www.militaar.net

Elu läheb edasi. Tundub, et Rahumäe linnaku kinnipanekuga on rohkem tegelema hakatud. On küll erinevaid versioone, et mis saab seal paiknevatest allüksustest. Ämari, Jõhvi, Mereväebaas, tsiviilrendipinnad.

Isiklikult toetaksin JVKo viimist Jõhvi, sest nii saaks sealne pataljon rohkem pataljonilikuma mõõdu. Ka söökla on Jõhvis eeskujulikult suur valmis. Ühte kasarmut oleks aga vist juurde vaja.

Kui SPKo jääb Tallinna, tekib küsimus ikkagi vahiteenistuse komplekteerimisest, sest ühe "jaanuar-november kompaniiga" seda ei tee. Kes mehitab vahiteenistuse (ühtlasi vabariigi visiitkaart) detsembrist märtsini? Suvalised side- või mereväelased? Parem variant oleks ikkagi VaP, kui SP-üksuse säilitamine, luues juurde 2. SPKo. Kokkuvõttes peaks olema meil otsealluvusega SP-pataljon traditsioonilise nimega Vahipataljon, mis koosneks siis loogiliselt staabist, 2x SPKo-st, kaadri-SP rühmast ja ka KV orkestrist. Miski tagalarühm ka.
Kuhu see väeosa paigutada? Kindlasti peaks jääma Tallinna, sest igapäevased tseremoniaalülesanded on linnas ja kuskilt mujalt iga päev pikki sõite ning revideerimsi tegema hakata on jaburus. Viimasest mõtteterast on teadaolevalt ka KV juhtkond lõpuks aru saanud. Mereväebaas on asukohana huvitav, aga minumeelest pisut totter ja ega sealgi palju ruumi pole. Sidepatt on "korrumpeerunud" peastaabi hõlma alla ja linnakusse rohkem ei mahuks. Logistikapatt ei tule ka kõne alla - pigem kolitakse seegi marjast minema.

Aga huvitav miks ei võiks Vahipataljon jääda sinnasamasse Rahumäe linnakusse, kus ta on? Kui linnakust viia ära KRK staap (võimalik, et läheb üldse hingusele), JVKo (Jõhvi) ja TerK + MedVÕK (??) ja KAK, siis miks ei peaks 2,5 kompanii ekvivalendis Vahipataljon sinna ära mahtuma? Äkki on Rahumäe linnak täna lihtsalt järk-järgult üle koormatud? Lõpuks leitaksegi, et oi-oi kitsas-kitsas ja paneme aga üldse kinni? Aegade alguses oligi vist linnak ju Vahipati oma?

_________________
NK rühm Ida-Tallinnas, NK mererühm Tallinnas, NK Tallinna malev.

Hummeli jutule vastukaja Rahumäe kohta.

Samal ajal ju käivad vilkad remondi- ja ehitustööd Rahumäe aladel. Küll on seal Teabeamet uhkes majas ja mõni maja veel, mille sisugi pole teada, aga üsna uued. Samas ei suudeta anda kasarmule värsket ilmet. Ühe jaleväeüksuse, olgu see või SP jäämine Tallinna, on hädavajalik. Moraalsest kindlustundest ja rahva heaolust lähtudes.

Vahepeal on elu edasi läinud ja selgunud reformiplaanidest üht teist. Sattunud küll teise alamfoorumisse, aga panen ka siia. Ühest küljest olen reformidega päri, teisest küljest on tegemist ikkagi pooliku lahendusega. Küllap seda rahakest relvadele rohkem jaguks, kui ei toimuks lihtsalt igapäevast raiskamist.

http://www.epl.ee/news/eesti/taismahus- ... d=65366496

2 brigaadi moodustamist KRK-de asemele ja nende täielikku varustamist pean iseenesest asjakohaseks ideeks. Ise olengi umbes sama asja mõelnud. Parem oleks aga minumeelest siiski-siiski 3 brigaadi. 3 Brigaadi tähendaks 3 vastutusala ehk 3 KRK-d ja 3 operatiivsuunda. Nii poleks üldse vaja veel eraldi miskeid KRK staape.
1. soomusbrigaad oleks Ida-Viru, Lääne-Viru, Järva, Rapla, Harju maakonnad.
2. jalaväebrigaad oleks Tartu, Võru, Põlva, Valga, Viljandi, Jõgeva maakonnad.
3. jalaväebrigaad oleks Pärnu, Saare, Lääne, Hiiu maakonnad.
RA oleksid need brigaadid pm territoriaalsed, SA aga liikuvad vastavalt operatiivvajadusele ja koostööle NATO-ga. SA koosseisu suuruse ülempiiriks peaks jääma 5500. RA oleksid komplekteeritud ajateenijate ja kaadriga u 1/3...2/5. Brigaadiülema ametikoht peaks olema brig-kin, staabiülem ja operatiivosakonna ülem kol ametikoht. VF motolaskurbrigaadi ülema ametkoht on ka kindralmajor.
Viimane brigaad võib olla siis viletsamalt või pigem osaliselt varustatud ja mõeldud pigem reservväekoondisena, kuhu kantaksegi edasi täiendreservi ikka jõudnud mobilisatsioonikohuslased. RA ei omaks ta ühtegi reaalset tegevüksust. Samuti saab sinna jupiti edasi kanda relvastuse ja varustuse, mis jääb järele 1. ja 2. brigaadi oma uuendamisel. Näiteks 122mm haubitsad, mida meil eeldatavasti enam tarvis ei lähe, kui soomusbrigaad saab liikurid ja jalaväebrigaad FH-70-ned ning ka näiteks vanad Saurerid, mis on ajale jalgu jäänud, kuid siiski paljud veel suht kõbusad, et mitte maha kanda.

Iga brigaadiülema RA alluvuses oleks ühtlasi eraldi KRK keskus, mis tegeleks:
- territoriaalkaitse plaanidega
- Kaitseliiduga koostöö koordineerimisega
- mobilisatsiooni ettevalmistamisega
- reservväelaste arvestusega.
Keskuse suurusjärk võiks olla u 15 inimest, neist pooled vormikandjad. Keskuse ülem (kol-ltn), operatiivsektsioon, personalisektsioon ja tagalasektsioon. SA formeeritaks sellest reservväelaste ja KL malevate staapide baasil brigaadist eraldatuna KRK staap. RA pole aga ei teenistuslikult ega majanduslikult 2 eraldi kontorit mõtekas pidada!

KL peastaabi võiks võrdsustada Õhu- ja Mereväe staabiga (millised teatavasti siis alles jäävad). Suurusjärk peaks olema maksimaalselt 50 inimest praeguse 100 asemel.
KL malevate RA struktuuri võiks kohendada nii, et kõik malevast allapoole jäävad territoriaaljaotuse allüksused on malevkonnad sõltumata suurusest või siis malevkond oleks juba alates 100 liikmest. RA maleva staabi baasil komplekteeritaks SA suuresti KRK staap, aga samuti kompaniide juhtkonnad.
SA struktuuri osas olen juba kirjutanud ja foorumis piike murdnud piisavalt. Nägemus ikkagi endine - Iga maleva baasil oma kompanii lahingu- või võitlusgrupp ehk üksik-jalaväekompanii, kus on jalaväe-, tankitõrje-, miinipilduja-, õhutõrje-, juhtimis- ja tagala rühmad ning sisekaitsekompanii. Struktuur peaks olema paindlikum ehk vähemalt 3 tüüpi variandid sõltuvalt maleva suurusest. Üksik-lahingkompanii oleks siis vastavalt u 150 kuni 220 tublit kaitseliitlast ja kompaniiülema ametikoht mjr. Kompaniiülemal võiks olla 1. abi (operatiiv) kpt, 2. (lahingutoetus) ja 3. abi (tagalatoetus) ltn. Sõja korral oleks vajadusel võimalik hajutada lahingkompanii ka rühma (malevkonna) võitlusgruppideks.

_________________
NK rühm Ida-Tallinnas, NK mererühm Tallinnas, NK Tallinna malev.

Kolonel Läns ei teinud mingit saladust, et just KL on kaadriga kõige halvemini komplekteeritud. Kas siia on muutusi tulemas, näiteks kehtestatakse lõpuks ometi kaadri automaatne rotatsioon KL ja KV üksuste vahel? Probleeme on muidugi mitu, k.a. see, et paljud kaadrikaitseväelased, kellel puudub isiklik teenistuskogemus KList, peavad seda pigem karistusasutuseks, kus karjäär sumbub ja oodatakse peamiselt pabereid hunnikust teise tõstes teenistusaastate täistiksumist. Samas on igas malevas ja ka KLPS kaadrit, kes teevad oma tööd hingega ja ägavad ülesannete koorma all. Lahendus?

See, et KL peaks megapataljonide pööritamise asemel keskenduma erialarühmade ja nendest koostatud võitlusgruppide ja üksikkompaniide peale, saavad enamvähem kõik aru, kes KL köögipoolega kursis. Alustame sellest, kui palju kaitseliitlasi reaalselt väljaõppes osaleb? Näiteks kunagi taanlaste poolt mainitud 8 väljaõppepäeva kalendriaastas ehk 1 nv kvartalis? Ma ei räägigi Rahvuskaardi standardist 1 nv kuus ja 1 nädal aastas, see on KLis tõsiste fännide tase, keda on ehk 10% nimekirjast. Tulebki välja, et keskmine malev suudab 8 päeva meestest moodustada kompanii ja 1+1 meestest võitlusgrupi. Siis veel näpuotsaga sisekaitset ja formeerimist. Ja ongi kõik. Reaalselt paneb malevkond välja keskmiselt 1 rühma ja mõned erialaspetsialistid maleva SA üksusesse. Ning mossitada pole mõtet, sest selline rühmadest kokkupandud kompanii, mis regulaarselt oma 8 päeva drilli aasta saab, on päris asjalik kompanii.

Leoga olen nõus KL prioriteetide osas, kuigi ei poolda VG-dega tegelemist. Piisaks ka luureallüksustest.

Mis puudutab KL komplekteerimist-roteerimist KV kaadriga, siis sellesse ma ei usu, sest KL-is ei saa KV kaader piisavat sõjaväelise teenistuse kogemust (muidu võib ehk huvitav olla küll), millega hiljem teistega vääriliselt edasi minna. KL on olemuselt lihtsalt selline klubilaadne asutus ja ausalt öeldes ka pisut vaestemaja kõiksuguste ressursside ja teenistuslike võimaluste mõistes. Mitte, et ma KL-i sooviks halvustada, aga olen realist...
Kui nüüd KRK-d kinni pannakse (mis minuarust on sel kujul õige temp) siis 1 brigaadi staabi + 4 KRK staabi keskmiselt u 60-70% komplekteeritud kaadrist kadreeritakse pädevama-teravama seltskonnaga 90-95% ulatuses need 2 brigaadistaapi ja ülejääk ehk igasugused "statistid ja saamatud" ilmselt jääksid paratamatult KL-ile KRK staapide komplekteerimiseks.

KL-ile kogu kaitsejõudude reserviga tegelemise ülesannete andmine on üks suur naljakoht minumeelest. Kui 75% KL kaadri energiast hakkab kuluma mingite suvaliste ajateenijate-reservistidega jändamiseks ja mobilisatsiooniplaanide tegemiseks, siis vabatahtlike patriootidega tegelemiseks küll eriti ressursse jääma ei hakka. Ehk siis KL reaalne vabatahtlik tegevus, väärtus ja iseärasus surevad vaikselt välja ning süsteem muutub KV kannupoisiks. Võib-olla ongi see kellegi karvase käe eesmärk KL tasa lülitada? Juba praegu on hakatud KL-i RÕK-idel kokku segama suvalise üldreserviga, kellel pole KL-iga pistmist.

_________________
NK rühm Ida-Tallinnas, NK mererühm Tallinnas, NK Tallinna malev.

KT kirjutas:

Tahaksid Sa sellest pikemalt kirjutada või eelistad oma paralleeli mõtet selgitada?

terv
o

_________________
Miski siin ilmas ei saa viibida nii sügavas vaikuses kui surnud inimene.
Frederic Manning

Hummel arvas:


Eeltoodud tsitaat on üsna hambutu. Tulemuseks saabuks olukord, mis oleks isegi tänasega võrreldes hale vari... KL-st heietamiseks võiks ikka pisut eeltööd teha ja mitte mullikesi ajada. Sellise jutu peale võib iga poliitik säutsuma hakata ja no on seda siis vaja?
Reaalsust, rohkem reaalsust!

terv
o

_________________
Miski siin ilmas ei saa viibida nii sügavas vaikuses kui surnud inimene.
Frederic Manning

Samas KLile maakaitse andmine ei ole sellesmõttes halb, et KL on kohal üle. Eesti. Nt Hiiu või Saaremaa reservid saaks panna sel juhul juba kohe kokku. Muidugi on kaadrit juurde vaja tekitada eraldi osakond, kes hakkab just reserviga tegelema, siis see ei lõhuks vabatahtlikku süsteemi ära. Lahingkompaniid reservi baasil ja sisekaitse ning VG-d kaitseliitlaste baasil oleks päris ok.

Nagu näha, siis riigikaitse uus ja uhke arengukava eriti kedagi ei köida või siis jääb pisut puudu fantaasiast, et seda ette kujutada. Ehk oleks parem teemapüstitus "kädistamiseks" kuskil vaba teema all ?


Selgub, siis KL ikkagi KV reserviga tegelema ei hakkavat ja noh kuigi see on mitmeski mõttes õige, on kahju, et formeerimismeeskonnad hingusele saadetakse, sest see on vist väheseid asju, mis tegelikult juba suht hästi toimis ja KV-s on ikkagi kaadrikitsikus. Nüüd siis ilmselt hakkab formeerima toetusväejuhatus (suures osas Logistikakeskus?) ja mis sellest värgist siis saab, on raske ennustada. Logistikakeskus koosneb praegu teadaolevalt u 500 inimesest, kellest pooled tsivilistid.

KL alluvusse minevad KRK-d ei saa olema tänases mõttes gigantsed operatiivkoondised, vaid pigem siis sisekaitse tüüpi haldusüksused. Isiklikult jään ikkagi oma arvamise juurde, et brigaadid ja KRK-d oleks tulnud KV alluvuses ühe koondise staapi kokku liita. Olgu siis RA Br staabi alluvuses "KRK keskus", "mobilisatsiooni ja territoriaalkaitse osakond" vms. See variant oleks olnud nii riigikaitseliselt, kui majanduslikult 2x efektiivsem. Praegu tuleb aga hakata aretama KL-is 0-ist mingit uut ekperimentaalstruktuuri, mille kompetents ja toimimine saab olema lähikümnendil üsna küsitav. Vana süsteem aga lõhutakse. KV-s, kus kompetentsi ja ressursse on 2x enam, kulus ka KRK-de enam-vähem normaalselt tööle saamiseks oma 5 a. KL-is on aga seni üldse üsna vähe uusi süsteeme, mis viimase 15 a jooksul korralikult tööle saadud...
KRK haldamise funktsiooni KV-le jätmisel oleks tulnud lihtsalt moodustada Lääne-Eestis (Saarema, Läänemaa, Pärnumaa) ka 3. brigaad, mis oleks võinud olla vabalt põhivalmiduskoondis (st varustusega vaid osaliselt tagatud), mitte kiirreageerimiskoondis. Lisaks on Lääne-Eesti täiesti iselaadne operatiivsuund võrreldes Põhja ja Lõunaga, nõudes spetsiifilist lähenemist.

Uues arengukavas saab/jääb ilmselt suurimaks vaeslapseks ikka jalaväe relvaliik. Pole teada, et suurte muutuste ja kolimiste valguses oleks kavas lõpuks formeerida RA koosseisu ühtegi terviklikku jalaväepataljoni. Seda pole ka praegu ja tänu antud asjaolule lonkab tugevalt jalaväe reservüksuste ettevalmistus, eriti aga arendustöö, sest järjepidevaid kogemusi ei teki.
Viimasel KT2012 üritati otse reservist üht pataljoni kokku panna ja lahingusse saata. Teadaolevalt lõppes (hoolimata inimeste pingutustest) paraja segadusega, sest igasugused nö jalaväepataljoni teemalised kogemused on ebapiisavad. Keegi ei kujutagi ette, mis "loom" see jalaväepataljon on. Mis varustus ikka vajalik, kuidas süsteem toimib jms. Liiga vähestel on lihtsalt õnnestunud isendit oma silmaga korraga tegevuses näha-kogeda.
Ei kujutagi ette, kas tegemist on lihtsalt piiratusega või suisa sabotaažiga, et vähendada reservväe lahinguvõimet?

Soomusväe arendamine on tervitatav, kuid on paar kummalist asja, mis viitavad mitte just parimale kompetentsile.
Esiteks, nagu ütleb ka Kunnas, ei ole lahingus midagi teha lahingumasinatega, mis pole toetatud tankidega. Ei mõista absoluutselt, mis takistab planeerimast segapataljoni tankide (1/4) ja lahingumasinatega (3/4). Mured ja rõõmud nende ekspluatatsioonil on nagunii ühised.
Teine küsimusi tekitav asjaolu on lahingumasinate planeerimine kutselisele ja komplekteeritud Scoutspataljonile, mis on alalises valmiduses. Meist mitu korda rikkam Soome Kaitsevägi suudab RA pidada pm 1 tankikompaniid + 1 lahingumasinakompaniid ajateenijatega, kuna ülejäänu hoitakse mobilisatsiooniks ja RÕK-ideks depoos. Kui fantaseerida, et Scoutspataljon on komplekteeritud, tähendab see 3 kaadrikompanii pidamist, mis võib minna lõpuks pagana kulukaks (iseasi, et kas pärast misside lõppu õnnestub veel ScP komplekteerida enam, kui 1 kompanii jagu!?). Lõpetuseks tuleb juhtida tähelepanu normaalselte lahingumasinate viletsavõitu liikuvusele alalise valmiduse kontektsis. Selleks, et lahingmasinate kolonniga 35 kmh Paldiskist Tartusse või Jõhvi kolistada, kulub terve päev. Sama aeg kuluks vähemalt ka edasi-tagasi treilerdamiseks. Ratassoomukite kolonniga 70 kmh kihutades oleks reageerimiskiirus vaid mõned tunnid päeva.
Soomusväe eripära on hea liikuvus ja manöövrivõime maastikul ja lahingus, kuid vilets liikuvus ümberpaiknemisel. Jalaväega, sh ratassoomukitel olevaga, on täpselt vastupidi.

Aga loodame veel parimat

_________________
NK rühm Ida-Tallinnas, NK mererühm Tallinnas, NK Tallinna malev.

Hummel,kas sa ei tahaks vahepeal puhkust võtta. Usu mind tuleb tervisel kasuks.

Sa hummel ära muretse, et kedagi ei huvita - huvitab ikka, ainult et vähemasti ma ise end piisavalt pädevaks selles teemas ei pea, et kõva häälega midagi arvata. Tundub, et ma pole ainuke .
Mis KL-i ja tema formeerimisvõimekust puudutab, siis KK! ajakirjas hr. kindral ütles, et vastav võime on heal tasemel olemas ja seda ei lammutata, vaid hoitakse alles. Võib- olla selgub varsti, et siiski läheb tarvis.
Mis soomusväkke puutub, siis meie ülipiiratud ressursside tingimustes muutun ma selles suhtes järjest skeptilisemaks. Ilma tankideta pole asjal mõtet. Tanke ei osteta. Ilma lahingumasinateta pole tankidel mõtet. Ilma tankideta pole lahingumasinatel mõtet. Kumb on parem, kas nokk kinni või saba kinni - mina ei tea.
Kuna see soomuskola on nii neetult kallis ja meie "poole rehkenduse" asi tundub kahtlase väärtusega, siis mul on hoopis selline küsimus, et kas mingit nö. demoüksust ei kannata selle "soomusväe" asemel teha raha kokkuhoiu eesmärgil? Sellist, kus on tankirühm ja lahingumasinate kompanii. Kasvõi ida päritolu T-72 ja BMP-2. Saaks ilmselt suht odavalt ja oleksid lihtsamad kasutada ja roomiksoomus on ju ikka roomiksoomus kasutuskogemuste saamise seisukohast. Ülejääva raha eest saaks osta moodsaid TT- rakette ja siiamaani puuduvaid portatiivseid ÕT- rakette, kaudtulevahendeid. Et siis - kui ikka hammas ei hakka peale tervikliku süsteemi loomisele, siis selline poolik asi pole ka õige. Tuleb olla enda suhtes aus. Ilma soomusväeta ei lõpe veel meie püha üritus .

Hummel, mida enam ma üritan sind jälgida seda enam on mul kahtalne tunne, et tegemist on puhta polemstrateegiaga" milles on oluline koht "dekavilkadel". Mõlema termini väljamõtlejal geniaalsel strateegil M.Tuhhatsevskil ei antud õnneks võimalust seda kõike isiklikult ellu rakendada. Häda on ka selles, et mitte keegi peale geniaalse marssali ei saanud ei polemostrateegia ega dekaviklade tähenduset aru.

Arvan, et riigikaitse uus arengukavaja selle avalik osa on väga oluline küsimus, mis jaotub kaheks põhiteemaks: uus koosseis ja uus tehnika. Minumeelest on koosseis koos dislokatsiooniga kõige hea või halva aluseks ja seejärel relvad.

Oleksin valmis toetama esialgu ka demotankiüksust - näiteks soomuskompaniid 1 tankirühma ja 3 lahingumasinarühmaga. selle eesmärgiks ei saa olla siiski vaid demod, vaid ka väljaõpe ja arendustöö, et liikuda edasi parema tehnika peale. Iseasi, mis masinad sinna võiksid kuuluda. Et kas idas või läänes toodetud. BMP-1 oleks saadaval u 15-20 000 EUR eest, kuna korras T-72 ja BMP-2 hind võiks olla juba 100 000 EUR/tk. Leo 1 oleks näiteks ostes 10x odavam ja juppe ilmselt lihtsam saada. Ta on küll lahinguliselt viletsam, aga demoks ja arendustööks abiks ikka.


Usun, et asi pole veel päris nii hull, et hummel kirjutab ja keegi midagi aru ei saa. Jah, mul on oma arvamus, mida ehk kõik ei jaga, aga olen üritanud end jõudu-mööda ka põhjendada.
Näen, et oleme oma riigikaitset siit-sealt ehitades-arendades sageli kinni oma kodukonnatiigis kujundatud stampides ja piirangutes, millest (efektiivsuse eesmärgil) väljapoole mõtlemist esineb üsna harva. Samas ma ei propageeri enda arust mitte midagi ulmelist. Pigem esialgu tüüpiliselt, lihtsalt ja normaalselt (militaarselt) struktueeritud ja varustatud armee üleseihitamist. Praegune tundub aga pigem selline käepäraste hõlplahendustega kribu-krabu, mille efektiivsus on suur küsimärk.

_________________
NK rühm Ida-Tallinnas, NK mererühm Tallinnas, NK Tallinna malev.

ei oska mujale praegu pista, kui moderaator leiab sobivama teema, siis võib ümber tõsta

kas on kellelgi ideid milline võiks olla tsiviiltehnikast koostatud sõjaaja pioneeri- ja logistikaüksuste koosseis? inspiratsiooniks olid soome traktorid brigaadide logistikakompaniides jms.
kahjuks on info selliste asjade kohta väga vähelevinud - mitte, et oleks nii supersalajane, vaid vist mitte nii sexy ja cool. samas peaks näit. suurematesse linnadesse tegema sellise pioneerikompanii, millest ainult 2-4 meest on tegevväelased ja kes lähevad päeval x ehitusfirmadesse, paberileht näpus ja kus nende käsutusse antakse koos meeskonnaga vajalikud masinad...

sakslastel on midagi sellist pool-sõjaväeline päästeteenistus THW, mil on koosseisulised koristus-,elektrivarustuse- jne. üksused

siin pilt ühest üksusest, lihtsalt illustratsiooniks


ma kujutan ette midagi sellist ka sõjaväeüksuste koosseisu, tõkete tegemiseks, aukude lappimiseks, välikindlustuste rajamiseks jne. jne. konkreetsemat koosseisu- varustust ei oska ise kokku panna

logistikast - ainuke mis ma praegu oskan leida, on külma sõja aegne bundesveeri kaitseringkonna logistikapat. , tsiviilmasinaist vist -
- staabikompanii - 68 veokit,
- 4 logistikakompaniid, igas 88 veokit, kompanii kandevõime min. 600t./200m3 veokid pmst. samad MB 1017-seeriast, mida lääne-saksas oli kümneid tuhandeid ning üle 20.000 bundesveeril endal

kas keegi oskab midagi lisada nt. soome või ka N.Liidu vastavate ideede kohta?

Lugupeetav vist unustab ära, et RKAK, kui meie jumalasõna ja piibel, midagi sellist ette ei näe. Ja kui RKAK-is pole kirjas, siis - siis me sellest rohkem ei räägi. Ketseritega ollakse meil karmid.
Või kui räägimegi, siis selleks on OLEKSOLOOGIA, kuhu võib igasugu fantaasiaid postitada, millistel nii ehk teisiti mingit väljundit ei ole ega olema saa.

_________________
Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)

Stellung halten und sterben!!