Sorry, Kapral, su informeerituse tase paneb mind hämmastama, eriti veel see, et sa räägid pitsatitest, kas sa ka tead, et sa võid väga suurt huvi pakkuda mitmete riikide sõjaväeluurele, loodan siiralt, et nad siin foorumis ei käi. Nagu näha ei ole meie väidetes erilisi vastuolusi sooviksin vaid täpsustada, et NSVL s olid õhudessantväed küll eraldi väeliigina, kuid operatiivselt allusid nad alati sõjaväeringkonna GKSV le, sest eraldiseisvaid õhudessantvägede ringkondi ei olnud. Muidugi olid mõned tavaliselt õppeüksused ja sõjakoolid, mis olid õhudessantvägede ülemjuhataja otsealluvuses. Samuti allusid nii tankiväed, suurtüki ja raketivägi, motoriseeritud üksused jne, kaasaarvatud ründe lennuvägi, GKSV le peale spetsnazi ja luureüksuste(tav.üksikud bataljonid) kes allusid GRU le. Kuigi võin oma mälestuste põhjal väita, et ma ei ole NSVL armees kunagi kohanud dessantno-šturmovaja rotasid ega ka dessantno-šturmovoi bataljone, sest bataljon oma operatiiv-taktikaliste näitajate poolt ei saanud olla dessantno-šturmovoi, seetõttu et bataljoni kooseisus puudus vajalik raskerelvastus, mis tegi need üksused dessantno-šturmovoiks. Ehk teisisõnu dessantno-šturmovoi bataljon ei ole jätkusuutlik selliste ründeülesannete täitmiseks kui brigaad, millle koososeisus olid parašutno-dessantnõje bat 3, vahel ka polgud (võis olla 2 polku) ja tugi üksused, suurtükid D 30(üks divisjon 30 suurtükki), suurekaliibrilised miinipildujad Vasselki, inzhener teh. bat, õhukaitse divisjon(ei mäleta lahingumasinate markeeringut 4 raudsed), BMD ja ka tankid tavaliselt bataljon 31 tanki tihti T 64, või T 55(tulistasid PTURSe), kuid dessantno-šturmovaja rotasid VDV s ma ei tea. Dessantno-šturmovaja rotad oild tavaliselt üksik luure bataljonides ja kuulusid gruppa ognevoi poderzhkasse, kuid need ei olnud VDV, tavaliselt kas punaste või mustade pagunitega, kuid väljaõppe oli neil isegi tugevam, sest alluti otse natshalinik razvedkile(võis olla GRU, Gruppi, armee või diviisi alluvus ja tegelesid nad selle samaga mida ma eelnevas peatükis kirjeldasin. Eestlasi sinna ei võetud kui ainult üleajateenijaiks ja peale ülikooli ohvedeks aga ka neid oli vähe, sest vene keelt osati piisavalt vaid köögi toimkonna jaoks. Mõni üksik oli mõne ohve autojuht ja eesti keeles rääkimine oli rangelt keelatud kui vahele jäid saadeti kohe kuskile Podstami 40 suurtüki diviisi või polügonile tshurkadega kaevaikuid kaevama. Palju oli ka GRU üksusi, kuid seal olid kõik ohved ja sundukid, sõdurid seisid vaid tumbotshkal. Spetsnazi üksused olid bataljoni suusrused ja enamus neist üksikud, sest nende ülesanne oli luure ja diversioon vaenlase tagalas, mitte aga suuremashtaabilse õhust lähtuva läbimurde teostamine. DSB hüüdlause oli 5 minut bõt orlom shtobi umeret pehhotintsom!!! Võin oma teadmiste põhjal väita, et GSVG s said ka laskurväesad pehhota sama vatti kui VDV ainult, et neil ei olnud telnjashkasi ja barette. Üleüldse nussiti seal kõiki, nii et isegi tagalateenistuse ohvitserid pidid korra nädalas 10 lõuga tõmbama, 3 km jookma ja väh. 25 kätekõverdust tegema kuni polkovnikuni. Polkovnikud ja kõrgemad olid dedushkad, kes stopperiga aega võtsid. Mäletan ühte pollitosakonna leitut, kes ei tõmmanud 10 lõuga, siis kindral ütles üksuse pol.osak. ülemale, et enne see mees turnikult maha ei tule kui 10 ära tõmbab, rippuski seal peaaegu 10 tundi polkovnik juhendas ja ajateenijad näitasid tehnikat ette, et lükka pea taha ja tee podjom perevorotte. Vot selline dedovshina oli, et isegi ohvitserid tegid strojevaja podgotovkat leitnandist kauni kaptenini ja alates majorist andsid käsklusi. Aga lahinguvalmidus oli vist parem kui NATO l, me oleks nad 3 tunniga põhjamerre lükanud. USA-l siis veel palju Abhramseid euroopas ei olnud, kõige kõvemad vastased olid siis Leopardid ja Chiftenid ja meil oli teada iga Nato masina liikumise andmed. Meie omad olid ööpäevases liikumises, et segada, neil niipalju inimressurssi ega tanke ei olnud. Seda enam, et BW sõitis nädalalõppudel koju, jänkid ja Inglased olid linnas pubides ja meie dedushkad käisid sakslaste suvilastes maasikaraksus. Ida saksa tüdrukutele meeldisid väga vene sõdurid mitmedki abiellusid, isegi ohvitserid. Üldse sai seal head äri teha, bensiin, voodilinad, käterätid, konservid, eriti kala tomatikastmes jne. Eesti armeel on veel palju õppida !!!
|