Nagu näha, siis riigikaitse uus ja uhke arengukava eriti kedagi ei köida või siis jääb pisut puudu fantaasiast, et seda ette kujutada. Ehk oleks parem teemapüstitus "kädistamiseks" kuskil vaba teema all ?
Selgub, siis KL ikkagi KV reserviga tegelema ei hakkavat ja noh kuigi see on mitmeski mõttes õige, on kahju, et formeerimismeeskonnad hingusele saadetakse, sest see on vist väheseid asju, mis tegelikult juba suht hästi toimis ja KV-s on ikkagi kaadrikitsikus. Nüüd siis ilmselt hakkab formeerima toetusväejuhatus (suures osas Logistikakeskus?) ja mis sellest värgist siis saab, on raske ennustada. Logistikakeskus koosneb praegu teadaolevalt u 500 inimesest, kellest pooled tsivilistid.
KL alluvusse minevad KRK-d ei saa olema tänases mõttes gigantsed operatiivkoondised, vaid pigem siis sisekaitse tüüpi haldusüksused. Isiklikult jään ikkagi oma arvamise juurde, et brigaadid ja KRK-d oleks tulnud KV alluvuses ühe koondise staapi kokku liita. Olgu siis RA Br staabi alluvuses "KRK keskus", "mobilisatsiooni ja territoriaalkaitse osakond" vms. See variant oleks olnud nii riigikaitseliselt, kui majanduslikult 2x efektiivsem. Praegu tuleb aga hakata aretama KL-is 0-ist mingit uut ekperimentaalstruktuuri, mille kompetents ja toimimine saab olema lähikümnendil üsna küsitav. Vana süsteem aga lõhutakse. KV-s, kus kompetentsi ja ressursse on 2x enam, kulus ka KRK-de enam-vähem normaalselt tööle saamiseks oma 5 a. KL-is on aga seni üldse üsna vähe uusi süsteeme, mis viimase 15 a jooksul korralikult tööle saadud...
KRK haldamise funktsiooni KV-le jätmisel oleks tulnud lihtsalt moodustada Lääne-Eestis (Saarema, Läänemaa, Pärnumaa) ka 3. brigaad, mis oleks võinud olla vabalt põhivalmiduskoondis (st varustusega vaid osaliselt tagatud), mitte kiirreageerimiskoondis. Lisaks on Lääne-Eesti täiesti iselaadne operatiivsuund võrreldes Põhja ja Lõunaga, nõudes spetsiifilist lähenemist.
Uues arengukavas saab/jääb ilmselt suurimaks vaeslapseks ikka jalaväe relvaliik. Pole teada, et suurte muutuste ja kolimiste valguses oleks kavas lõpuks formeerida RA koosseisu ühtegi terviklikku jalaväepataljoni. Seda pole ka praegu ja tänu antud asjaolule lonkab tugevalt jalaväe reservüksuste ettevalmistus, eriti aga arendustöö, sest järjepidevaid kogemusi ei teki.
Viimasel KT2012 üritati otse reservist üht pataljoni kokku panna ja lahingusse saata. Teadaolevalt lõppes (hoolimata inimeste pingutustest) paraja segadusega, sest igasugused nö jalaväepataljoni teemalised kogemused on ebapiisavad. Keegi ei kujutagi ette, mis "loom" see jalaväepataljon on. Mis varustus ikka vajalik, kuidas süsteem toimib jms. Liiga vähestel on lihtsalt õnnestunud isendit oma silmaga korraga tegevuses näha-kogeda.
Ei kujutagi ette, kas tegemist on lihtsalt piiratusega või suisa sabotaažiga, et vähendada reservväe lahinguvõimet?
Soomusväe arendamine on tervitatav, kuid on paar kummalist asja, mis viitavad mitte just parimale kompetentsile.
Esiteks, nagu ütleb ka Kunnas, ei ole lahingus midagi teha lahingumasinatega, mis pole toetatud tankidega. Ei mõista absoluutselt, mis takistab planeerimast segapataljoni tankide (1/4) ja lahingumasinatega (3/4). Mured ja rõõmud nende ekspluatatsioonil on nagunii ühised.
Teine küsimusi tekitav asjaolu on lahingumasinate planeerimine kutselisele ja komplekteeritud Scoutspataljonile, mis on alalises valmiduses. Meist mitu korda rikkam Soome Kaitsevägi suudab RA pidada pm 1 tankikompaniid + 1 lahingumasinakompaniid ajateenijatega, kuna ülejäänu hoitakse mobilisatsiooniks ja RÕK-ideks depoos. Kui fantaseerida, et Scoutspataljon on komplekteeritud, tähendab see 3 kaadrikompanii pidamist, mis võib minna lõpuks pagana kulukaks (iseasi, et kas pärast misside lõppu õnnestub veel ScP komplekteerida enam, kui 1 kompanii jagu!?). Lõpetuseks tuleb juhtida tähelepanu normaalselte lahingumasinate viletsavõitu liikuvusele alalise valmiduse kontektsis. Selleks, et lahingmasinate kolonniga 35 kmh Paldiskist Tartusse või Jõhvi kolistada, kulub terve päev. Sama aeg kuluks vähemalt ka edasi-tagasi treilerdamiseks. Ratassoomukite kolonniga 70 kmh kihutades oleks reageerimiskiirus vaid mõned tunnid päeva.
Soomusväe eripära on hea liikuvus ja manöövrivõime maastikul ja lahingus, kuid vilets liikuvus ümberpaiknemisel. Jalaväega, sh ratassoomukitel olevaga, on täpselt vastupidi.
Aga loodame veel parimat
