www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 24 Aug, 2019 7:12

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 150 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5 ... 10  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 01 Sept, 2008 12:56 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 30 Okt, 2005 22:13
Postitusi: 993
Asukoht: Tallinn
Ega seal midagi üle mõistuse keerulist pole - võimalikult lühikese ajaga tekitada võimalikult võimas elektriimpulss ja siis see sobiva antenniga õigesse suunda juhtida. Töötab see väga hästi lääne tehnika vastu - igatsugu elektroonsed sissepritsed autodel kõrbevad kohe. Mingile vene Uralile ei tee see midagi, öösel sõites jääb lihtsalt tuledest ilma ja ongi kogu lugu. Side ja radarid kaovad muidugi mõlemal pool aga kui me oma riigikaitsele selles valguses mõtleme, siis peaks hakkama lätlaste kombel ratsaväge arendama.

_________________
Tagantjärele tarkus on täppisteadus!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 01 Sept, 2008 14:30 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 26 Juul, 2005 13:09
Postitusi: 5549
Tux ütles:

Tsiteeri:
Mingile vene Uralile ei tee see midagi, öösel sõites jääb lihtsalt tuledest ilma ja ongi kogu lugu. Side ja radarid kaovad muidugi mõlemal pool


Kui tuled lähevad täna, siis juba täna õhtul ei taha kolonn hästi koos püsida (olenevalt aastaajast) või vastupidi, sõidab kokku. Kui läheb side, siis on kah suht halb. Kui lähvad radarid, siis see ei ole ka vastaspoolele hea uudis. Kui lähevad igasugused elektroonikaga vaatlusseadmed, siis jälle halvem kui enne. jne jne. Ühesõnaga - side sitt ja luure lonkab.
Piki Narva mnt selline EMP varitsus teha, siis võib ropendamist päris palju kostuda, mitte üle raadiolainete vaid kahjuks kuuldekaugusel.

http://www.globalsecurity.org/military/intro/images/ied-iraq_daisy-chain.jpg


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 01 Sept, 2008 14:55 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 18 Apr, 2004 13:55
Postitusi: 2071
Tsiteeri:
Kui lähtuda puhtalt infrastruktuurist, siis oleks ilmselt mõistlik, kui nii Kuperjanovi kui ka Viru pataljoni infra arendatakse sellisele tasemele, et mõlemas oleks korralik võimalik välja õpetada terve SA jalaväepataljon. Kuperjanov on sellele kasarmukohtade arvult minu teada juba üsna lähedal. Viru suhteliselt logudes kasarmutes on ruumi vist maksimaalselt 2,5 kompaniile,

Kui vaadata Taara sõjaväelinnaku kasarmukohtade ametlikku arvu (200+200+200+250 ?), siis see peaks olema piisav jv-pat majutamiseks. Üks kasarmu võiks ehk veel olla, kuid reeglina saab kasarmute mahutavust suurendada u 20%. Nii läheks ehk uuemasse majja 300 inimest. jv-pat suur SA koosseis tuleks samuti kriitilise pilguga üle vaadata. Luurekomp ei kuulu jv-pat koosseisu ja see tuleks linnakust välja tõsta. Pärnu väike linnak võiks igati sobiv olla antud "maasturiallüksusele". Jv-pat nooremallohvitsere (v a luure, pion, ttrk) võiks aga õpetada Meegomäel.
Murelapseks kindlasti see kaitseväe tüüpprojektiga söökla, mis on liiga väikese läbilaskevõimega (lõunasöök - 350...400 in/h, norm oleks 600...700). Aga kuulu järgi on kuperjanovlastel plaanis seda ringi ehitada.

Jõhvi linnak on üks õnnetumaid minu arvates, kuid seda tuleks hakata ette valmistama komplektse pataljoni väljaõppeks. Etteruttavalt julgeks "oma plaanidest" avaldada, et mõtlesin sinna soomustransportööridel jalaväepataljoni arendamist. Sellise pataljoni koosseis on tavaliselt 1/3 väiksem või nii. Kindel see, et vähemalt ühe lisakasarmu ehitamisest ei pääse ja võiks olla samasugune, kui kupi uus. Samuti tuleks linnakust välja tõsta jalaväepataljonis üleliigne element - brig tt-komp (Pärnusse brig luurega ühte), mis võiks aga kaadri töös hoidmise nimel asuda linnakus kuni uue pataljoni formeerimise alguseni. Samuti tuleks Jõhvi koguda üksikud olemasolevad korras BTR-80 -d + vrakid (tapa ladude legoland), mida üritada korda teha ja kasutada/katsetada uute tulekuni.

Tapa linnaku rahvastiku suurendamise takistuseks on siis samuti kasarmute puudumine. Õnneks on olemas rahuldav kommunikatsioon ja ühendus, mida ei tule enam otsast rajama hakata ning ka territoorium. Ma ei oska hetkel öelda, palju peaks olema erinevate pataljonide RA 3-kompaniilise/patareilise koosseisu suurus. Spetsiifiline. Õppesüsteemist ja struktuurist kirjutasin põhjalikumalt vastavas suurtükiväe teemas. Tundub et 2 suurt 250 -kohalist kasarmut on vaja vähemalt juurde ehitada ja mõlemad majad peavad ära mahutama 2 eraldi kompaniid-patareid. Kupi uue kasarmu projekt peaks ka siin asja ära ajama.

_________________
NK rühm Ida-Tallinnas, NK mererühm Tallinnas, NK Tallinna malev.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 01 Sept, 2008 15:28 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26393
Tegelikult - kui võtta asi tõsiselt kätte ja kärpida ajateenistuse pikkus 6-kuuliseks, siis pole üldse mingeid kasarmuid juurde vaja. See lüke suurendab automaatselt senise majutuse mahu kahekordseks.

Puudujääva osa katteks suurendada RÕK-ide osakaalu ja viia need läbi reaalse SA üksuse koosseisus senise õppestruktuuris naljategemise asemel.

Põhikutse 8-lt kuult 6-le tähendab intensiivsuse kasvu 33% - päevas tehakse lihtsalt 8 tunni asemel 11 tundi õppetööd. Kuna selle hulgas on vältimatult füüsiline tegevus, siis pole selles midagi ülejõukäivat. Lisaboonusena ei nuta ka pärast keegi mõttetu mölutamise üle. Kaadrit on muidugi vastav % rohkem vaja. Vaevalt teeninute valdav jutt "palju lebotamist" nüüd päris välja mõeldud on - kus suitsu seal tuld. Pole ju mingit vajadust automaati 3 tundi puhastada (kui saab poole tunniga hakkama).

Tegelikult - võimalusi on, lihtsalt palju on kinni mõtlemises. Ehk väheses paindlikkuses olemasolevate võimaluste ärakasutamises. Infrastruktuuri kasutamine on meil suht ekstensiivne - kasutusintensiivsuse kasvatamise asemel on esimene pavlovi refleks-kuidas juurde ehitada ja palju see maksab. Sealt edasi on järgmine probleem - raha ju ei ole, järelikult ei saa.

Eraettevõtja küll sellist luksust ei saaks endale lubada, et et ressurss (nt kasarmuruumid ja voodid) seisavad kasutuseta 1/3 nende võimaliku kasutamise ajast (nt kui kasutaja ehk sõdur metsas on). Või firma ei osta endale kunagi veoautot, mis pool ajast niisama seisab.

Mis puudutab olemasolevate JvP-de väidetavat brigaadideks formeerimise võimatust ettekäändel, et puudub see ja too, siis reaalses sõjas vaevalt et nad üksikpataljonideks jäävad (niivõinaa on vaja kõrgema astme väekoondisi) ja vältimaltult enamus neist on määratud sõitma rekvireeritud transpordiga või käima jalgsi.

Ehk pikk jutt s*** jutt - selle asemel, et pugeda infrastuktuuri vähesuse taha, on alati ka võimalus seda intensiivsemalt tarvitada. Muidugi on siin teatud piirangud - aga nagu näitab minu elukogemus - kui kuuled kisa "enam ei saa", siis saab alati 30% veel.

Intensiivsuse alla mahuks ka reserväelaste intensiivsem "ära tarvitamine" nende nullist vorpimise asemel. Märksa väiksemate kuludega tekiks reaalsed väekoondised struktuurikastide asemel. Ühtlasi saaks soti selgeks, kus keegi elab ja kus teda sõja puhkedes kätte saab.

Kunagi ammu oli üks riik, mis hõlmas 1/6 maakera pinnast. Tema nimi oli NSVL. Seal viljeleti ekstensiivset põllumajandust - rajati põlde viljatusse Kasahstani steppi selle asemel, et olemasolevad viljakad mustmullavööndi põllud korralikult kasutusse võtta ja saagil mitte raisku minna lasta. Suure hädaga andis keskmine lehm NSVL-s aastas 4000 kg piima (kui sedagi), aga näe, USA-s oli see number 8000-12 000 kg aastas. Kuhu see 1/6 välja jõudis, seda teame me isegi.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 01 Sept, 2008 16:11 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 18 Apr, 2004 13:55
Postitusi: 2071
6-kuusest ajateenistusest vs 11-tunnisest tööpäevast lähitulevikus midagi välja ei tule. :D
Tööpäev on 8-17 (8h tööd + 1h lõuna) ja rohkem ei venita kuidagi. Ei kaader (kes kohati niigi ületööd teeb), kui ajateenija (kes ei suuda lihtsalt rohkem omandada). Ja siis vana allohvitseride teema. Kuidas 6 kuuga saadakse allohvitserid? Nende ajateenistuse pikendamine on võimalik vastavalt 12 kuuni, aga kes see rumal siis küll allohvitseriks saada tahab? Mul on endal 2001/2002 allüksusest kogemusi, kus kõik võeti korraga ja allohvitserid pidid 3 kuud kauem teenima. Ei tööta Eesti Vabariigis. Ja kogu ühiskonna hoiakute muutmisega kaitsevägi tegeleda ei saa.

Ma olen praktiliselt kindel, et vähemalt 75% olemasoleva infraga ja värgiga kõigiga on võimalik saada täiesti rahuldavalt järjele, et ühe asemel 2 brigaadi teha. Isegi kuni 2,5! :shock:
Küsimus on efektiivsuses.

Kui aega saan, kirjutan rohkem lahti omad ideed. :P

_________________
NK rühm Ida-Tallinnas, NK mererühm Tallinnas, NK Tallinna malev.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 01 Sept, 2008 16:55 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 20 Jaan, 2007 16:00
Postitusi: 949
Selles pragmaatilises maailmas saame allohvitsere nii, et pärast 6 kuud makstakse mehele 3 kuud nt 60% tema palgast ja sealt edasi 3 kuud 100% või midagi umbes sinnapoole.

Nii ajateenistujate infra, ajateenistuse kaadri ja rotatsiooni planeerimisel arvestage ühe olulise asjaga - ajateenistuse aluste noormeest koguhulk langeb lähiaastatel järsult. Kui võtame, et tegemist on 18 aastaste poistega, siis aastal 1990 sündis 22 304 last, jämedalt pooled poisid, seega * 0.5 = 11152, korda mingi kaotambov nt 0.8 = 8922. Päris kobe - hakka või infrat ehitama.

Nüüd vaatame kogu aegrida
Aasta 50% *0.8
2009 9707 7765
2010 9019 7215
2011 7627 6101
2012 7088 5670
2013 6755 5404
2014 6621 5297
2015 6289 5031
2016 6084 4867
2017 6213 4970
2018 6534 5227
2019 6316 5053
2020 6501 5200
2021 6518 5214
2022 6996 5597
2023 7175 5740
2024 7439 5951
2025 7888 6310

Mis tähendab, et tegelikult räägime 5000-6000 mehest. Infra ehitamine võtab nii ehk nii 2-3 aastat aega ehk ärme ehita infrat ajateenijate jaoks keda meil ei saagi olema. 2500-3000 meest 6 kuuga ehk kõik kes vähegi kaela kannavad ajateenistusest läbi ja 200-300 (?) meest nö üleajateenijad allohvitserideks. 300 meest * 20 000 kogukulu kuus * 6 kuud = 36 miljonit täiendavat kulu, mis on nö ohvekoolituse palgaks peenraha võrreldes muude kulutustega.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 01 Sept, 2008 17:06 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 25 Nov, 2007 22:15
Postitusi: 319
Kapten Trumm kirjutas:
Mis puudutab olemasolevate JvP-de väidetavat brigaadideks formeerimise võimatust ettekäändel, et puudub see ja too, siis reaalses sõjas vaevalt et nad üksikpataljonideks jäävad (niivõinaa on vaja kõrgema astme väekoondisi) ja vältimaltult enamus neist on määratud sõitma rekvireeritud transpordiga või käima jalgsi.


Üks väike mõte seoses sellega. Miks mitte moodustada mõni brigaad just spetsiaalselt linnalahinguteks ehk nt - Tallinna + osa Harjumaa ajateenijatest arvatakse a la 3. Jalaväebrigaadi koosseisu, mis paikneks Tallinnas reservüksusena, kelle eesmärk on tegeleda pealinna kaitsega, kes oleks varustatud linnalahinguteks sobiliku relvastusega (suurtükke neil ilmselt vaja ei ole, küll aga oleks miinipildujad; tavalise jv-brig. võrreldes vajaks nemad vb väiksem kogus veokeid).

Kui strateegia põhineb Tallinna ja selle ümbruse kaitsmisega litlasvägede saabumiseni siis arvan , et just mõni selline brigaad võiks ju olemas olla. Samuti võimaldaks see kasutada 1. Jv-brig. mujal kui Tallinna all ning juhul kui oleks olemas ka 2. Jv-brig (nagu 1. koos suurtükipataljoni jms.) siis oleks esiteks olemas mingisugune pealinna kaitse ning 2 jalaväebrigaadi, mida saaks mingil muul rindelõigul rakendada.

_________________
"The society prepares the crime, the criminal commits it."


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 01 Sept, 2008 17:20 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26393
kuulu järgi olla mingi linnasõja pidamise pataljon lausa olemaski, ainult tõsi on see, et sellise suurusega väeosast jätkub lahingu pidamiseks heal juhul Keila-suuruses linnas, mitte Tallinnas.

Tegelikult on ju variante piisavalt, kuju saab suurtükivabu brigaade rakendada.

Loogiline oleks Eestis 4 brigaadi - Suur-Tallinn, Viru, Tartu ja Lääne-saared.

Neist Viru ja Tartu on suunitlusega sõjapidamiseks vastase tagalas. Vastane pressib end poolde Eestisse sisse, need kaks jäävadki teadlikult vastase selja taha. Lääne ja Suur-Tallinna oma hoiavad enda käes saari ja Loode-Eestit.

Enne kui Tallinna peale marssida, tuleb tagala ca 8000 mehest ära puhastada. Mis võtab nädalaid. Või hakkab vastane iga bensiiniautot tankide ja laskurrooduga eskortima (milline eskort on külgmiinide kasutajale muidugi ükstaspuha).

Brigaadid on organiseeritud territoriaalselt - st antud piirkonnast pärit meestest. See annab suurema moti sõdimiseks+vastase tagalas on piirkonna tundmine tohutu eelis.

Midagi analoogset on soomlastel olemas, esimese ehmatusega lastakse vastane endast üle ja siis hakkab tagalas igasugu asju juhtuma.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 01 Sept, 2008 19:52 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Okt, 2005 19:42
Postitusi: 7691
Asukoht: Siilis
Arutelu päris asjalik juba - mis meil siis välja on koorunud:

1) üks brigaad ei ole adekvaatne - ja pole seda kunagi olnud. Seega räägime mitmest brigaadist

2) ja milleks rääkida näit kahest brigaadist, kui meil nelja brigaadi geograafiline raamistik juba olemas (4 KRK-d)

3) op.struktuuri inimressursist piisab vabalt nelja brigaadi moodustamiseks... Seega on meil uutele brigaadidele de facto juba olemas (võitlus-)ruum+inimesed, pole aga staape ja rasketehnikat

4) siia liituvad n-ö formalistlikud takistused - eelkõige väheintensiivne väljaõppetegevus - üheainsa (ja lootusetult vananenud) struktuuriga massiivse jalav.pataljoni kokkukorjamine aastas, pisikeste tükikeste kaupa ja üle terve vabariigi EI OLE adekvaatne. Nii VÄHESE produkti tootmiseks pole vaja ei Maaväe staapi ega nelja ringkonnastaapi

5) kogu ajateenistuse senine raamistik oma juriidilises saamatuses samuti EI TOETA tegelikult reservarmee loomist - kutsed / eelkutsed ei haaku ega toeta üritust, 8 / 11 kuud jälle ei haaku jne jne - sellest siin mitu võitlejat eespool väga hästi kirjutanud

6) brigaadi enda struktuur oma enam kui 6 000 mehega ajast-arust... seda poolitades saaks juba täna kaks brigaadi

7) kui ajateenistus ratsionaliseerida tõsiselt intensiivsetele rööbastele, peaks isegi praeguses infras olema võimalik toota põhiosa ühest brigaadist 1 (loe: ühe) aastaga - ca 3 000 ajateenijat. Ja vähem kui 10 aastaga oleks kõik neli brigaadi valmis... muidugi peavad ka brigaadid minema kergemaks (a 3-4 000 meest)

...tulles tagasi selle juurde, millest alustasin - vabariik täna de facto juba nelja brigaadi vahel ära jagatud - ja op.struktuuri suurus toetab ka 8)

Seega - tuleks asuda nende brigaadide moodustamisele... ainult siis võime rääkida MAAVÄEST kui sellisest (hetkel seda pole).

Pole üldse veel mainitud KL-i osast maakondades brigaadiekvivalentsete koosluste loomisel - näit võiks igas brigaadis olla reservpataljonide kõrval ka maakondlikud KL võitlusüksused... jne jne

Nii et variante-võimalusi reservarmee loomiseks meil on... Mida ei ole, see on piisavalt häid plaane, intensiivne ja tootlik ajateenistus, reservide tootmist toetav paindlik seadusandlus jne jne. Pioneeri- ja suurtükitehnika puudus uutele brigaadidele taandub selles valguses hoopis teisejärguliseks küsimuseks - põhiküse on ajateenistuse intensiivistamises (mis nõuab aju)

Üks asi veel - hetkel on meil vaid üks pädev brigaadistaap ja üks pädev pataljonistaap... Inimmaterjali kolme ülejäänud brigaadistaabi moodustamiseks saaks ka aga selleks peab üks suurtest staapidest kaduma - kõigil neil nagunii selget rolli pole :roll: :roll:

_________________
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii..


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 01 Sept, 2008 22:58 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 18 Apr, 2004 13:55
Postitusi: 2071
Ehee. Borja tahab üritust vägisi kokku jooksutada. :)
Ma meelega hoidusin seda KL temaatikat käsitlemast, et mitte asja veel segasemaks ajada. Kuigi jah, tegemist ei ole nii keerulise küsimusega, kui KV ülesehitus.

KV struktuuride konkreetseks ja asjalikuks kirjeldamiseks võtan ikka veel hoogu. Pikk ja sisukas kirjatükk ja pole aega, et niipalju klahve klõbistada.
Siiski ma arvan, et mõnedki juba enam-vähem teavad, mida kirjutaksin. :roll:

KL puhul olen veendunud, et iga malev suudaks välja panna (st ka relvastada, varustada, toitlustada, motoriseerida) ühe kompanii lahingugrupi (alias lahingkompanii). Varieeruv oleks peamiselt jalaväerühmade ning mõningate toetusrühmade (tt jne), jagude-meeskondade arv, mis sõltuks malevkondade/kaitseliitlaste arvust. Seega võiks olla igale malevale oma kinnitatud sobiv lahingkoosseisu variant. Neid kompanii variante võiks olla u 3-4 erinevat mõõtu.

Seega oleks igas krk-s kasutada miski 3-4 üsna mobiilset jalaväekompanii lahingugruppi, mis toetaksid regulaarüksuste tegevust reservina või tõkestaksid kõrvalsuundi. KL suudab kompaniide kaupa tegutseda. Vajadusel oleksid valmis ka hargnema rühmadena ja üle minema sissitegevusele. Iga malevkonna jalaväerühmast saaks formeerida nö hajutatud võitluseks tugevdatud üksikrühma-võitlusgrupi.
Krk kompaniid alluksid RA operatiivselt otse vastava krk brig staabile või vastavalt käsule (vajadusel) sõja korral moodustatavale eraldi krk katus-staabile, mis oleks pigem div õigustes.
RA tegevuses puudub sellise staapide staabi järele krk-s igasugune vajadus. Brig staap ajab asja ära ja viimase baasil võib mopi korral ka krk staabi tekitada. Aga sellest mõnes teises postituses.

Lisaks tuleks moodustada igas malevas kergerelvastusega vahiteenistuse otstarbeline sisekaitsekompanii, kuhu iga malevkond saab välja panna 1 rühma. Kellele need kompaniid peaksid alluma, on omaette küsimus. Võib-olla esialgu hoopis politseiprefektuurile. Kui SA koosseisudele üleminekul (mobilisatsioon) moodustatakse eraldi krk staap, siis ilmselt juba sellele. Vajab arutamist. Tuleks uurida võib-olla isegi Omakaitse selleaegseid alluvussuhteid.

Ja noh, vähemalt mitteametlikult võiks olla igas malevas kokku pandud ka üks vabatahtlik pool-sõjaväestatud noorterühm, mille ülesanne oleks päästetööd ja humanitaarabistamine. Alluvus vast Päästeametile.

_________________
NK rühm Ida-Tallinnas, NK mererühm Tallinnas, NK Tallinna malev.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 01 Sept, 2008 23:31 
Eemal
Liige

Liitunud: 11 Aug, 2008 10:25
Postitusi: 1631
Mulle jääb KL puhul segaseks mis juhtub mobiliseerimisele kuuluvate kaitseliitlastega. Karta on, et suur osa KL võtmetegelasi lähevad regulaarüksustesse ja ülejäänud on parajas segaduses. Või on sellega juba arvestatud ja KL üksused on komplekteeritud mobilisatsioonist ülejäävatest meestest?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 02 Sept, 2008 1:06 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 25 Nov, 2007 22:15
Postitusi: 319
hummel kirjutas:
Ja noh, vähemalt mitteametlikult võiks olla igas malevas kokku pandud ka üks vabatahtlik pool-sõjaväestatud noorterühm, mille ülesanne oleks päästetööd ja humanitaarabistamine. Alluvus vast Päästeametile.


Miks mitte ka rakendada mobilisatsioonist välja jäävaid - näiteks 40-60 aastased mehed, kelle põhjal moodustatak tsiviil ning infrastruktuuri kaitserühmad-grupid vms? Parajaks maradöörluseks läheb nii või naa asi kätte ning selle ohjeldamiseks Politseid või KL raisata oleks suht priiskav kui sellega saaks hakkama ka eelpool mainitud vanusegrupp. Sellistel tsiviilkaitse üksustel oleks kergrelvastus, nad võiksid alluda Politseile või KV-le?

_________________
"The society prepares the crime, the criminal commits it."


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 02 Sept, 2008 8:31 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 20 Jaan, 2007 16:00
Postitusi: 949
Siit ka täpsustusteema - mis vanuses mehed kuuluvad mobilisatsiooni alla? 40 on ülempiiriks liiga madal. Pakun, et 50-55 oleks loogiline ülempiir. 18 siis alampiir.

Veel tuleb tähele panna seda, et kuni 1987-nda aastani 18 saanud mehed on enamasti N.armees käinud. Sealt edasi 20 aastakäiku on kaetud Eesti kaitseväekohustusega, mille kaetus on ainult osaline. See tähendab, et meil on kuni 20*5000 = 100 000 meest kõige võitlusvõimelisemas vanusevahemikus 18-38, kes ei ole saanud ega saa praegu mingitki sõjalist väljaõpet. Kuidas see probleem lahendada?


Viimati muutis araterI, 14 Sept, 2008 23:53, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 02 Sept, 2008 9:24 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26393
Some kirjutas:
Mulle jääb KL puhul segaseks mis juhtub mobiliseerimisele kuuluvate kaitseliitlastega. Karta on, et suur osa KL võtmetegelasi lähevad regulaarüksustesse ja ülejäänud on parajas segaduses. Või on sellega juba arvestatud ja KL üksused on komplekteeritud mobilisatsioonist ülejäävatest meestest?


Ei lähe, kes on bronni all, seda ei saagi KL opstruktuuriüksustesse määrata.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 02 Sept, 2008 10:28 
Eemal
Liige

Liitunud: 02 Juun, 2005 13:44
Postitusi: 872
Vähe on neid KL malevaid kes suudavad välja panna kompanii. Tallinna Malev on ju suurim ja seegi suudab kokku ajada mitte kompanii vaid rühma ! Kurb ,aga tõsi loodame , et olukord paraneb


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 150 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5 ... 10  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt