militaar.net/viewtopic.php?t=1578

Tsiteerin:: Ja kui ma ei eksi, Münheni kriisi ajal oli NLiit valmis Tsehhile appi minema, kui ainult Poola või Rumeenia väed läbi laseks Vot selle kohta ei oska küll praegult midagi öelda, absoluutselt ei koida. Täpselt nii oligi, ainult NLiidu naabrid olid kategooriliselt selle vastu et Punavägi n...

Samas jälle oleks Rootsi ja Skandinaavia õppinud Baltimaadelt ja Soomelt, et neutraalseks jääda on selles maailmasõjas võimatu, siis oleks seis hoopis teine olnud. Eriti just Rootsi oli nii võrd arg, ise samas küllaltki suur riik. Balti-Skandinaavia jõudude õigeegne ühendamine oleks taganud kõikide...

Loe Talvesõja raamatut, seal mõistat, miks oli Eesti Soomele tähtis, miks oli oluline Skandinaaviale Läänemere sulg, mida arvavad Soome ajaloolased Eesti alistumisest. Olen raamatut lugenud ja saan täiesti aru Eesti tähtsusest Soomele jne. Ei suuda aga leida sellest komplektist seda punkti, mille a...

hugo: Kaua ei oleks ka Soome vastu pidanud, pikk kaevikusõda oleks sellisele väikeriigile nii kurnav, et kaotus on ajaküsimus, arvestades jõudude vahekorda, Soome versus N-Liit, julgeks arvata, et maksimaalselt aasta. Mul omal jäänud kirjanduse (peamiselt telliskivi mõõtu kogumik nimega"Talvesõ...

No aga siis me ju jõuamegi lõpuks arusaamisele, et Eesti vallutamine ei olegi nii lihtne nagu esmapilgul tundub. Eesmärk oli ju Soome ja Baltikum vaikselt ja üksaaval kätte saada. Eesti pidi olema esimene, rünnak Eesti merekindlustele oleks tõenäoliselt sõtta kiskunud Soome, rünnak läbi Läti oleks ...

segi kui oleks vastu pidanud talve, oodanud sakslaste saabumise ära - mis siis? oleks kõik täpselt samamoodu läinud nagu läks. Sakusmannid poleks meile jätnud sellist "vabadust" nagu meil I vabariigi ajal oli.. Hm, minu arvestuse järgi oleks tulnud vastu pidada 1940 (talv),kevad, suvi,süg...

Rünnaku oleks teinud võimalikuks just asjaolu, et punaarmee oli tol ajal kokku pressitud, kindlale maaalale ja eestlaste ründeks nad kohe kindlasti valmis ei oleks olnud. Kas see rünnak oleks õnnestunud ja mis hinnaga ? See operatsioon oleks olnud nii logistiliselt kui taktikaliselt päris korralik ...