Kui peretülikäigus kedagi susati kööginoa või löödi kirvega, kas kuritöö abivahendi tootja on vastutav, kas maaletooja ja tootja esindaja on vastutav, kas poemüüja kauba väljapanijsast kassiirini on vastutav. Siiamaani siiski mitte, relvad iseenese tarkusest ei tapa - relva käsitsev inimene tapab.Siit tekkis huvitav juriidiline küsimus, millele ma vastata ei oska. Näiteks Venemaa ostis Austriast snaipripüsse. Nüüd tekitatakse anonüümse Ida-Euroopa väikeriigiga konflikt, kus kasutatakse neid relvi, väikeriigi pinnalt leitakse kasutatud relv ja /või laskemoona, mida on just lahingus kasutatud, on haavatuid või hukkunuid. Kas sellest võib järeldada, et Austria on osaline agressioonis ja vaenulik riik, kelle suhtes peaks lahingutegevust alustama, näiteks saatma sinna mõned eriüksuse snaiprid ülesandega neutraliseerida vaenuliku Austria juhtkond? Või tuleks neutraliseerida hoopis Steyri juhtkond, kes otseselt müügidiili läbi viis?
Tänapäeva globaliseeruvas maailmas on aina keerulisem piire tõmmata. Venemaa on samasugune kapitalistlik riik ja tegutsev globaalsel relvaturul nii müüa kui ostjana kui iga teinegi.
Kui juriidilistest nüanssidest rääkida siis pakuks sellise hüpoteetilise variandi välja. Näiteks Eesti pisifirma hakkab arendama rakettide juhtelektroonikat, elektroonikat ja programme, mis aitaksid raketil lennata sihtmärgini, sihtmärgi tuvastada. Selline arendustöö on kulukas, vaja teha katsetusi jne. Firma pöördub Eesti riigi poole, abisaamiseks, ei olegi vahet kas küsib rahalist abi kodumaise kõrgtehnoloogilele relvatööstusele või küsib luba-polügoni-õhuruumi raketikatsetusteks. Arvatavasti riigil ei ole ei raha, rakette, polügone ega ka huvi. Pärast paari aasta pikkust kirjavahetust ministeeriumiga saab firmake aru, et Eestis äri edenda aga kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem. Oma raha, abikäe ja komepetntsi toetuse pakuks Venemaa relvatööstusele allhanketöid tegev erafirma, kes on välja kasvanud ühest tuhandetest omaaegsetest kaitseotstarbelist toodangut väljatöötavast instituudist.
Kas juriidiliselt võiks Eesti firma panna vene firmadaga leivad ühte kappi ehk teevad tihedat koostööd, kus eesti pool töötab välja ja vene pool katsetab-toodab-turustab ehk toodang globaalsele turule, kus arvatavasti üheks tõenäolisemaks ostjaks oleks NATO strateegiline partner Venemaa