www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 18 Aug, 2019 12:11

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 434 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10 ... 29  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 06 Jaan, 2005 20:53 
Eemal
Moderaator

Liitunud: 14 Dets, 2004 14:44
Postitusi: 1125
Tuumalõhkepead olid vähemalt 1960-te lõpust alates kõigis piiriäärsete seniitraketibrigaadide ja -polkude S-75 ja S-200 divisjonides, võib-olla ka "sisemaal" (seal võib-olla siiski mitte kõigis).

Igas vastavas tule- e. stardidivisjonis oli reeglina lahingvalves 3 raketti tuumalõhkepeaga ning 9 tavaliste trotüüllaengutega. Seega võis Saaremaal olla max 2 x 3 x 3 = 18 tuumalõhkepead -- Dejevos 9...6, 75-stes igaühes 3 tk.

Lisaks oli stardidivisjonides veel kaks täielikku lahingukomplekti rakette. Ülejäänud seisid koost lahtivõetuina (mootorid, püssirohukiirendid, lõhkepead, kütus ja oksüdant eraldi) tehnilistes divisjonides.

Dejevo Pantsir võib olla nüüdseks ka lammutatud ja minema tassitud? Nii nagu on jagu saadud paljudest strateegiliste rakettide angaaridest... Keila-Joal on see vist veel alles.

Tuumalõhkepea hävitusvõimsus polnud eriti suur -- seda on võrreldud "kõigest" Hiroshima pommiga, s.t. kuni 25 Kt. Lõhkevõimsust sai maa pealt raadiosignaaliga "reguleerida". S-200 raketi uraanikonteiner meenutas väliselt 58 cm läbimõõduga jalgpalli (mis aga kaalus pool tonni!). Võimsuse suurendamiseks olid komplektis reaktorid, mis tegid tuumaraketist termotuumaraketi.

Valga lähedal Metsnikul OPRTB-s (või PRTB?, RTB?, TB?; väeosa 48764, kutsung "Tšaika") olid hoiul tuumalõhkepead ümbruskonna (aga võib-olla kogu 6. õhukaitsearmee?) iga seniitraketiväeosa igale S-75 ja S-200 raketile. Väidetakse, et praegu Venemaal enimesinevate S-300 rakettide jaoks tuumalõhkepäid kasutusele ei võetud. Aga kes teab? (Kes teab, see ei ütle...)

S-300 positsioone võid vaadata Tallinna ümbruse baaside asukohtades -- seal ehitati need ümber enamikust S-125 ja S-75 positsioonidest (kokku oli 1990-92 Eestis 9 S-300 divisjoni, ainult Keila-Joa brigaadis). Pinnas kujundati lihtsalt veidi teistmoodi ringi.

Ma ei tea, et mõnel Eesti lennuväljal oleks raketivägi juures olnud. Kui midagi sellist oligi, ei allunud see õhukaitsele. Lennuväepolkude juures olid küll lennukirakettide ettevalmistamise nn pürotehnilised positsioonid. Tapal aga oli 1989-92 õhukaitsele allunud üksik (ründe)kopterieskadrill.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 06 Jaan, 2005 23:25 
Eemal
Liige

Liitunud: 06 Sept, 2004 12:01
Postitusi: 172
Minu prognoos tuumapeada kohta oli pisut väiksem. Nüüd sai see ikka päris mitmekordselt ületatud :)))) Igatahes huvitav teada seda ja kui nüüd mõelda ajas tagasi siis miks meile koolis siis ikka "õhuhäireid" korraldati ja igasugu gaasimaske ajapeale pähe panime. Tuuma oht oli päris suur arvestades mis meid ümbritses.
Olen natuke internetis ka surfanud ja S-300 ja S-400 kohta lugenud ja kirjas seisab ikka et kasutamiseks tavalõhkepeadega ja tuumapeadega, nii et tundub et siiski on selleks tuumalaenguga pead olemas kuid ise asi kui palju need aktiivselt kasutusel on sest külmasõjaaeg on ju läbi.

Läinud suvel sai kõik endiste strateegiliste raketibaaside alad läbi käidud siis oli näha jah et osades piirkondades enam angaare pole kuid mõned on veel alles kuid oli ka baase kus kõik endine. Kõige enam on likvideeritud neid Rooni ja Uniküla baasides ja osaliselt Kadila ja Rohu baasides. Tundus ka et Dejevol oli päris palju ära lammutatud võib olla siis ka see "pantsir" mis teistes S-200 baasides oli olemas (Tapa ja Keila-joa) kuid samas Pahklas ju ka eraldi pantsiri ei olnud, oli vaid üks suur hoidla raketidele. Aga võib olla ma ka eksin.
***********************************************************
Kapral Karu kirjutas:

S-300 positsioone võid vaadata Tallinna ümbruse baaside asukohtades -- seal ehitati need ümber enamikust S-125 ja S-75 positsioonidest (kokku oli 1990-92 Eestis 9 S-300 divisjoni, ainult Keila-Joa brigaadis). Pinnas kujundati lihtsalt veidi teistmoodi ringi.
*********************************************************

siin jäi mulle nati üks asi segaseks et kas ainult Keila-Joa brigaadile allusid need 9 S-300 divisjoni? Aga Rakvere?

Info lennuväljade juures olevate raketibaaside kohta on pärit sellest samast keskkonnamin. väljaandest.....on kirjutatud nii:

Õhutõrjeraketibaasid asusid ka suuremate õhutõrje ja kaugpommitajate-transtpordilennuväe lennuväljade - Raadi, Paralepa, Sauga territooriumil või nende vahetus naabruses (vastavalt Raadi, Paralepa ja Sauga-Ridalepa raketibaasid). Oma raketibaase ei olnud vaid Ämari ja tapa hävituslennuväe polkudel.
**********************************************************
Siit ma järelduse tegingi, et Raadil raketibaas võis olla aga minu meelest ikkagi Tapa lennuväe läheduses olid õhutõrje raketibaasid (Ambla-Kuru ja Ambla-Jõgisoo) aga kaardil ma neid leidnud pole kahjuks....võib olla keegi teab lähemalt nendest.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 07 Jaan, 2005 0:43 
Eemal
Liige

Liitunud: 06 Sept, 2004 12:01
Postitusi: 172
proovin natuke oma arvuti kasutamis oskusi, panen siia mõned pildid prooviks ja vaatan kas olen asjast õieti arusaanud

Pilt S-200 baasist analoogne Dejovo raketibaasile
Pilt

Dejevo raketibaas - raketihoidla
Pilt

Kallemäe raketibaasi "pantsir"
Pilt

Torgu Laadla raketibaas
Pilt

Torgu Laadla - Naabermaja hoov
Pilt

Muhu Piiri raketibaas
Pilt

Tehumardi raketibaas
Pilt

Tehumardi raketibaasi S-125 positsioon
Pilt


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 07 Jaan, 2005 4:31 
Eemal
Moderaator

Liitunud: 14 Dets, 2004 14:44
Postitusi: 1125
Ilusad pildid! Mõnda oleks võinud ainult heledamaks+kontrastsemaks teha. Ja ülemist (S-200 joonistust) peaks kitsamaks tegema, muidu on teksti nt 800x600 resolutsiooniga 15" monitorilt raske lugeda (venib laiaks). Aga üritan ka Sulle vastata.

KeM'i raamatu koostamises pole vist osalenud ühtki sõjaväeasjatundjat -- minu arvates on see militaaraspektist vaadatuna kokku pandud peamiselt kuulujuttudest ning mõnest näppujuhtunud nimekirjast (no ja ka ilusatest piltidest muidugi!). Ega neid sisuline külg eriti huvitanudki -- KeM'i põhiülesandeks oli küllap leida ja dokumenteerida võimalikult palju sõjaväereostust, et saaks võimalikult palju rekultiveerimisraha küsida.

Vähemasti väeosade alluvusvahekorrad on seal päris mitmes kohas sassi aetud -- ja veel nii, et ühe peatüki autor ajab üht, teine teist juttu (ja sageli panevad mõlemad mööda). Selle raamatu vigade õiendamisest saaks kokku teise sama paksu või veel paksema raamatu.

Ühegi Eesti lennuvälja territooriumil ei olnud õhutõrjeraketibaase (kui nende all ikka mõeldakse seniitraketi- e. õhutõrjeraketidivisjone) -- ja mina usun, et ei tohtinudki olla. On ju Eestistki teada juhuseid, mil nende raketid "iseenesest" lendu pistsid...

Õhukaitse seniitraketidivisjonid (eelistan neid nii nimetada, sest minu arvates on sõna "õhutõrje-" kui sõna "seniit-" sünonüüm ebaõnnestunud -- on's õhku nii väga vaja tõrjuda?) asusid mõnele lennuväljale lähemal, mõnest kaugemal, ent neid ei saanud nimetada nende lennuväljade "oma" raketibaasideks. Need moodustasid ühtse, lennundusest küllaltki lahusoleva süsteemi ("võrgustiku") ning nende ülesandeks ei olnud kaitsta üksnes lennuvälju. Selline mõiste nagu "õhutõrje lennuväli" tundub aga veelgi ebardlikum.

Ka lennukirakettide ettevalmistuskomplekse võis nimetada raketibaasideks (ja terminoloogiliselt oleks neid ja samuti tehnilisi divisjone isegi õigem nii nimetada kui stardidivisjone), ent need allusid vastava relvajõuliigi (nt õhukaitse, õhujõud, merevägi) lennuväele.

Raadil ei olnud vähemalt 1980-90-tel minu teada küll mingit õhutõrjeraketibaasi. Võib-olla oli seal kunagi tõesti ka mingi väike õhutõrjeüksus, ent see pidi siis olema kauglennuväe alluvuses.

S-300 oli Eestis tõesti vaid 94. (Keila-Joa) brigaadil. Huvitav, et need kompleksid alles 1990-91 meie kanti pärale jõudsid. Lätis ja nt Moskva-Piiteri ümbruskonnas olid need juba 1980-te alguses olemas. Ja siis tuli kuri Eesti VVabariik ning ajas võimsa Vene väe välja! Nii ei jõutudki teisi brigaade moderniseerida ega nende positsioone sandistada...

Muide, Metsniku RTB likvideeriti juba 1. juuliks 1991, järelikult pidid õhukaitse tuumalõhkepead olema Eestist-Lätist välja viidud kas 1990.a lõpul või 91. algul.

Panen siia ka tükikese Järvamaad Ambla ja Tapa vahelt:

Pilt

Skeemil suurim lapp Amblast idas oli Kuru S-125 tehniline divisjon, mille kõrval on vanad S-75 positsioonid.

Seal asus Tapa seniitraketipolgu--brigaadi (hilisema Rakvere seniitraketibrigaadi) kõige esimene tuledivisjon "Akrida", mis asus lahingvalvesse 15.03.1962.

Reineverest põhja pool oli vist vana komandopunkt. 1979.a algul kolis brigaad Tapalt (endise Lenini tn äärest) Rakverre strateegiliste rakettide polgust vabaksjäänud linnakusse ning siis üsna varsti hakati ehitama ka uut KP-d Rakverre.

Jõgisoo ja Reinevere vaheline väikeobjekt võis olla seotud Reinevere objektiga (maaeraldus on sama kuupäevaga -- kuigi see sageli pole mingi näitaja, sest maaeraldusi võidi vormistada ka tagantjärele, aastaid hiljem) või siis mingi varupositsioon.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 07 Jaan, 2005 10:56 
Eemal
Liige

Liitunud: 06 Sept, 2004 12:01
Postitusi: 172
Parandasin natuke pilte ja pisut sai neid paremaks küll. Oleks pidanud heledust ja kontrasti muutama enne nende vähendamist sest nüüd on osadel pikslid näha. Aga ok see pole siin fotofoorum et seda teemat arutada.

Kui palju Tallinna ümbruse S-75 ja S-125 baasidest Keila-Joale allus. Kaarti uurides siis Muraste ja Rohuneeme baasid vist olid kindlalt need kus on näha et on mullatöid tehtud ja positsioone muudetud aga kas Ka Juminda ja Neeme poolsaare S-125 raketibaasid allusid Keila-joale ja Kuusalu-Kahala S-75 baas? Kas ka Paldiski Leetse 1 ja 2 olid sama alluvusega?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 07 Jaan, 2005 13:15 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 14 Dets, 2004 17:18
Postitusi: 121
See Peederga kaart + aerofoto on super!. Teised ka.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 07 Jaan, 2005 13:22 
Eemal
Moderaator

Liitunud: 14 Dets, 2004 14:44
Postitusi: 1125
Rohukülast Rohuneemeni paiknenud divisjonid allusid Keila-Joale, Neemelt Lüganuseni Rakverele ja Sakalt Utriani (kui Tartu rahu piiri järgida, siis veel üks divisjon ka Riigiküla kohal üle Narva jõe, kus EW ajal oli Tõrvala küla, NL uuematel topokaartidel aga "baraki") Kingissepa e. Kjorstovo kaardiväebrigaadile.

Valga ja Pärnu ümbruse omad allusid Valga polgule, viimased 1980-te lõpus aga miskipärast Saaremaa brigaadile.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 07 Jaan, 2005 16:32 
Eemal
Liige

Liitunud: 06 Sept, 2004 12:01
Postitusi: 172
Päris palju on siin räägitud n.ö. "Õhutõrjest" S-125, S-75, lenneväljadest ja sellega seonduvast ja pilt on päris huvitavaks muutunud ning teadmisi kõvasti juures.
Aga tuli mõte, et võiks siin targematelt uurida kuidas olid omavahel seotud strateegilised keskmaarakettide baasid ja mis olid nende eesmärgid. Kas oli ka paika pandud, et mis kohtadesse need täpselt sihitud olid. Tean nii palju, et peastaap oli vist neil Valgas ja väljaõppekeskus Võrus.
Loetleks minule teada olevad baasid ka üles, võib olla on kellelgi juurde lisada või täpsustada:

1. Harju, Nissi vald - Lintsi raketibaas

(kohaliku elanikuga kohapeal rääkides selgus, et raketivägi oli lahkunud baasist 1985.a. ja jätnud mõneks ajaks baasi täiesti tühjaks ja valveta. mõne aja pärast oli toodud sinna baasi üle mereväe ladu)

2. Läänemaa. Risti - Piirsalu raketibaas

3. Rakvere Väike-Maarja - Rohu raketibaas
4. Rakvere Väike-Maarja - Kadila raketibaas

(Rohu ja Kadila baasis suvel käies võtsin giidiks kunagise sealse sovhoosi direktori kes omalajal tundis baasi ohvitsere. Ka sealt baasist oli raketivägi lahkunud 1985 ning oli põhjendtud seda sellega et seal olid 1.põlvkonna tuumaraketid mis olid tollal moraalselt vananenud ning baas likvideeriti. Raketi töökorda ja stardivalmis seadmine võttis aega 6 tundi.
Veel rääkis minu giid et analoogsed baasid olid veel mis likvideeriti 1 pärnu maal ja üks harjumaal. Harjumaa oma läheb kuidagi teemaga kokku just see Lintsi baas aga Pärnumaal minu teada ei olenud ühtegi keskmaaraketibaasi. Võib olle oli see lihtsalt valeinfo)


5. Võru Rõuge Nursi raketibaas
6. Võru Rõuge Sänna raketibaas
7. Valga Õru Uniküla raketibaas
8. Valga Õru Rooni 1 raketibaas
9. Valga Õru Rooni 2 raketibaas

Natukene on segane veel see Rooni baasi teema. Et miks oli Rooni 1 ja 2 ja stardipositioone oli seal ainult üheskohas ja need asusid angaaridest ca 500-1000m eemal põhja poole. Et kuidas seal see jaotus täpselt välja nägi?

10. Valga Tõlliste Vilaski raketibaas
See vist ainuke Eestis kus olid maaalused sahtid. Kas siin oli kaustusel Topol või mingi vanem mudel?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 07 Jaan, 2005 17:58 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 19 Dets, 2004 21:17
Postitusi: 66
Asukoht: Tallinn
Jälle tükka maad targem. Kenad pildid maradörilt. Tuttavaid kohti oli näha. :)
Räägiti siin S-300 baasidest, siis tuli mulle meelde et kusagil peaks mul ju pilt olema...

Pilt


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 08 Jaan, 2005 15:54 
Eemal
Uudistaja

Liitunud: 30 Dets, 2004 17:50
Postitusi: 7
Asukoht: Taebla/Tallinn
Kas siin kellelgi on rohkem infot Piirsalu kandi raketibaasidest ja muudest väeosadest Läänemaal?Tean,et ühele raketibaasile pääseb ligi Keila-Haapsalu maanteelt,täpselt maakonnapiiri juurest (pole kohapeal käinud) ja miskile väeosale kuskilt Piirsalu küla vahelt.Samas,olen kuulnud,et raketibaase olevat olnud kaks ning lisaks oli mingi ladudega väeosa (mõned head aastad tagasi kaevati viimase juurest välja ühe 1990.aastate alguse mõrva ohver,kurjategija ise püüti kinni kuskilt Venemaa avarustest).


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 08 Jaan, 2005 16:08 
Eemal
Uudistaja

Liitunud: 30 Dets, 2004 17:50
Postitusi: 7
Asukoht: Taebla/Tallinn
Haapsalu poolt olen kuulnud selliseid lugusid:
-millalgi (vist) 70.aastate alguses blokeerus ühel lennukil väljalaskmisel telik,piloot kulutas kogu kütuse ära ja katapulteerus,lennuk kukkus kuhugi Võnnu kanti metsa.
-aega ei tea,kuid millalgi olid Tapa lendurid Haapsalus lennuraja remondi tõttu ja tahtsid Haapsalu omadele näidata,kes ikka "kõvemad mehed" on.Kaks meest olid teineteise võidu mere jkohalnäidanud,kes madalamalt julgeb minna ja (vist) põrkasid õhus kokku ja kukkusid koos merre.

Ämari omadest on rohkem teada,viimati kukkus 1991.aasta varasuvel Ellamaa lähedal üks Suhhoi kahe mehega alla.Haud asub Ämari matmispaigas.
Olen ise ka sel Ämari vennaskalmistul käinud ja 1980.aastaist on kuskil 4-5 hauatähist (keskeltläbi üle kahe aasta kukkus keegi alla),lisaks ka varasemad õnnetused.
Sealne suurim hauakivi 17 nimega-ühes ammuses Eesti Ekspressis oli selle kohta versioon,et 1978.aastal põrkasid lennuvälja territooriumil kokku ohvitseride buss ja täislaadungis kütuseveok.



berens kirjutas:
Lennuõnnetustest teab jah rohkem rahvasuu rääkida. Tol ajal vaikiti kõik maha. Igasugu huvitavaid lugusid on kõrvu jõudnud. Kui asi kätte võtta ja üle täpsustada siis saaks huvitava kollektsiooni.

Neid väiksemiad õnnetusi kui lennuk rajalt välja pani ja üks ratas sees maandus jäid rohkem kinnisesse tsooni aga muud matsud mis ka ohvreid tõid sündisid ikka seal kus väeosa piiri enam polnud.

Kunagi 90 alguses või 80 lõpp kukkus ju Tu-16 kohe raja lõpus asuvasse võssa. Oli tegu vist ka jäätumisega aga kindlasti ülekaaluga. Ellu jäid vaid sabaosas olev laskur ja vist ka seal samas olevad vaatlejad.

Aega enam ei mäleta aga Saaremaal Mullutu lahte kukkus Haapsalu polgu Mig-23. Lendur leiti lennukist natuke eemalt. Oli vist katapulteerunud aga siiski liiga madalalt. Lennuki rusud (väiksemad jupid) peaksid siiamaani näha olema. Samas on seal põlvekõrgune vesi.

Pärnus halva ilma tõttu ja kütuse lõppemise tõttu katapulteerus üks Mig-23 piloot. Lennuk kukkus vist kuhugi asustatud alale. Lennuväljast ida poole.

60ndatel Kukkus Pärnus Jak-28 lahte. Midagi oli vist mootoriga aga lennuk siiski lendas ja saamata komandöörilt käsu katapulteerida oli radist/tüürimees juba lennukist kiiresti lahkunud. Ei jäänud ka omandöril ka muud üle :)

Ehk ka kõige kuulsam lugu kui Tapal transpordilennuk An-26 Moe piiritusevabriku korstnasse lendas. Tapal oli raja remont ja Tapa polk lendas samal ajal Pärnus. Transpordi lennukis oli hulk lendureid kes kõik kasti läksid. Üks perekonna tuttav lõpetas peale seda oma sõjaväelase karjääri lendurina. Ta lendas Tapa polgus ja vist ei jõudnud õigel ajal treening lennult tagasi ja jäid sellest lennukist maha. Pole temaga vist oma 10 aastat rääkinud aga nüüd oleks vist õige aeg Tapal toimunu paberile saada.

Neid allakukkumisi on veel aga praegu ei tule kohe meelde. Kunagi kirjutasin isegi üles. Peab otsima üles oma märkmiku.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 09 Jaan, 2005 0:16 
Eemal
Liige

Liitunud: 06 Sept, 2004 12:01
Postitusi: 172
Vana Haapsalu mnt ehk siis Keila-Haapsalu mnt Lääne maakonna piirilt läheb tee vasakule see raketibaas on Lintsi raketibaas mis territoorimi järgi kuulub Harju maakonda, Nissi valda kuid sealt baasist otse läbi metsa minna Risti suunas metsasihte mööda jõuab Piirsalu raketibaasi Ristile. Rohkem raketibaase seal piirkonnas minu teada ei ole.

Pilt


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 09 Jaan, 2005 15:16 
Eemal
Moderaator

Liitunud: 14 Dets, 2004 14:44
Postitusi: 1125
Haapsalu (Piirsalu-Lintsi), Rakvere (Kadila-Avispea) ja Valga (Soontaga-Uniküla-Vilaski) raketipolgud likvideeriti 1978.a suvel (Vilaski divisjon püsis võib-olla kauem). Piirsalu ja Lintsi baasid olid seejärel mitu aastat valveta, 1980-te algusest 1994.a-ni olid seal Tallinna Mereväebaasi mitme tagalaväeosa laod (suurtüki-, keemia- jm). Mereväelased jõudsid sinna isegi raudteeharu projekteerida, ent ehitamiseks miskipärast ei läinud.

Kas Haapsalu kandi mehed teavad, mis väeosa asus Uuemõisas? Kas seal 1978-ni mitte raketiväeosa staap ja teenindusüksused ei olnud? Või oli midagi muud? Hiljem läksid sealsed sõjaväerajatised PVO lennuväelaste kätte.

Raketiväelastele kuulusid ka 3-4 suurt elumaja Haapsalu kesklinnas Tallinna mnt alguses. Neist ühe keldris asus sõjakomissariaadi varujuhtimispunkt. 1960-te alguses olevat raketiväeosa staap asunud ühes mereääres endises villas, hiljem vist selles majas, kus praegu on vene kool.

Piirsalust veidi Lintsi poole oli maanteest paremal (vana mnt ääres?) raketipolgu telegraafikeskus ("sidepunker"). Piirsalu divisjonist sai Lintsi omasse ka enam-vähem otse mööda metsateid (maradöri kaardil neid kõiki pole).


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 09 Jaan, 2005 22:41 
Eemal
Uudistaja

Liitunud: 09 Jaan, 2005 22:17
Postitusi: 7
Minu teada asus staap siiski Piirsalus ,selles mereäärses villas Õhtu-Kalda uulitsas oli sõjakomissariaat ja ALMAVÜ jne.
Uuemõisas oli mingi NZ autopark ja laod.Seal kus teleka mast on oli mingi
sidega (n.n.moskva kaugside) seotud asutus.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 10 Jaan, 2005 1:30 
Eemal
Moderaator

Liitunud: 14 Dets, 2004 14:44
Postitusi: 1125
Haapsalu raketipolk loodi 1959 või 1960. Kusagil neil aastail olevatki selle polgu staap lühikest aega asunud ühes merelähedases villas (mulle öeldi isegi selle hoone või endise omaniku nimi, ent olen ta unustanud). Ilmselt ei olnud see sama villa, kus paiknes sõjakomissariaat, muidu oleks mulle seda kindlasti mainitud.

Uuemõisas (kaks eraldi territooriumi mõisahoone taga, ühes on praegu uksetehas, teine seisab tühjalt) olid NZ laod (ning autopark?) Haapsalu lennuväepolku teenindanud pataljonil (s/o 42094) 1980-te algusest (u 1982-) ja kuni nende Eestist lahkumiseni 1993.a. Seal seisid ka näiteks utiilsed kütuseveo-poolhaagised (KrAZ-idele).

Kuni 1982. (v. 83.) a-ni tasus Uuemõisas asunud Kemmi (nimi võib ka vigane olla!) alajaama tarbimise eest Ämaris asunud s/o 21265 (teeninduspataljon Ämari pommituslennuväepolgu juures). See väeosa asus Eestis (Suurkülas e. Ämaris) vähemalt 1960-te keskpaigast ja ma natuke kahtlen selles, et neil kogu selle aja laod Uuemõisas olid. Kaugevõitu ikkagi!

Raketipolk likvideeriti 1978-79. 1970-te lõpul jäi Uuemõisa uus häärber (see pikk hoone, kus praegu on kool) varemeisse. Ka Uuemõisa häärberid olevat üsna kaua olnud vene sõjaväe käes, kas seal ei olnud 1960-70-tel mingit staapi?

Siit siis ka minu hüpotees, et äkki oli Haapsalu raketipolgulgi staap Haapsalus ka 1970-tel, nagu olid Rakvere ja Valga polkudel staabid vastavates linnades (oletan, et ka Võru omal). Piirsalus on küll rohkem hooneid kui Lintsis, ent võib-olla oli polgu staap seal hilisemal ajal (1970-te lõpupoolel)?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 434 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10 ... 29  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt