4. leht 30-st

Postitatud: 21 Dets, 2004 23:46
Postitas maradör
Veel tahtsin küsida Kapral Karult kui palju on raamatu eelarve...teaks enamvahem suurusjärku......kui kusagil jääb kõrva või tekib tutvusi ja kes toetavad ideed siis oleks hea kui teaks summadest rääkida.

Postitatud: 22 Dets, 2004 20:06
Postitas Kapral Karu
Siin tuli veel küsimusi -- osa juba teisest, s.o lennuväe vallast. Tahaks kõigile vastata, aga samas tahaks ka raamatu võimalikult kiiresti kokku saada. Niigi on ta liiga kauaks venima jäänud. Varem ajapuudusel, nüüd aga teistel põhjustel...

Ent first things first -- rahaasjad kõigepealt. Oleks käsikiri koos, oleks trükkiandmiseks juba ilmselt hõlpsam toetust leida. Et aga käsikirjani jõuda kasvõi senikavandatud kujul, kuluks veel 3-4 kuud.

Kirjutamise ajal peab millestki elama -- selleks kuluks u 4000 krooni kuus. Sellise raha eest saaks rahulikult kirjutamisele ning illustratsioonide otsimisele-koostamisele pühenduda. Ühe kuu olen (tänu ühele sõbrale) saanud niimoodi töötada ja tulemus oli silmaga näha -- jõudsin rohkem kui kogu eelnenud aastaga.

Niisiis oleks esialgne eelarve 4 x 4000 = kuni 16 000 EEK-i. Selle eest saaks kaante vahele süstemaatilise ülevaate peaaegu kõigist Eestis 1970-90-tel asunud NL relvajõudude üksustest (s.t väeosadest, asutustest ja organisatsioonidest) ning nende objektidest.

Esialgne maht oleks u 100 A4 lk teksti, 50-100 lk registreid ning u 100 lk illustratsioone. Eks teadjamad võivad siit umbkaudsed trükikulud välja arvestada.

Minu poolest võib selle materjali siis ka netti üles panna -- sel juhul on avaldamiskulud peaaegu olematud.

Olen planeerinud tuua joonealustes ära ka üksuste täpsed originaalkeelsed nimetused, sest paljusid neist polegi eesti keeles kunagi kasutatud.

Olen muide selleks korduvalt ka Kulkalt ning Hasartmängumaksu Nõukogult raha taotlenud, ent saanud eitavaid vastuseid. Kulkalt saab taotleda neti kaudu, kuid seal polegi tegelikult sellist sihtkapitali, mille alla see teema mahuks. Kulka seisukoht on, et ega sõja(väe)ajalugu pole ometi mingi kultuur!

HMN-i kultuuriraha läheb aga peamiselt uue kunstimuuseumi ehitamisele ning spordile, muud muuseumi- jm projektid saavad kultuuriministeeriumi poolt jaotatavast kolmandikust vaid 10%.

Võib-olla saaks selle paigutada haridus- ja teadusprojektide rivisse, ent mulle on jäänud selline mulje, et HMN ei taha üldse toetada inimtööd. Kui sa tahad midagi osta, nt arvutit, digikaamerat vms, siis palun, ole lahke -- aga kui sul need on juba olemas ja tahad nendega tööd teha, siis selleks raha ei anta. Ei võeta jutule sellise aruandega, kus sa näitad, et kulutasid saadud raha kommunaalmaksude maksmisele ja toidu ostmisele, et endal katust pea kohal ja hinge sees hoida...

Au ja kiitus

Postitatud: 22 Dets, 2004 20:29
Postitas Kapral Karu
Teeksin eraldi postituse selleks, et kiita ja tänada berensit ja maradöri. On meeldiv kuulda, et leidub inimesi, kes viitsivad pildistada "militaarreostust" -- niimoodi enamik meie inimesi neid objekte tülgastusega tituleerib.

Keskkonnaministeeriumis peaksid veel alles olema fotod, mida tegi nt firma nimega EcoMan vahetult peale Vene väeosade lahkumist 1993-94. Neid oleks huvitav praeguste piltidega kõrvutada.

Olen ka ise mõningaid objekte 1990-te alguses pildistanud. Mul peaks olema üle tuhande slaidi (pole kokku lugenud!), sealhulgas sellistest objektidest nagu Vilaski, Kadila-Assamalla, Soontaga-Uniküla, mis juba tollal olid üsna rüüstatud. Viimasel ajal olen teinud tuhatkond pilti digikaameratega, ent kahjuks üsna vähestest objektidest -- liiga vähe olen liikuma pääsenud.

Berens -- kuidas Sa need ilusad õhufotod oled saanud, kas tõusid õhupalli ja kaameraga õhku :wink: ? Oleks vägev, kui kõigist objektidest sellised pildid saaks tehtud...

Postitatud: 23 Dets, 2004 0:08
Postitas PriitP
No siis tuleks teha Riigikaitsekapital. Praegu tundub, et Eestis iseseisvalt mõtlevaid riigikaitselisi uuringuid ei tehtagi. Erna matka veebilehel on üleval Eesti uue kaitsedoktriini üle peetud konverentsi ettekanded (sh kindral Laaneots, mitmed Peastaabi eksperdid). Uue doktriini kohaselt on raskuspunkt nüüd lääne abi vastuvõtmiseks valmistumisel, selle kõrval ka "vastupidamine kuni abi saabumiseni". Väga kaheldav, kas läänest mingit relvaabi üldse tuleks. Humanitaarabi--seda küll--kui vaadata kuidas Schröder nüüd Tsetseeniasse abi saatma hakkab. Ei tänasest Euroopast sõdijat ole. Enne makstakse oma südametunnistusepiinad rahaabiga kinni.

Pudemeid vene vägedest Eestis

Postitatud: 23 Dets, 2004 11:05
Postitas Tminoff
Olen veidi tegelenud Punaarmee üksustega Eestis. Mind huvitab eriti periood 1939-1941. Aga leidsin väikese lõigu minu poolt kirjapandust maavägede kohta pärast sõda.
Kapral Karu raamatu väljaandmine oleks küll üks väärt ettevõtmine. Kuna olen palju aastaid kirjastamisega tegelenud, oleks ka mõtteid, kuidas seda praktikas realiseerida.

* * * * *


Detsembris 1944 – juunis 1945 paiknes Eestis 8. armee juhatus ning kaks selle laskurkorpust – 6.laskurkorpus (80; 125; 374.laskurdiviis) ja 109.laskurkorpus (109; 131; 64.laskurdiviis). Suve teisel poolel 1945 lahkus 8.armee Novosibirskisse, kus osales Lääne-Siberi sõjaväeringkonna formeerimisel.

Suve lõpul 1945 asusid Eesti territooriumile 10.kaardiväe armee väeüksused, mis varsti formeeriti ümber 4.kaardiväe korpuseks staabiga Tallinnas. Korpuse koosseisu kuulusid kaks laskurdiviisi ja üks mehaniseeritud diviis – 8.Režitski Panfilovi nim. kaardiväe ja 56.Smolenski kaardiväe laskurdiviis ning 36.Jelninski kaardiväe mehaniseeritud diviis (113; 114; 115.kaardiväe mehaniseeritud polk, tankipolk). Viimane oli formeeritud endisest 29.Jelninski kaardiväe laskurdiviisist.

Lisaks sellele asus Eestis Võru ümbruses veel 2.Tatsinski kaardiväe tankidiviis ning teised Leningradi sõjaväeringkonna alluvuses olnud väeüksused.
NLiidu kaitseministeeriumi käskkirjaga 04.01.1956 arvati Eesti territoorium alates 24.01.1956 Leningradi sõjaväeringkonnast välja Balti sõjaväeringkonda. Sellisel moel omandasid Balti sõjaväeringkonna piirid kuju, mis püsisid muutumatutena kuni 1991.aastani. Sõjaväeringkonna piiride muutmisega viidi Eestist ära Leningradi sõjaväe ringkonda Pihkva ümbrusesse Võru juures asunud üks kahest Balti sõjaväeringkonnas asunud tankidiviis - 2.Tatsinski kaardiväe tankidiviis.
1957.aastal formeeriti kõik Eestis asunud maavägede laskurdiviisid ümber motoriseeritud laskurdiviisideks. Sealjuures muutus 36.Jelninski kaardiväe mehaniseeritud diviis 144.Jelninski kaardiväe motoriseeritud diviisiks. 1991.aastaks oli 144.motoriseeritud diviis ainsaks maavägede üksuseks Eestis. Diviisil oli motoriseeritud laskurdiviisi koosseisu jaoks ette nähtud täielik tankipark (tankid T-72). Diviisi kolmest polgust üks oli täielikult varustatud soomusmasinatega BTR, kaks polku olid aga ilma soomustehnikata. Diviisi suurtükipolk torusid kaliibriga üle 100 mm ei omanud, kuid selle koosseisus oli reaktiivrelvade division („Grad“).


182.kaardiväe motoriseeritud laskurpolk Klooga
188.kaardiväe motoriseeritud laskurpolk Klooga
254. Panfilovi nim. kaardiväe motoriseeritud laskurpolk Tallinn
228.tankipolk Keila
450.suurtükipolk Keila
1259.õhutõrje polk
156.üksik raketidivision
1281.üksik tankitõrje suurtükidivision Klooga
148.üksik luurepataljon Klooga
295.üksik inseneri-sapööripataljon Klooga
686.üksik sidepataljon Tallinn
379.üksik remondi-taastamispataljon
1032.üksik varustuspataljon


Järgneval perioodil maavägede üksuste kooseis vähenes pidevalt. Nii asus 8.Režitski Panfilovi nim. kaardiväe motoriseeritu laskurdiviis 1969.aastal ümber Kesk-Aasia sõjaväeringkonda.

Postitatud: 23 Dets, 2004 14:27
Postitas maradör
Teema jätkub......., igatahes tore et saab siin rääkida ja mõtteid vahetada selles vallas. Tegelikult ongi nii et lähed käid ja uurid ning pildistad siis emotsioonid on suured ja hea kui saab neid jagada.
Pildistamise mõte oligi selles, et see mis on tänasel aja hetkel veel olemas nendest sõjaväeosadest , reostusest, kõigest sellest mis sellega on seotud jne. siis aastate umbes 5-10 ma arvan, et on alles ainult üksikud neist. Siit tuligi mõte neid jäädvustada ja kunagi ehk vaadata et näed....selline oli siis olukord.
Mul on plaan teha väike väljapanek ka Pilt.ee-s, et siis kui seal midagi on siis annaks ka siin lingi ...ja kel huvi saab vaadata.

Aga siin on ka küsimus spetsialistidele: Käisin 2 nädalat tagasi pildistamas ja uurimas mis toimub Haapsalu ümber- Paralepas, Pullapääl jne. Ja sealt tekkis väike küsimus mis raketilaskepositsioonid on Püllapää radaribaasi ja siis sealt lääne poole Karatuma ala vahel.....seal on näha ring 6 positsiooniga aga ühtegi hoonet seal pole ja mõõtudelt on ka see väiksem...kas on võimalus et see oli pettepositsioon kohe karatuma raketibaasi kõrval või olid need varupositsioonid?

Postitatud: 23 Dets, 2004 14:52
Postitas maradör
Toon siia pildi ka ja lisaks eelnevaleküsimusele veel vasakul ääres on angaar mis oli eraldi traataiaga kaitstud, milleks see võis olla ja miks seda nii kaitsta vaja oli? Harilikult olid niisugustes tuumapead aga kas ka seal....

Postitatud: 23 Dets, 2004 14:56
Postitas maradör
kahjuks ei oska ma siia pilti tuua....panen parem lingi ja kui keegi oskab need tühjad sõnumid ära võtta siis oleks teretulnud

tänades

http://www.pilt.ee/photo/269011/5428370/

Postitatud: 23 Dets, 2004 15:41
Postitas Kapral Karu
Karatuma ja Pullapää vahel paistab tõesti olevat S-75 varu- või valepositsioon või siis vanem põhipositsioon. Läbimõõt on 120 m -- tavaliselt on see vähemalt 160 m. Võib-olla olidki esimese versiooni kompleksid väiksemal territooriumil?

Ma ei tea, kuidas olid paigutatud seniitsuurtükidivisjonide positsioonid -- võib-olla olid need samamoodi kuusnurgas? Siis võivad need olla isegi seniitrakettide-eelsed positsioonid, seega aastaist 1951-59(196?). 1959 sai 1142. seniitsuurtükipolk (millest hiljem sai 94. seniitraketibrigaad) esimesed seniitraketid S-75 "Dvina".

Muide, leidsin Maa-ameti netikaardilt samasuguse positsiooni u 1,5 km Spithamist lõunas ja Dirhamist idas, ent selle läbimõõt on 160 m. Sealgi ei ole hooneid.

Postitatud: 23 Dets, 2004 15:45
Postitas Kapral Karu
Panen siia selle maradöri pildi:

Pilt

Postitatud: 23 Dets, 2004 15:59
Postitas Kapral Karu
Eraldi aiaga piiratud angaar oligi "Pantsir' " ehk "sooruženije 62", mida ma kuskil eespool mainisin ja milles hoiti tuumalõhkepäid. Kuskil oli kirjas, et iga divisjoni kohta oli kohapeal üks lõhkepea, ent angaari mahub lahedasti vähemalt kaks (kui hästi pakkida, siis ka 4 või 6) autot üksteise järgi. Angaaril oli siinidel metallpõrand, tagaotsas aga kliimakontrolli- (kütte- ja konditsioneeri-) -ruumid.

Pantsirid olid igas S-75 tuledivisjonis (v.a Valga polk?) ning S-200 tehniliste divisjonide juures.

Postitatud: 23 Dets, 2004 16:05
Postitas Kapral Karu
Muide pildi panemiseks tee oma pildil (http://www.pilt.ee) paremklõps ning siis vajuta menüü lõpus "Properties". Sealt kopeeri pildi aadress (nt "http://pilt.ee/i/p/0/37/05428370064c18.jpg") oma teksti [img]ja[/img] vahele. Nii vähemalt minul õnnestus Sinu pilt siia paigutada.

Re: Au ja kiitus

Postitatud: 24 Dets, 2004 0:25
Postitas berens
Kapral Karu kirjutas:Berens -- kuidas Sa need ilusad õhufotod oled saanud, kas tõusid õhupalli ja kaameraga õhku :wink: ? Oleks vägev, kui kõigist objektidest sellised pildid saaks tehtud...
Huvi vene lennuväe kohta hakkas (eriti nende kohalolek eestis) mul mingi 5 aastat tagasi. Nüüdseks on see juba mingiks krdi kinnisideeks saamas :D. Kui juba piisavalt andmeid mu peakolu oli vastu võtnud ja suutnud paigad ja kohad ära identifitseerida, kus, kes ja millal oli ja mida tegi. Siis kaldus huvi raketibaaside peale. Lennuväljad said otsa :D. Mõte neid ülalt pildistada tekkis siis kui Tapal maa peal ringi vurades tõdesin, et nii ikka korralikku ülevaadet ei saa. Pildid on tehtud väikelennuki pardalt. Suuremalt jaolt on mul olemas kõik eestis olevad lennuväljad, mida kasutas vene vägi. Raketibaase olen pildistanud vähe, kuna liiga vähe infot oli. Oleks ma teadnud neid baase Saaremaal nii palju oli oleks need kõik ehk pildile pannud. Pildid Dejevost ja Orikülast oli tehtud lennul Kärdlast Kuressaarde. Primaarne eesmärk oli pildistada Aste ja Kogula endisi radasid. Need kaks jäid just tee peale. Nüüd kui infot on rohkem -raketibaasid hoidke alt! Muidugi oleks tore kui saaks kõik objektid niimoodi pildile, aga ma annan endast parima. Kui raamatu jaoks ndendest piltidest kasu on siis ole aga lahke. Olen sama palju huvitatud selle raamatu ilmumisest nagu iga teinegi militaarhuviline. Ja pildistada mulle ka meeldib! 8)

Postitatud: 24 Dets, 2004 10:49
Postitas maradör
Ennist siin mainisin, et käisin mõni nädal tagasi Haapsalu ümberkautset piirkonda pildistamas ja ja uurimas siis loomulikult oli üks eesmärk sealne lennuväli kogu oma hiilgusega. Peab jah tõdema, et sellises mahus maapealt pilti saada on raske. Sama oli ka Tapa lennuväljaga mida ma sügisel käisin uurimas ja teepeal ka Tõrakõrve raketibaasi külastasin.
Tekkis küsimus ehk on Berens nii lahke ja paneb mõne pildi Haapsalu ja Tapa lennuväljast siia ka. Seal olevatest angaaridest saab muidugi hea ülevaate just taevapoolt.


Spithami ja Dirhami kandis jäi ka mulle raketipositsioonid silma aga jah kes ja kuidas seda kasutas ei tea, kusagilt nimekirjast seda lugenud ei ole.
Kui siin ennist natuke ka juttu oli tuumapeadest siis millised olid need tuumapead mis käisid raketi S-75 külge ja millised need spetsiaal autod välja nägid. Olen natuke uurinud netist aga pole selget infot saanud.
Uurides Eestis olevaid S-75 baase siis kõikjal neid tuumapäid vist siiski ei olnud ja minu arust ei olnud ka kõikides S-200 baasides (kas Pahklas ja Dejevos olid ka tuumapead- nendest kohtadest ma seda "pantsir"-i ei leidnud).
Valga ümbrus baasides vist minu teada ei olnud sellepärast et need S-75 baasid olid mõeldud ainult õhukaitseks kaitsmaks neid keskmaaraketide baase.

Postitatud: 24 Dets, 2004 14:14
Postitas berens
maradör kirjutas: Tekkis küsimus ehk on Berens nii lahke ja paneb mõne pildi Haapsalu ja Tapa lennuväljast siia ka. Seal olevatest angaaridest saab muidugi hea ülevaate just taevapoolt.
Aga palun!

Haapsalu:
Pilt

Tapa:
Pilt

Panin sellised pildid millel oli parem ülevaade lennuväljast. On ka teiste nurkade alt.