ÜKSIK VAHIPATALJON

Väeosadest, nende ajaloost ja traditsioonidest. Nii Eestist kui välismaalt.
iff333
Uudistaja
Postitusi: 5
Liitunud: 13 Juul, 2009 22:21
Asukoht: jõgeva
Kontakt:

ÜKSIK VAHIPATALJON

Postitus Postitas iff333 »

Vaatasin et seda väeosa polegi veel siia üles riputatud.Äkki leiab selle pealkirja kaudu veel mõne tuttavagi ülesse.Võiks siia kirjutada siis sellest kuidas on elu ja olud muutunud selles pataljonis olin minagi siin algusaastail ehk siis 1993.Siis asus see pataljon veel Magasini tn 31 vangla kõrval kohe,vanas miilitsapolgus kui ma ei eksi.Pataljoni ülem oli seeaeg KAPTEN Jaan Ilm.Elu oli seeaeg huvitav ja sai palju ringi käidud.Paldiskis sai okastraati kerimas käidud,SP rühma loomise juures sai oldud ja seal osa võetud,kadriorus Lennart Merd valvamas käidud,iga neljapäev suursaadikuid kadriorus vastu võetud,kartsa valvur oldud ja isegi rooma paavst Johannes Paulus teine vist oli kellel sa lennujaamas vastus käidud kui püssilukud ära korjati kõigil.Eks muljetage kuidas on elu seal praegu ei olegi nagu enam kursis.
Ja muide tahaks tervitad siinjuures Veljo Volti kui ta juhtub lugema kes oli minu jaoülem ja kes on praegu EESTI lpu toimkonna ohvitser,vähemalt oli seda Jõgeva paraadi ajal,olin isegi paraadist osavõtja.
Kasutaja avatar
bufab
Liige
Postitusi: 406
Liitunud: 19 Mai, 2009 21:56
Kontakt:

Postitus Postitas bufab »

Mina teenisin seal 1999 jaan-dets. Viimane "lend" keda võis karistada kartmata ajakirjandust. Pataljoniülem oli siis kapten Riho Terras ( nüüd pürgib lausa kaitseväeülemaks). Siderühmas olin. Pea igapäevased väljasõidud sidetreeningu jaoks. Tegelikkuses ehitas rühmaülem omale maja. A-kompaniist pääsesin. Aga sain nende rivitrillist osa küll kuna üks tegelane jalutas kindralleitnant Kerdist käed taskus mööda. Naudin siiamaani meenutusi ajateenistusest.
aivar
Liige
Postitusi: 551
Liitunud: 04 Dets, 2006 19:34
Kontakt:

Postitus Postitas aivar »

Ise olin ka vahipatis 93a. sügisest,jaoülem oli noore ajal kurikuulus Janek Lauri(kes nagu teada tappis oma pere ja siis poos ka enda),sellel ajal oli Ta küll parim jaoülem keda teadsin,ülinormaalne mees,aga see selleks.
Kui olin nädala teeninud,siis kohe ööhaire ja kadrioru lossi kaitsmist harjutama,BRDM-iga sõitsid öösel linnas ringi sigajuuatäis meie mehed,hiljem tuli sellest mingi jama,keegi käis hommikul kuskil politseis mingitel öösel kinni pandud meestel järgi.Kõike mida laos oli,said ka aiataga olevad tegelased viinaraha eest osta,eks see oli ju igalpool nii,avalik saladus nagu teada.Kui nüüd meenutama hakkan siis tuleb hirm peale,oli seal ikka igasugu tolasi,üks pikk kloun pani kaks pauku peale tunnimeheks olemist seina,esimene kord unustas salve alla ja siis kui salve ära võttis jälle rauda sõinud padruni rauda,õnneks seda tüüpi hiljem tunnimeheks ei pandud,kooris koguaeg all keldris kartuleid.
Tervitused ka Meelis Tõrvale(tuntud diskor-raadiohääl)see mees oli ikka eriline m......n,hea et teda vaeseomaks ei pekstud,nik.......us ikka meie noorte ajusi nii mis jäksas,ise oli nooreajal kõvasti jalaga per.....e saanud.
Oi kui palju saaks veel kirjutada.
Kui kellegil peaks olema vajalik 93a. sügisel tehtud vahipataljoni õppekompanii pilti mille tegime magasini tänaval,äsja Rootsist saabunud sõjaaegsete soomukite taustal,siis saadan kui vaja!
iff333
Uudistaja
Postitusi: 5
Liitunud: 13 Juul, 2009 22:21
Asukoht: jõgeva
Kontakt:

Postitus Postitas iff333 »

Tuleb meelde küll ,selle Janek Lauriga sai koos teenida jah.Oli seal veel igasuguseid kirevaid tegelasi aga ei hakka siin küike nimetama.
Sa tulid samal aastal siis kui ma läksin koju 21 detsembril,oli mei kojusõit aga ma jäin üheks ööks veel pataljoni kuna panime pidu ja ei saanud Tallinnast minema tuli kasarmus oma voodis veel üks öö veeta.
See laskmislugu on kohe väga tuttav kas see ei olnud mitte sööklas kui ta kuuli põrandasse küttis ja see sealt rikošetiga lakke lendas aga põrandast lendas kahvelplaadi trükke lahti ja ühele sõdurile kohe silma alla ja pähe vist kuhugi et verd ikka tuli tollel vanal.Siis oli veel üks eriti andekas säga kes arvas et saab sõjaväest niimoodi minema kui laseb vahipostil omal sõrme otsast,aga sunnik lasi nimetissõrme asemel pika peetri ehk keskmise näpu maha.Aga päästiku näpp jäi alles ja tuli võiduka lõpuni teenida,oli ikka tõesti kirju elu meil seal.Ühekorra varastati vahtkonna meeste relvad ka värava putkast ära kui need seal istusid või magasid,kes seda enam teab.Peale seda tuli kohe häire ja meid viidi nüüdsesse Vahipataljoni rahumäele kus see aeg olid ainult meie kartsad.Minagi käisin seal neid valvamas ja seal juhtus igasuguseid huvitavaid asju.Kartsa toodi üks vene major kes oli kuskil baaris öösel laamendanud ja meie SP tõi ta meie kartsa magama aga seeaeg olid tondil alles venelased mingil määral veel sees või viimased riismed mis neist järel oli siin Eestis ja need antsid öösel lahinghäire.Hakkasid oma soomukeid välja ajama ja mehi rivistama kuna meie SP ei viinud majorit oma meeste juurde kartsa,arvata on et seal oleks tal ilustinsuletekk peale pandud ja head ööd soovitud,selleks me teda välja ei andnugi oma kartsast.Siis tuli meile ka häire olukord ja kästi lahinvalmidus sisse võtta.Ma mäletan hästi seda ööd kui ma vaatasin et värava juures taga pool on üks vana torustiku kaev mis oli mulle täpselt rinnuni,hüppasigi sinn sisse ja tõmbasin kuuli rauda ja võtsin kaitseriivi maha ise mõeldes et kui läbi värava tulevad siis anna niikaua tuld kui padruneid on aga neid oli ainult 2 salve igal mehel.Kuid õnneks ei läinud asi niikaugele ja ülevaltpoolt tuli käsk et vene major ära viia nende endi kartsa,aga arvan et kartsa teda kindlasti ei pandud.Nii lõppes seekord jälle üks paljudest huvitavatest lugudest.
Sellest sõjaväeelust võiks lausa raamatu kirjutada sest neid lugusid tuleks paljude suust niipalju et saaks iga aasta kohta eraldi nr teha.
Tahaks neid pilte näha küll äkki tunnen ma ka kellegi ära sealt kuna teenisime siis mõne kuu koos isegi.
Tervitan kõiki endisi kes teenisid 93 aastal Vahipatis ja praeguseid A-KOMPANII mehi.Jõudu ja edu teile minu poolt.
KategorieC
Liige
Postitusi: 725
Liitunud: 01 Aug, 2006 17:19
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Postitus Postitas KategorieC »

Praegu seal enam A-kompaniid ei ole. Alates 2002 kevadest muutus see SP-kompaniiks, ehk siis sõjaväepolitsei kompaniiks. Ehk siis laigulisel vormil enam tavavormi (värvilist) embleemi ka ei kanta sellest ajast saati.
Kasutaja avatar
Anonymus
Liige
Postitusi: 355
Liitunud: 18 Veebr, 2007 15:31
Asukoht: muuseum
Kontakt:

Postitus Postitas Anonymus »

Mina teenisin 2. juulist 2008 kuni 29. maini 2009.jalaväekompaniis. Peale SBK suunati NAK - i, pärast saadeti Kuperjanovisse tulejuhtimiskursusele. Kuni struktuuri muuduseni olin 3. rühma juurde saadetud tulejuhtumis meeskonna ülem. Auastmelt kapral (nooremseersandist jäi kaks punkti puudu.) Vast kõige meeldejäävaim oli kevadtorm kus olin vastutegevuses, algul koos kupiga siis scoutiga (L- coy). Vahtkonna ülemana sai ka Kadriorus käia, seda jõulude ajal. Muidu oli igati tore, oleks ainult vähem bürokraatiat ja rühma ülemad võiksid jaoülematesse rohkem toetavamalt suhtuda, mitte kohe esimesel nädalal jaoülemate autoriteet maha teha.
Kasutaja avatar
Anonymus
Liige
Postitusi: 355
Liitunud: 18 Veebr, 2007 15:31
Asukoht: muuseum
Kontakt:

Postitus Postitas Anonymus »

Mis puutub tseremooniatesse ja vahtkonda siis nüüd on see ära jagatud SP ja jalaväe vahel, aga kahjuks või õnneks langeb suurem koormus SP-le, eriti veel siis kui jalavägi on metsas. Näiteks veebruari algusest kuni mai lõpuni käis jalavägi kokku vast 1 nädala Kadriorus.
tanb
Uudistaja
Postitusi: 1
Liitunud: 09 Aug, 2009 10:43
Kontakt:

Postitus Postitas tanb »

KategorieC kirjutas:Praegu seal enam A-kompaniid ei ole. Alates 2002 kevadest muutus see SP-kompaniiks, ehk siis sõjaväepolitsei kompaniiks. Ehk siis laigulisel vormil enam tavavormi (värvilist) embleemi ka ei kanta sellest ajast saati.
Eksid aasta arvuga. Mitte 2002 kevad vaid pigem 2003 kevad. Nimelt juuli 2002 kuni märts 2003 teenisin ma seal väeosas A-kompaniis. Noorte aeg mõõdus C-kompanii all, kuid peale noorteaega tehti meist A-kompanii ning värviline embleem oli täitsa olemas - isegi kodus olemas :D!

Igatahes pull aeg oli. Tervitused I-rühmale ja ka teised rühmad on tervitatud.
Kasutaja avatar
hummel
Liige
Postitusi: 2079
Liitunud: 18 Apr, 2004 12:55
Kontakt:

Postitus Postitas hummel »

Mis vahipati esindusfunktsioonidesse puutub, siis see aukompanii täielik kaotamine on üks väga kahtlase väärtusega otsus.

Minuteada käib praegu see auvahtkondade väljapanek mõnikord isegi nii, et võetakse metsast kiiruga murjanid autole, väeosas nägu camost puhtaks, viigid jalga ja bussi. No mis jama see on?! Pole siis imestada, et rivi kvaliteet on viimastel aastatel silmale suhteliselt vilets. Kui aastaid tagasi sattusin vahi territooriumile, siis minu arust enamus kordadest käis rividrill. Ma olen kuulnud, et vahesid olla isegi mõõdulindiga taga aetud ja seni, kuni kõik oli kombes.
Auvahiteenistus on Eesti kaitseväe ja Eesti riigi visiitkaart ja sellist hinnaalandust ei tohiks siiski enesest lugu pidamise juures teha.
Jalaväekompanii tuleks Tallinnast Rahumäelt Jägalasse või isegi Võrru jalust ära viia ja asemele teha 2. SP-kompanii (ajateenijate arvu tuleks nagunii suurendada). Neile aga vähendada kahepeale märgatavalt SP õpet ja teha korralik riviõppe kava. Üks kompanii võtaks ajateenijaid juulis, teine jaanuaris.
Peale SBK-d peaks olema kohe erialaõppes mitu nädalat rividrilli ja alles siis, kui 5,5...6 kuud on teenitud (alates jaan/juuli) hakata tegema süvendatumalt SP teemadega. Siiski peaks nädalasse jätkuvalt ühe tseremoniaal-rivitunni planeerima kuni ajateenistuse lõpuni.

Eeskuju võtta Bundeswehri vahipataljonist Berliinis, kuhu ka ise olen sattunud korra sisse astuma. Seal on ajateenistus 9 kuud ja vot, mida suudetakse sõdurid tegema panna. :shock:

Auvahtkonna väljaõppeetapid:
1. http://www.youtube.com/watch?v=FQtSm2y8WuA
2. http://www.youtube.com/watch?v=fiy00g7T ... re=related
3. http://www.youtube.com/watch?v=G954JVJRf9k&NR=1
Ja tseremoonia ise:
http://www.youtube.com/watch?v=woKOx2x3 ... re=related

Lisaks sellele tundub mulle, et kompaniidest valitakse omakorda välja musikaalsema kuulmise ja parema koordinatsiooniga ajateenijad, keda õpetatakse drillteamideks.
Siin mingi väike kontrolltest vist:
http://www.youtube.com/watch?v=rApqC6VOONA suurem osa võtteid ei ole vast midagi keerulist.
Väike trailer:
http://www.youtube.com/watch?v=GWqHdmbT ... re=related
Ja siit saab vaadata ja imestada, mida kõike suudetakse inimesed tegema panna. Järjest karmimaks läheb:
http://www.youtube.com/watch?v=Htuyojwb ... re=related

Drillteamide asi pärinevat USA-st, kus 1947 a tehti ühes üksuses mingi niisama pulli pärast üks vabakava, aga see hakkas kõigile raskelt meeldima ja nii ta on levinud. Vahe selles, et kui USAs teevad seda kutselised, siis saksas ajateenijad.

Ses mõttes võiks meilgi muidugi midagi proovida. Miski jao suuruse välja valitud/vabatahtlike üksusega näiteks. Ajateenijad ju kurdavad pidevat passimist ja vaba aega (ei tea, kas ka vahipatis?). Rahvale kindlasti meeldiks ja esinemisi oleks ilmselt pool-samapalju, kui kv orkestril.
Muidugi oleks sellise teema arendus kaitsejõududes karm asi, arvestades isegi, et üsna paljud sõjakoolist tulnud ohvitserid ei oska isegi muusika taktis korralikult marssida rivi ees ega rivi hästi juhtida... :evil:
Kasutaja avatar
Anonymus
Liige
Postitusi: 355
Liitunud: 18 Veebr, 2007 15:31
Asukoht: muuseum
Kontakt:

Postitus Postitas Anonymus »

hummel kirjutas: Minuteada käib praegu see auvahtkondade väljapanek mõnikord isegi nii, et võetakse metsast kiiruga murjanid autole, väeosas nägu camost puhtaks, viigid jalga ja bussi. No mis jama see on?! Pole siis imestada, et rivi kvaliteet on viimastel aastatel silmale suhteliselt vilets. Kui aastaid tagasi sattusin vahi territooriumile, siis minu arust enamus kordadest käis rividrill. Ma olen kuulnud, et vahesid olla isegi mõõdulindiga taga aetud ja seni, kuni kõik oli kombes.:
Seda juhtus päris tihti
hummel kirjutas:Ses mõttes võiks meilgi muidugi midagi proovida. Miski jao suuruse välja valitud/vabatahtlike üksusega näiteks. Ajateenijad ju kurdavad pidevat passimist ja vaba aega (ei tea, kas ka vahipatis?). Rahvale kindlasti meeldiks ja esinemisi oleks ilmselt pool-samapalju, kui kv orkestril.
Muidugi oleks sellise teema arendus kaitsejõududes karm asi, arvestades isegi, et üsna paljud sõjakoolist tulnud ohvitserid ei oska isegi muusika taktis korralikult marssida rivi ees ega rivi hästi juhtida... :evil:
Vahis kestsid tunnid kuni õhtusöögini ehk 18:40 -ni, enamusajast oli ka nii. Kohati tekkisid probleemid vabaaja puudumise tõttu, aga see olenes tsükliplaanist. Enne Vabariigi aastapäeva tehti rohkem drilli kuid põhiline drill toimus ikka noorteajal, mille sees on ka nädal/poolteist tseremoniaalväljaõpet.
Kuna jalavägi oli alates märtsi algusest kuni reservini suurem osa ajast metsalaagrites siis oli rividrill viimane asi mida teha. ( 5 päeva metsas ja 2 päeva linnaloal)
canislupus
Liige
Postitusi: 1044
Liitunud: 14 Veebr, 2005 13:23
Kontakt:

Postitus Postitas canislupus »

iff333 kirjutas: See laskmislugu on kohe väga tuttav kas see ei olnud mitte sööklas kui ta kuuli põrandasse küttis ja see sealt rikošetiga lakke lendas aga põrandast lendas kahvelplaadi trükke lahti ja ühele sõdurile kohe silma alla ja pähe vist kuhugi et verd ikka tuli tollel vanal.
Tolle vennaga oli sedasi et ta unustas padruni mingil põhjusel rauda ning kuna oli toimkonnas siis arvas et on sobilik relvaga sööma minna. Kaitseriiv kah maas... Seisis söökla sabas, relv selgas ning tagaseisja vajutas näpuga vaikselt päästikule. Vapper relvakandja ei saanudki aru et lask ei toimunud iseenesest.
Tassiti siis vaene vend pati ülema juurde kes sõimas vastavalt toonastele kommetele näo täis (ja olgem ausad - asja eest). Kui talt siis küsiti, miks ta ülepea nii tegi, vastati :"Kurat käskis mul relvaga sööma minna!"
Ja et ta usk lõdvaks ei muutuks siis saadeti ta kartsa piiblit lugema.
Poiss oligi olnud paduusklik ning kaasvõitlejad saatsid ta usu süvendamiseks tema teele ikka kannatusi... Näiteks pornoleht toimkonnaraamatu vahel mis oli nii roojane asi et ta ei saanud seda kätega katsuda... Tulemuseks joonlaua ning pliiatsiga eelpoolmainitud roppuse prügikasti nihutamine vahemaandumisega põrandal.
Kas teda mitte kohukeseks ei hüütud?
Igor
Liige
Postitusi: 164
Liitunud: 01 Dets, 2005 15:07
Kontakt:

Postitus Postitas Igor »

tere,
üvp-s olin 2001. aastal C-kompaniis. võib olla siin foorumis on veel tüüpe, kes samal ajal aega teenis? NAKi ülem oli tolleaegne n-ltn Lauri ja vbl Kosurov - karmid aga väga õiglased ja professionaalsed ülemad olid nad.
A4
Liige
Postitusi: 1826
Liitunud: 13 Juun, 2005 23:55
Kontakt:

Postitus Postitas A4 »

Igor kirjutas:tere,
üvp-s olin 2001. aastal C-kompaniis. võib olla siin foorumis on veel tüüpe, kes samal ajal aega teenis? NAKi ülem oli tolleaegne n-ltn Lauri ja vbl Kosurov - karmid aga väga õiglased ja professionaalsed ülemad olid nad.
Teenisin samal ajal A-kompaniis. Rühma tollaste kaadrikaitseväelaste seas eriliselt värvikaid kujusid ei olnud, küll aga olid märkimisväärseteks tegelasteks kompanii ülem ja kompanii veebel.

Kompanii veebliks oli legendaarne veebel Leedu, keda mäletavad ilmselt kõik ajateenijad, kes kuni 2002. aasta varakevadeni ÜVP-sse aega teenima sattusid. Afganistani sõja veteranina (või vähemalt nii ta ise väitis ) esindas Leedu Nõukogude Armee staršinaade parimaid traditsioone, ehk kohati üsna kontrollimatut karjumist, punast nina ning töökohustuste delegeerimist ajateenijatest alluvate kaela. Alkoholi tarbis see mees vägagi regulaarselt ning see tõi kaasa ka mõningasi ekstsesse nt pataljoni õhtuse loenduse ajal, mil kuskilt põõsast välja karanud Leedu pataljoni rivistamise ja rivisammu korraldamise aeg-ajalt enda peale võttis (mees elas väeosa territooriumul kaadrikaitseväelaste ühiselamus, mida tollal kutsuti nn miinipilduja-kasarmuks). Tööülesannete poolt täitis Leedu vaid peamiselt õhtul Kadriorgu minevate vahtkondlaste pärastlõunast kontrolli, mis väljenduis mahlakates ja väga valju häälega antud kommentaarides vormikandmiseeskirja teemal (võib-olla on see ka üheks põhjuseks, miks erinevalt tollasest ajast näevad tänased auvahtkondlased välja nagu hernehirmutised).

Sisulise töö - ehk kompanii varustuse, relvastuse ja laskemoona üle arvestuse pidamise tegid ära ajateenijate seast määratud kompanii kirjutaja ja kompanii relvur, kes nende tegelikult tohutu vastutuskoorma all verd higistasid.

Aga kui kogu see komejant kõrvale jätta, siis väidetavalt oli Leedu valitsemise all kord kompaniis rohkem majas, kui see oleks olnud mõne "normaalse" kompaniiveebli all. Tegelikult oligi Leedu üks viimaseid nn vana kooli veebleid kaitseväes, kes nüüdseks on asendatud Meegomae lahingukooli läbi teinud kainete (seda nii otseselt kui kaudselt) professionaalidega.

Iga pidu saab ükskord otsa ning kuulujuttude kohaselt sai pataljoni juhtkonnale viimaseks piisaks see, kui Leedu 2002. aasta varakevadel purjuspäi pataljoni tollasele ülemale väeosa territooriumil asja-eest-teist-taga kätega kallale läks. Sellele järgnes arest, tegevteenistusest vabastamine ning tänaseks mees juttude järgi lüplikult pätistunud asotsiaal.

Hoopis teist masti mees oli tollane kompanii ülem, kapten Urmet Reimann, kes A-kompanii ülemaks sai 2002. aasta algusest. Kui eelmine kompanii ülem "juhtis vägesid" peamiselt ilma oma kabinetis väljumata, siis oma ala tõelise fanaatikuna pühendas Reimann ennast täielikult väljaõppele. Pärast tema ilmumist kompaniisse hakkas väljaõppe tempo järjest ülesmäge minema - väljaõppe maastikul, lasketiirus ja lahinglaskmistel muutus sisukamaks ja huvitavamaks.

Reimann viibis kompaniis varavalgest hilisõhtuni ning pani käe külge kõigele - ta ei pidanud paljuks ise klassitunde anda või rühmale maastikul väljaõpet teha. Samuti tundis ta siirast huvi ajateenijate elu-olu ja motivatsiooni vastu - hõppeliselt tõusis linnalubade arv. Võib öelda, et distsipliin ja kord A-kompaniis polnud ilmselt kunagi varem olnud nii kõrge, kui Reimanni valitsemise ajal. Ja seda saavutas ta mitte piitsa, vaid präänikuga - kui nädala jooksul ajateenija mingeid distsipliinirikkumisi toime ei pannud, siis oli nädalavahetuseks linnaluba garanteeritud - Reimanni hinnangul pole sõduril nädalavahetusel kasarmus niikuinii midagi asjalikku teha ning kroonu raha pole vaja raisata kolme söögikorra peale päevas. Asi tipnes sellega, et teenistuse viimastel nädalatel ööbis suurem osa ajateenijatest kodus - väeossa ilmuti hommikuse rivistuse ajaks ning õhtul, pärast relvade ja varustuse hooldust, võis ajateenija koju tagasi minna. Sellisel moel motiveeris Reimann nii teenistust lõpetavaid sõdureid kui ka motiveeris jaanuaris teenistust alustanud noori (kellele lubati korraliku teenistuse korral samasugust kohtlemist).

Täna on Reimann Viru Jalaväepataljoni ülemaks.
Igor
Liige
Postitusi: 164
Liitunud: 01 Dets, 2005 15:07
Kontakt:

Postitus Postitas Igor »

Leedul oli vist koer, kes ajateenijatega kaasa marssis sööklani ja tagasi.
A4
Liige
Postitusi: 1826
Liitunud: 13 Juun, 2005 23:55
Kontakt:

Postitus Postitas A4 »

Koer oli minu mäletamist järgmi mitte Leedul, vaid samas miinipilduja-kasarmus pesitsenud lipinik Talpasel.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist