Uued koosseisud kaitseväele

Väeosadest, nende ajaloost ja traditsioonidest. Nii Eestist kui välismaalt.
Vasta
EOD
Liige
Postitusi: 4694
Liitunud: 12 Jaan, 2006 15:57
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas EOD »

Error404 kirjutas:
hummel kirjutas:Ja noh, vähemalt mitteametlikult võiks olla igas malevas kokku pandud ka üks vabatahtlik pool-sõjaväestatud noorterühm, mille ülesanne oleks päästetööd ja humanitaarabistamine. Alluvus vast Päästeametile.
Miks mitte ka rakendada mobilisatsioonist välja jäävaid - näiteks 40-60 aastased mehed, kelle põhjal moodustatak tsiviil ning infrastruktuuri kaitserühmad-grupid vms? Parajaks maradöörluseks läheb nii või naa asi kätte ning selle ohjeldamiseks Politseid või KL raisata oleks suht priiskav kui sellega saaks hakkama ka eelpool mainitud vanusegrupp. Sellistel tsiviilkaitse üksustel oleks kergrelvastus, nad võiksid alluda Politseile või KV-le?
Meie riigi poliitika kipub olema vastupidine.
SOR likvideeriti, kuigi just Kapo ja SOR tagasid selle, et Narvas oblastit ei tehtud.
Päästekompaniid likvideeriti just veidi enne aprillisündmusi.
Miks? Jääb mulje, et tõenäolise vastase agentide mõjutusel just selleks, et sundida Eestit niinimetatud massiliste korrarikkumiste puhul Kaitsejõude kasutama, mispeale saaks oma kodanikke ja "kaasmaalasi" kaitsma tulla. Politsei, sisevägede ja päästeüksuste kasutamise puhul massiliste korrarikkumiste tõkestamiseks poleks midagi õiendada. Isegi sõjategevuse korral ei loeta pääste- ja tsiviilkaitseüksusi kombatantideks, need võivad tegutseda ka okupeeritud territooriumil ja olla relvastatud käsirelvadega.
Meie "kaitsevõime arendamine" seisneb eurokasarmute ehitamises, kuhu "vabastajad" saaksid sisse kolida, kallite miinijahtijate hankimises, mis ideaalselt sobivad gaasitrassi hoolduseks, rivisammu "moderniseerimises", muidu saadud püstolite väljavahetamises ülikallite vastu ja muus sarnases..
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Lupus kirjutas:Vähe on neid KL malevaid kes suudavad välja panna kompanii. Tallinna Malev on ju suurim ja seegi suudab kokku ajada mitte kompanii vaid rühma ! Kurb ,aga tõsi loodame , et olukord paraneb
Ei vasta tõele.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Madis22
Liige
Postitusi: 1475
Liitunud: 09 Mär, 2005 14:11
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Postitus Postitas Madis22 »

Mulle jääb KL puhul segaseks mis juhtub mobiliseerimisele kuuluvate kaitseliitlastega. Karta on, et suur osa KL võtmetegelasi lähevad regulaarüksustesse ja ülejäänud on parajas segaduses. Või on sellega juba arvestatud ja KL üksused on komplekteeritud mobilisatsioonist ülejäävatest meestest?
KL mitmesugused kompaniid on mobilisatsiooniüksused nagu KV pataljonidki. Vähemalt Tartu malevas on rõhuv enamus (üle 90%) liikmetest kinnitatud neile sobivasse SA üksustesse (VG, juhtimine ja tagala, lahingkomp., mp-patarei, sisekaitse jne.).
The laws of physics is more what you'd call 'guidelines' than actual rules.
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

Madis22 kirjutas:
Mulle jääb KL puhul segaseks mis juhtub mobiliseerimisele kuuluvate kaitseliitlastega. Karta on, et suur osa KL võtmetegelasi lähevad regulaarüksustesse ja ülejäänud on parajas segaduses. Või on sellega juba arvestatud ja KL üksused on komplekteeritud mobilisatsioonist ülejäävatest meestest?
KL mitmesugused kompaniid on mobilisatsiooniüksused nagu KV pataljonidki. Vähemalt Tartu malevas on rõhuv enamus (üle 90%) liikmetest kinnitatud neile sobivasse SA üksustesse (VG, juhtimine ja tagala, lahingkomp., mp-patarei, sisekaitse jne.).
...vot-vot - kaitseliidus SA-üksusi juba nagu on aga brigaadistaape kogu selle SA-värgi juhtimiseks ringkondades pole :!:

Lisaks ma fantaseerin nüüd tsipa teisest vallast, et näit igal paarisaastal võiks olla "värskeltvalminud" brigaadi õppus ja igal paaritul aastal mõne reservbrigaadi õppus... Sellega toimuksid 8 a. jooksul ära kõigi nelja brigaadi kokkuharjutamisõppused + igale brigaadile ka üks reservõppus :wink:

Ja selle tantsu keskpunktis oleksid neli brigaadistaapi ühes neid toetava KL-ga ja seda kupatust juhtiva Maaväe staabiga... Oleks reaalne maavägi ja reaalne sõjaline võimekus, ühesõnaga 8)
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Kasutaja avatar
Madis22
Liige
Postitusi: 1475
Liitunud: 09 Mär, 2005 14:11
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Postitus Postitas Madis22 »

Opstruktuuri annaks suurendada ka lihtsalt reservteenistuse reaalse kestuse pikendamisega. Mehed on küll ametlikult reservis pensionini, kuid mitteametlikult arvestatakse ikkagi 5 (või 12) aastaga pärast ajateenistust. Kui mehed käiks regulaarselt reservõppekogunemistel ja neid hoitaks üksusepõhises nimekirjas kuni 45nda eluaastani, oleks 16 tuhande mehe asemel üksustes paigas 65 tuhat ja seda ilma infrat või ajateenijate hulka suurendamata. Lihtsalt tuleks kaitseväge jooksvalt varustada rasketehnikaga, nii et seda jaguks kõigile reservüksustele.

Mõelgem kasvõi selle peale, et kaitse- ja siseministeeriumi halduses olevaist (olnuist) üksustest on läbi käinud pea 50 tuhat ajateenijat. Värskendada KRA-s nende meeste kohta käiv info ja jagada nad pataljonideks ning kutsuda kord kahe-kolme aasta tagant reservõppekogunemisele ei tohiks olla ületamatu probleem ega kulu.
The laws of physics is more what you'd call 'guidelines' than actual rules.
vk1
Liige
Postitusi: 1607
Liitunud: 02 Juul, 2007 22:18
Asukoht: tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas vk1 »

Madis22 kirjutas:Opstruktuuri annaks suurendada ka lihtsalt reservteenistuse reaalse kestuse pikendamisega. Mehed on küll ametlikult reservis pensionini, kuid mitteametlikult arvestatakse ikkagi 5 (või 12) aastaga pärast ajateenistust. Kui mehed käiks regulaarselt reservõppekogunemistel ja neid hoitaks üksusepõhises nimekirjas kuni 45nda eluaastani, oleks 16 tuhande mehe asemel üksustes paigas 65 tuhat ja seda ilma infrat või ajateenijate hulka suurendamata. Lihtsalt tuleks kaitseväge jooksvalt varustada rasketehnikaga, nii et seda jaguks kõigile reservüksustele.

Mõelgem kasvõi selle peale, et kaitse- ja siseministeeriumi halduses olevaist (olnuist) üksustest on läbi käinud pea 50 tuhat ajateenijat. Värskendada KRA-s nende meeste kohta käiv info ja jagada nad pataljonideks ning kutsuda kord kahe-kolme aasta tagant reservõppekogunemisele ei tohiks olla ületamatu probleem ega kulu.
1 neist 50000 olen ka mina. Ja oleks väga tore, kui keegi aeg-ajalt kordusõppustele kutsuks. Ajateenistus lõppes 1997, pärast seda oli 1 kordusõppus (2002?). 4 päeva . Nutune värk. Ma ausalt öeldes ei mäletanud esimese hooga isegi, kuidas oma Galili lahti võtta , et seda konerveerimismöginast puhastada...
raadiojaam oli selline , et 1 mees tassis jaama , teine tassis seljakotis autoakut .... Päris nutune tunne oli selle kaitseväe pärast
Kasutaja avatar
Some
Liige
Postitusi: 4058
Liitunud: 11 Aug, 2008 9:25
Kontakt:

Postitus Postitas Some »

vk1 kirjutas:
Madis22 kirjutas:Opstruktuuri annaks suurendada ka lihtsalt reservteenistuse reaalse kestuse pikendamisega. Mehed on küll ametlikult reservis pensionini, kuid mitteametlikult arvestatakse ikkagi 5 (või 12) aastaga pärast ajateenistust. Kui mehed käiks regulaarselt reservõppekogunemistel ja neid hoitaks üksusepõhises nimekirjas kuni 45nda eluaastani, oleks 16 tuhande mehe asemel üksustes paigas 65 tuhat ja seda ilma infrat või ajateenijate hulka suurendamata. Lihtsalt tuleks kaitseväge jooksvalt varustada rasketehnikaga, nii et seda jaguks kõigile reservüksustele.

Mõelgem kasvõi selle peale, et kaitse- ja siseministeeriumi halduses olevaist (olnuist) üksustest on läbi käinud pea 50 tuhat ajateenijat. Värskendada KRA-s nende meeste kohta käiv info ja jagada nad pataljonideks ning kutsuda kord kahe-kolme aasta tagant reservõppekogunemisele ei tohiks olla ületamatu probleem ega kulu.
1 neist 50000 olen ka mina. Ja oleks väga tore, kui keegi aeg-ajalt kordusõppustele kutsuks. Ajateenistus lõppes 1997, pärast seda oli 1 kordusõppus (2002?). 4 päeva . Nutune värk. Ma ausalt öeldes ei mäletanud esimese hooga isegi, kuidas oma Galili lahti võtta , et seda konerveerimismöginast puhastada...
raadiojaam oli selline , et 1 mees tassis jaama , teine tassis seljakotis autoakut .... Päris nutune tunne oli selle kaitseväe pärast
Võin sind lohutada - vähemalt oled sa midagi õppinud. Mina õppisin 1991a vabatahtliku piirivalvurina Remnikul kumminuia kasutama. Millest oli hiljem Narvas ka mõnevõrra kasu. Ühtegi tulirelva ei näinud ei lähedalt ega kaugelt. Vaatasin just X-teest et riiki kaitsma ma ei kuulu. Nii et isegi kui midagi juhtuma hakkab, siis parim milleks mind kasutada saab on koormaeesel... Või antakse mu nimeline kumminui mulle tagasi?

Huvitav kui palju Eestis üldse selliseid mehi on kes konflikti puhul tahaks kaitsele asuda, aga samas puuduvad selleks vajalikud oskused?
Kasutaja avatar
Error404
Liige
Postitusi: 319
Liitunud: 25 Nov, 2007 21:15
Kontakt:

Postitus Postitas Error404 »

Some kirjutas:Huvitav kui palju Eestis üldse selliseid mehi on kes konflikti puhul tahaks kaitsele asuda, aga samas puuduvad selleks vajalikud oskused?
Arvestades seda, et praeguste tervisenõete tagajärjel on vaata, et iga 2-3 kõlbmatu siis ma pakun, et see number on võib osutada vägagi suureks...
"The society prepares the crime, the criminal commits it."
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5559
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Postitus Postitas toomas tyrk »

Teema eraldatud EKV uute relvasüsteemide teemast.

Paluks siin ikka teemasse postitada, et poleks vaja siit omakorda mingit mobilisatsiooni ja erialaväljaõppe teemasid ära tõstma...
Kasutaja avatar
hummel
Liige
Postitusi: 2079
Liitunud: 18 Apr, 2004 12:55
Kontakt:

Postitus Postitas hummel »

Selle temaatika probleemiks on, et hõlmab liiga suurt ringi erinevaid küsimusi ja valgub laiali.
Nüüd me juba räägime siin mobilisatsioonist, välja õpetamata reservistidest ja Kaitseliidust, mis ei ole minu arvates üldse esmane.
m69
Uudistaja
Postitusi: 4
Liitunud: 07 Sept, 2008 1:31
Asukoht: Lihula
Kontakt:

Pooldan KVLK taastamist

Postitus Postitas m69 »

Jalaväekool/NAK (Võru Meegomäe)
Märkus: Antud asutuses õpiksid kõik jv-komp n-allohvitserid. Kokku 125-150 õppurit lend.
olin 1993-1998 meegomäel(koolitaja), asi toimis, ühtne väljaõpe oleks ka nüüd vajalik
"Kunnase poisid"
Kasutaja avatar
Madis22
Liige
Postitusi: 1475
Liitunud: 09 Mär, 2005 14:11
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Postitus Postitas Madis22 »

Reservide taaskasutamine on üks kiireim viis kaitseväe võimekust mitmekordistada. Seni räägitakse siin ühe brigaadi asemel kahe, maksimum nelja tekitamisest ja sedagi olemasolevate linnakute suuremaks ehitamise ja väljaõppe kvaliteedi langetamise läbi, kuid isikkoosseisu on tegelikult välja õpetatud kaheksale brigaadile. Võiks ju ometi mõelda näiteks Kalevi pataljoni linnaku uuesti kasutusele võtmisest just spetsiaalselt reservväljaõppe läbi viimiseks. Kui teha neile umbes 50000 reservistile reservõppekogunemine kord 3 aasta tagant maksimum kestustega (ohv. 4 näd.; a.ohv. 3 näd.; sõd. 2 näd.) ja jaotada see inimmass ühtlselt kolme aasta peale laiali, siis oleks püsivalt reservõppekogunemisel ca. 700-750 meest. See ei ole kulukam, kui Kuperjanovi või Viru pataljoni ülalpidamine, kuid kolme aasta vältel saaks reservõppe kogunemisel käidud kõik Eesti kaitsejõududes väljaõppe saanud mehed. Ja see mäluvärskendamine toimuks iga kolme aasta tagant. Sellistele korduvate reservõppekogunemiste kogemustega meestele saaks mobilisatsiooni korral juba nänni sülle visata ja nad tunni paari pärast lahingusse saata. Muidugi suurtükke, miinipildujaid, transpordivahendeid ja muud rasketehnikat tuleks siis muretseda mitte enam ühele-kahele brigaadile, vaid kaheksale ning üksuste formeerimise paberitööd tuleks ka hulka juurde. Kuid mehi ja üksusi oleks siis juba piisavalt, et tõesti mõelda Narva, Võru ja vajadusel ka Valga ning Pärnu suunaliste rinnete mehitamisest.
The laws of physics is more what you'd call 'guidelines' than actual rules.
Kasutaja avatar
paharet
Liige
Postitusi: 531
Liitunud: 14 Jaan, 2005 11:53
Asukoht: Tamsalu
Kontakt:

Postitus Postitas paharet »

Miks mitte ka rakendada mobilisatsioonist välja jäävaid - näiteks 40-60 aastased mehed, kelle põhjal moodustatak tsiviil ning infrastruktuuri kaitserühmad-grupid vms? Parajaks maradöörluseks läheb nii või naa asi kätte ning selle ohjeldamiseks Politseid või KL raisata oleks suht priiskav kui sellega saaks hakkama ka eelpool mainitud vanusegrupp. Sellistel tsiviilkaitse üksustel oleks kergrelvastus, nad võiksid alluda Politseile või KV-le?
Selleks vist kavatsetaks sõja ajal kasutada piirivalve üksusi aga täpsemad ülesanded on praegu paika panemata.
Kasutaja avatar
hummel
Liige
Postitusi: 2079
Liitunud: 18 Apr, 2004 12:55
Kontakt:

Postitus Postitas hummel »

Kaitseväe RA suuruse tõstmine koos kaadri ja infraga on ühtlasi SA reservide kasutamiseks vältimatu. Rääkimata raskerelvastusest.

Kui iga aasta läbib ajateenistuse vaid 25% meeskodanikest, siis hästi koolitatud reserv jääb üsna niruks. Kui suudaksime tänase 2500 ajateenija asemel koolitada välja aastas 3500, oleks juba tubli edasiminek.
Aga seda arvukust ei saa suurendada ajateenistuse aega poole võrra lühendades ega ka olemasolevaid RA üksusi ebaloomulikult üle paisutades.
Kui me suudaksime lähiajal ajateenistusest läbi lasta ligi poole keskmisest aastakäigust, oleks tegemist väga suure eduga.
Isiklikult ma pooldan selles valguses isegi reservväelase ea langetamist sõdurite puhul 45, allohvitseride-ohvitseride puhul 50 peale. Kui arvestada, et iga aasta läbiks ajateenistuse näiteks 3000 u 20 a vana meest, siis reserviste oleks kuni 40 a vanaduseni võtta oma 50 000-60 000. Sellise hulgaga poleks kahjuks nagunii midagi peale hakata, sest varustust ei jaksaks neile lähiaegadel keegi muretseda...
Ja keegi peab rahvamajandusse tööd ka jääma tegema...

Reservväele peavad olema võtta SA ohvitserid-vanemallohvitserid alates kompanii tasemest. Kompaniiülem ja veebel peavad olema kindlasti kaadrist. Optimistlikult võiks öelda, et 10% reservohvitseridest-allohvitseridest oleks suutelised juhtima iseseisvalt ja rahuldavalt SA kompaniid tänapäeva lahingutegevuses ning muus teenistuses. 10% on aga ilmselt üldse kasutud.

Meil võib olla reserviste ka 8 brigaadi jagu, kuid neist on ajateenistuses normaalselt välja õpetatud ja üksuste koosseisus kokku töötama treenitud 2-3 brigaadi jagu.
Lisaks ei maksa unustada, et ühe SA kompanii reaalseks kokkusaamiseks on vaja 2 RA välja õpetatud kompaniid. Olen ise seda näinud. 200 reservõppusele plaanitud reservistist saadi lõpuks kokku u 100 ja sealt puudusid ikka mõned olulised spetsialistid, mis tegi kogu ürituse farsiks.
Kuhu reservistid kaovad? Kes elab Austraalias või ameerikas ja ei saada kätte, kes on kaadrisse asunud, kes tervise kaotanud, kes lihtsalt ei taha tulla. Minuteada pole kaitseväes suudetud veel ühtegi hästi õnnestunud reservõppekogunemist läbi viia. Inimesi ei saada kuidagi kokku ja ka kokku saaduid ei suudeta varustada.
KL "reservväelaste õppekogunemised" ei lähe arvesse - need on lihtsalt tavaliste tublide kaitseliitlaste õppused "reservväe sildi" all.

Võib kindlalt väita, et kahest reservi koolitatud jalaväebrigaadist saab reaaslelt reservväe õppekogunemiseks kokku ühe korraliku. Kes väidab midagi muud, on kas humorist, demagoog, ebakompetentne või lihtsalt segane.

Mis on aga siiski positiivne just viimase 5...10 a jooksul ajateenistuse läbinud reservistide juures (kes õppusele kohale jõudnud ja varustuse saanud)? See on nende suhteliselt hea mälu. Nädalase väljaõppe ja tegevuse järel saavutavad nad samasuguse pädevuse, kui viimast paari kuud teenivad ajateenijad. Ja meenuvad mitte ainult erialased oskused, vaid isegi... kv viisakus. Näitab head väljaõpet (ka ainus valdkond, mis kaitseväes hästi toimib). Motivatsioon pole tegelikult ka laita.

75% 1990. algupoolel ajateenistuses olnute ja veel vähem NA-s teeninute kutsumist õppekogunemistele ei pea ma aga üldse mõtekaks rahapaigutuseks. Olen ise seda seltskonda õppekogunemisel näinud/kontrollinud ja 75% on sõja korral ausalt - suhteliselt kasutu seltskond. Nad ei oska praktiliselt mitte midagi peale automaadi lahtivõtmise (lasta saanud ka max 1 salv) ja paljud on oma sõnul terve ajateenistuse veetnud postil või ma ei tea kus. Isegi üksikvõitleja elementaarsed lahingoskused praktiliselt minimaalsed. 2-nädalasel reservõppusega ei tee mitte kuidagi tagasi 6 kuu tegemata väljaõpet. Täielik raha- ja aja raiskamine. Lihtsam (ja efektiivsem) on ajateenistuses uusi ja kasulikke reserviste peale toota...

Nendest õnnetutest varasema aja reservistidest enamuse lahenduseks on KL liikmelisus, kus saavad pikkamisi omandada vajalikke oskusi ja teadmisi ning anda oma panuse riigikaitsesse.

Kokkuvõtteks võib öelda, et reserväelaste puudust meil otseselt küll pole, on aga kompetentsete reservistide ja SA- ning vastavate RA baasüksuste puudus.
Toimivad SA üksused ja koondsed saab kiirelt formeerida ikkagi vaid RA väeosade baasil.
Kasutaja avatar
hummel
Liige
Postitusi: 2079
Liitunud: 18 Apr, 2004 12:55
Kontakt:

Postitus Postitas hummel »

Panen siis lõpuks ka oma versiooni Maaväe RA ülesehitusest. Liituv
postitus on esimene selles teemas. SA asju ei hakka eraldi kirjutama - need on võimalik välja lugeda samast tekstist. Lisaks KL asjadest juba kirjutasin.
Märkeks veel niipalju, et brigaad võiks olla juriidiline isik ja eelarvet kontrolliv asutus.


KIRDE KRK

1. jv-brig staap (Rakvere)
Staabi koosseisus on tavapärased osakonnad, mis võimaldavad operatiivjuhtimist ja administratiivtööd krk RA väeosade juhtimiseks. Staabi allasutuseks on krk keskus, mis tegeleb reservväe ja mobilisatsiooni küsimustega.
Brig staabile allub otse Kv keskpolügoon ja samuti kontrollib brig staap Sirgala õppevälja kasutamist.
SA koosseisudele üleminekul eraldatakse brig staabi alluvusest krk keskus ja polügoonid. Osaliselt brig staabi ja KL malevate staapide baasil formeeritakse eraldi SA krk staap, mille alluvusse läheb krk keskus.

Viru üksik-jalaväepataljon (Jõhvi)
> A-, B-, C- komp, mp-patr, stt-komp.
Pataljon on soomustransportööridel, mis võimaldab koosseisu teatava vähendamise võrreldes tavalise jv-pataljoniga. Jalaväekompaniid on ilma 81mm mp-rühmadeta. Soomukite arv ei tohiks ületada rühmas 3, kompaniis 14, pataljonis 50. Ajateenijate koosseis võiks olla u 550-650.
Pataljoni kaadri baasil formeeritakse SA 1. jalaväebrigaadi jalaväepataljonid.
### Infrastruktuur vajab täiustamist. Ehitada tuleks 2 uut 250-kohalist (Kuperjanovi tüüpi) kasarmut ja lammutada vana 5-kordne kasarmu (riviplats). Ilmselt tuleb täiustada autopargi ehitisi, et tagada tingimused soomukite hoiuks, remondiks ja hoolduseks.

Lahingutoetusüksuste õpperügement (Tapa)
> Rügemendi staap
Rüg staap on RA administratiivasutus, mis ei oma operatiivjuhtimise võimekust, sest ltt väeosad ei sõdi taolise üksusena (sellest väeosa ”õppe” –eesliide). Katus-staap on vajalik teenistuse juhtimiseks lähtuvalt linnaku planeeringu eripäradest. Operatiivvõimekuse ebavajalikkus lubab vähendada staabi koosseisu ja tõsta pat staapide op-võimekust.
> Pioneeripataljon
>> A-, B- pion-komp, EOD- komp, stt-komp, pion-kool
Pataljoni pion-kompaniid on korda-mööda poole aasta kaupa õppekompaniid/erialakompaniid, valmistades ette koosseisu korda mööda 1. ja 2. jv-brigaadile. Ühte kompaniisse toimub kutsumine jaanuaris, teise juulis. Stt-komp viib läbi vaid erialaõpet ja koosseis vahetub poole aasta kaupa. Ajateenijate koguarv u 400. Pion-koolis saavad ettevalmistuse ka jalaväepataljonide pion-nooremallohvitserid.
> Õhutõrjepataljon
>> A-, B- õt-patr, stt-patr, õt-kool
Pataljoni õt-patareid on korda-mööda poole aasta kaupa õppe/erialapatareid, valmistades ette koosseisu korda mööda 1. ja 2. jv-brigaadile. Ühte patareisse toimub kutsumine jaanuaris, teise juulis. Stt-patr viib läbi vaid erialaõpet ja koosseis vahetub poole aasta kaupa.
> Suurtükiväepataljon
>> A-, B- srt-patr, stt-patr, srtv-kool
Pataljoni srt-patareid on korda-mööda poole aasta kaupa õppe/erialapatareid, valmistades ette koosseisu korda mööda 1. ja 2. jv-brigaadile. Ühte patareisse toimub kutsumine jaanuaris, teise juulis. Stt-patr viib läbi vaid erialaõpet ja koosseis vahetub poole aasta kaupa. Ajateenijate keskmine maksimaalarv on 325. Mõlemas srt-patareis on 2x4 relva. SA formeeritakse pat kaadri baasil 2 jv-brig srt-pataljoni.
> Tagalakeskus
Tagalakeskus toetab väeosade RA väljaõpet ja adminsitratiivtegevust.
### Infrastruktuur vajab kõige suuremaid täiustusi. Vaja on 3 uut 250-kohalist (Kuperjanovi tüüpi) kasarmut, suurendada söökla läbilaskevõimet ja eeldatavalt tugevdada veevärki. Samuti on vaja juurde mõningaid logistilisi abiehitisi.


LÕUNA KRK

2. jalaväebrigaadi staap (Tartu)
Staabi koosseisus on tavapärased osakonnad, mis võimaldavad operatiivjuhtimist ja administratiivtööd krk RA väeosade juhtimiseks. Staabi allasutuseks on krk keskus, mis tegeleb reservväe ja mobilisatsiooni küsimustega.
Samuti kontrollib brig staap õppeväljade kasutamist.
SA koosseisudele üleminekul eraldatakse brig staabi alluvusest krk keskus ja polügoonid. Osaliselt brig staabi ja KL malevate staapide baasil formeeritakse eraldi SA krk staap, mille alluvusse läheb krk keskus.

Kuperjanovi üksik-jalaväepataljon (Võru Taara)
> A-, B-, C- komp, mp-patr, stt-komp.
Kompaktne jalaväepataljon ajateenijate arvuga 800-900.
Pataljoni kaadri baasil formeeritakse SA 2. jalaväebrigaadi jalaväepataljonid ja täiendatakse brig staapi.
### Infrastruktuur peaks vastama 95% vajadustele ja nõuetele. Märkimisväärseid juurdeehitusi vaja teha ei ole.

NAK KVLK-s (Võru Meegomäe)
Ei kuulu küll Maaväe koosseisu, kuid on maaväe igapäevase väljaõppega seotud.
Kursusel õpiksid jalaväekompaniide tulevased ajateenijad-nooremallohvitserid, moodustades õppekompanii. Võimalik, et ka 120mm miinipildurite õpe oleks kasulik sinna viia õpperühma näol. Pioneeride, luurajate, sidemeeste ja tt-raketsikute õpe peaks jääma vastavatesse erialaväeosadesse.


PÕHJA KRK

3. eriotstarbelise brigaadi staap (Tallinn)
Staabi koosseisus on tavapärased osakonnad, mis võimaldavad operatiivjuhtimist ja administratiivtööd krk RA väeosade juhtimiseks. Staabi allasutuseks on krk keskus, mis tegeleb reservväe ja mobilisatsiooni küsimustega.
Samuti kontrollib brig staap krk õppeväljade kasutamist.
SA koosseisudele üleminekul eraldatakse brig staabi alluvusest krk keskus ja polügoonid. Osaliselt brig staabi ja KL malevate staapide baasil formeeritakse eraldi SA krk staap, mille alluvusse läheb krk keskus.

Soomusrügement (Jägala)
> Rügemendi staap
Operatiiv- ja administratiivvõimekusega.
> Scoutspataljon
>> A-, B-, C- soom-jv-komp, mp-patr, stt-komp.
Kaadriväeosa jalaväe lahingumasinatel. Kompaniis 11 lahingumasinat, pataljonis 40-45. Isikkoosseis ligikaudu 500-600
> Tankipataljon
>> Tankikomp, stt-komp
Ajateenijate baasil. Kompaniis SA 10-11 tanki, pataljonis 35-40 tanki, lisaks 3 evak-tanki, 2 pion-tanki, 2 sillatanki, 4 õt-tanki/soomukit. Kokku 46-51 tanki-roomikmasinat RA tankikomp on komplekteeritud 2 tankirühmaga ja juhtimisrühmaga (7-8 tanki). Stt-komp on komplekteeritud 35% ulatuses. RA on kasutuses ka 2 õt-soomukit, 1 sillatank, 1 pion-tank ja 1 evak-tank. Kokku on RA kasutuses 12-14 roomikmasinat-tanki. Ajateenijaid kokku 75-100.
> Raketiheitjate patarei
>> 1. rakh r, tag-r, juht-r
Ajateenijate baasil. Komplekteeritud RA 1 rakh rühmaga (4 raketiheitjat), tag-r ja juht-r komplekteeritud 35%. Kokku 50-75 ajateenijat.
> Soomusvägede kool
Tanki- ja soomusjalaväe nooremallohvitseride, vanemallohvitseride ja nooremohvitseride erialakursused. Samuti masinajuhtide kursused.
> Rügemendi staabi- ja tagalakompanii
Kaadriallüksus väljaõppe ja linnaku administratiivtegevuse üldiseks logistiliseks toetuseks.
### Olemasolev infrastruktuur vajab märkimisväärset renoveerimist ja täiustamist. Juurde on vaja ehitada 2 uut 180-kohalist (Tapa tüüpi) kasarmut – tankistidele ja raketiheitjatele. Samuti sõdurikodu. Hea, kui linnaku ajateenijate ja kaadrisõdurite paiknemisosad oleks eraldatud. Linnaku läheduses tuleb ette valmistada esmased sõidupolügoonid roomikmasinatele. See võib tähendada uue mitme km2 suuruse polügooni asutamist.

Üksik-vahipataljon (Tallinn Rahumäe)
> A-, B- sp-komp, stt-komp, üksik sp-r
Ühte sp-kompaniisse toimub kutsumine jaanuaris, teise juulis. Stt-komp viib läbi vaid erialaõpet ja koosseis vahetub poole aasta kaupa. Ajateenijate koguarv 250-300.
### Infrastruktuur ei vaja märkimisväärseid täiustusi.

Lahinguteenindustoetuse pataljon (Tallinn Marja)
> Trsp-komp, med-komp, rem-komp, lah-varust-komp, õ-komp.
Pataljoni ülesandeks on koolitada välja tagalaallüksusi jalaväebrigaadidele. Ajateenistusse võtmine toimub 2x aastas. Esimesed 5,5 kuud teenivad ajateenijad õppekompaniis. Seejärel jagatakse isikkoosseis erialakompaniidesse, mis komplekteeritakse 35-45 % ulatuses. Pooled ajateenijatest on korraga teenimas õ-kompaniis, ülejäänud kompaniid on pigem rühmasuurused. Õppekompanii koosseisus toimub ka NAK, kuhu liituvad eri relvaliikide tagalaallüksuste ajateenijad-nooremallohvitserid. Ajateenijate koguarv 200-250.
Märkus: Muud kv kesksed tagalaüksused viiakse Marjast üle Paldiskisse. Nii soodustatakse logistilist tegevust ja lahendatakse ruumikistikuse probleem.


LÄÄNE KRK

Lääne krk staap (Pärnu)
Kuna Lääne krk territoorimil ei ole võimalik formeerida oma brigaadi, on staap nö rügemendi õigustes, ehk madalamal tasemel, kui brig staabid ja lihtsama ülesehitusega. Staabi koosseisus on tavapärased osakonnad, mis võimaldavad operatiivjuhtimist ja administratiivtööd krk RA väeosa ja SA väeosade juhtimiseks. Staabi allasutused tegelevad ka reservväe ja mobilisatsiooni küsimustega ja staap kontrollib õppeväljade kasutamist.

Pärnu õppepataljon (Pärnu)
> Pataljoni staap
Pat staap on põhiliselt RA administratiivasutus, mis ei oma operatiivjuhtimise võimekust, sest linnaku allüksused ei sõdi taolise üksusena (sellest väeosa ”õppe” –eesliide). Katus-staap on vajalik teenistuse juhtimiseks. Operatiivvõimekuse puudumine lubab vähendada staabi koosseisu.
> Si-komp, lu-komp, tt-komp, õ-komp
Pataljoni ülesandeks on koolitada välja toetusallüksusi jalaväebrigaadidele. Ajateenistusse võtmine toimub 2x aastas. Esimesed 5,5 kuud teenivad ajateenijad õppekompaniis, mille alluvuses toimub ka NAK. Seejärel jagatakse isikkoosseis erialakompaniidesse, mis komplekteeritakse u 35-50 % ulatuses. Kokku on teenistuses 175-225 ajateenijat, neist pooled õppekompaniis. Ülejäänud kompaniid on pigem rühmasuurused. Jalaväepataljonide lu-, tt- ja si nooremallohvitserid saavad samuti koolituse antud pataljonis. Sinna liituvad eeldatavalt ka üksikud muude relvaliikide si- nooremallohvitserid.
> Tagalakeskus
Tagalakeskus toetab väeosade RA väljaõpet ja adminsitratiivtegevust.
### Infrastruktuur ei vaja esialgu märkimisväärseid täiustusi. Samuti ei ole vaja antud allüksute õppeks eriliste nõudmistega suurt polügooni.


ÕPPEKORRALDUSEST

Ajateenistus on mõeldud 11-kuusena, kuid praeguse pornograafia süsteemis toimiks struktuur samuti. Ajateenistusse võtmine toimuks 2 lendu aastas. Juulis võiksid õppetsükliga alustada kergejalaväelased kuperjanovis ja jaanuaris soomusjalaväelased Viru pataljonis ning soomusrügemendi ajateenijad. Ülejäänud väeosades toimub teenistusse võtmine mõlemal ajal.
Juulis teenistusse võetutele koondõppus Kevadtorm maikuus, jaanuaris teenistusse võetutele Sügistorm novembris. Brig staabid saavad suurõppustel teineteise vastu sõdida, korda-mööda reaalseid üksusi omades. Scoutspat saab toetada rohelisi mõlemal õppusel ja novembris lisanduvad ka tanki- ja rakh rühm. Rohelisi saavad teatud määral toetada ka samal ajal teise brigaadi NAK erialakursust läbivad ajateenijad ning muidugi KL.
Soomustatud üksuste õppe kulminatsioon on jäetud meelega novembrisse, sest siis on maapind tugevam ja põllutööd lõpetatud.
Reservväelaste õppused põhiliselt juunis ja detsembris, kui pea pooled ajateenijad on just reservi arvatud.

Traditsioonist niipalju, et brigaadid peaksid olema vastavate ennesõjaaegsete EW diviiside õigusjärglased ja soomusrügement auto-tanki rügemendi õigusjärglane.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 4 külalist