www.militaar.net

See japonskaja karabinka või õigemini see, mis tast järgijäänud on pildi järgi nagu eelpool tähendatud tüüp või mudel 30 ehk siis vanem mudel (meie järgi vist 1897, jaapanlased vististi arvasid või arvavad siiani oma aega keisrite järgi). Sellele järgnes mudel 38 (1905), mis oli uuem ja seetõttu vah...

Vahest tehakse aastapäevalise teksti autorile pisut liiga. Kui tekste veidi uurida, siis selgub, et Päevalehes ilmunud teksti aluseks võis olla ühe Tartus peetud Euroopa piiride teemalise teaduskonverentsi ettekanne (mille vist ka Ülikooli leht ära tõi). Konverentsi jaoks koostatud teesid või tekst ...

Tunnen selle täägi vastu huvi. Tähendab omandamise vastu. Mitte just niivõrd isikliselt, kuivõrd ametkondlikku liini pidi tean inimesi, kel oleks seda vaja. Ma ei mõtle muidugi mingit enamlikul kombel äravõtmist. Kõnealla tuleks sobivate tingimuste korral ostmine. Kui kellegil on pakkuda, siis võib ...

Ameerikas toodetud Mosini (Vene) püssidest oli eespool juttu. Teatavasti toodeti ka Mosin-Nagant karabiini m/1907. Selle kohta netist head infot ei ole leidnud (siingi tihti viidatud guns.ru leheküljel sellest relvast informatsiooni ei leia, kuigi seal on hilisematest m/38 ja m/44 karabiinidest jutt...

leheküljelt leiab Sõjamuuseumi temaatika kohta: http://www.mod.gov.ee/?op=body&id=297 KAITSEJÕUDUDE STRUKTUUR JA ARENGUPLAAN KUNI AASTANI 2010 72. Laidoneri Muuseum tegutseb kuni 2010. aastani Kaitseministeeriumi valitsemisala hallatava riigiasutusena. Üldiseks eesmärgiks on kujundada muuseumist...

Kui tahta korrektne olla, siis peaks selle eelpool toodud Arsenali pk-t puudutava teksti autoriks olema märgitud ajaloolane Toe Nõmm ja teks ise sisalduma sellisel kujul üllitises "Laidoneri muuseumi aastaraamat 2002/2" (lk 128-141). Tekst on siia pandud vist mingi muuseumi kodulehelt. Sam...

Vabandust kõigi Peetrite ees. Nõukogude Eesti ajaloolane oli jah Paul Vihalem. Tänud parandise eest.

Eks ta on muidugi üsna tüse kõide ja seda tuleb tervitada, et Eestis ikka lõpuks ka toekamad lähiajaloo käsitlused on ilmuma hakanud ( tuleb muidugi igasugused lähiajaloo nime all ilmuvad poliitilised piiblid siit välja arvata, sest neid ei maksaks teaduslikkude käsitlustega kõrvuti panna, kuigi tul...

Sõjaaegseid fotosid uurides (näit. siingi tuntud Hintzeri arhiivistki) ja muid allikaid kõrvutades selgub, et mitmete Saksa alluvuses eestlastest koosnevate üksuste (politseipataljonid, Ok ja vahest ka muud) puhul kandsid tihti vähemalt suur osa ohvitserkoosseisust EV aegseid mundreid. Sellega soovi...

Terve mõistuse mõõdupuud pole ühegi aktiga kuskil sätestatud. See tanki väljatõmbamise asi oli ju ka juba üsna mitu aastat tagasi. On selge, et demineerijad riigi palgal ja neile on kehtestatud teatav reglement kuidas ja mida nad teha tohivad ja millistel tingimustel ning kelle käsul. Pärast õnnetus...

Jah eks huvitavaid teemasid tuleb peale ja eks sellest asjast on siin juba pikalt kirjutatud. Kui ma õigesti mäletan, siis teema saigi alguse sellest, et arutleti selle üle, et kui keegi mingi huvitava masina metsast leiab, et kuhu kohta siis teatada, et see igati nii ajaloo jaoks talletada-näit. ka...

Poola kiiver see kindlasti pole. Kui vaatad minu eelmise postituse lõpus toodud veebilehelt poola kiivrit, siis näed et sellel eristuvad selgelt esi ja tagaosa ehk siis see, mispidi seda pähe panna (esimene ja tagumine pool), s.t. eristub sirm või nokk. Kõneall oleval kiivril seda vahet pole võimali...

Rootsis oli neid sõjaväekiivri mudeleid rohkem kui üks. Tõesti, üks mudel on selline alt laieneva servaga nagu veidi inglise mudelile lähenev. Seda on ka abina 90-aastatel Eestisse jõudnud ja kuskil netis nimetati seda vist kui varasemat mudel 1921. Täpselt ei mäleta. 90-datel Eestisse jõudnud teine...

Noh, jah Saaremaa mehed oskavad muidugi naljast ja ka kaljast lugu pidada. Aga eks sealt Gotlandilt ole ikka rohkem naisi ja muud väärt saaki toomas käidud, kes seda kiivririsu sealt ikka tõi. Saartel tuleb aga neid va pagana kiivreid tõeste välja. Üks nn sõjaajaloolane rääkis mulle kunagi sellist j...

Eesti üheks tõsisemaks Sõjamuuseumiks kõige muu kõrval ( seda nii kogude kui ilmselt ka haritudtud kaadri poolest ) võiks vahest pidada ka Ajaloomuuseumit Tallinnas, arvestades sealset relvakogu ja ilmselt muid militaariaga külgnevaid kogusid (tekstiilmaterjalid ja muu varustus). Võimalik, et Sõjamu...