von Glehn

Lahingud ja väeosad. Relvad ja tehnika. Eestlased I maailmasõja rinnetel.
Vasta
kallesir
Uudistaja
Postitusi: 29
Liitunud: 28 Dets, 2004 10:54
Kontakt:

von Glehn

Postitus Postitas kallesir »

Nõmmel Glehni lossi juurde rajas von Glehn Kalevipoja kuju. Esimese maailmasõja ajal äratas Kalevipoeg sõjaväevõimudes kahtlust – arvati, et sealt ja ka lossi pargis olevast vaatetornist võidakse signaliseerida merel asuvatele Saksa laevadele. Glehn ikkagi oli baltisakslane ja Vene võimud ei usaldanud teda. Kohale toodi soldatid ja need tõmbasid Kalevipoja maha.
1980-ndatel põles aga Glehni aednikumaja. Poisikesed kes seal hiljem luusisid leidsid voodri vahelt vanaaegseid raadiolampe, poole ja Siemens & Galske 1915. aastal valminud telegraafiaparaadi.
Nikolai von Glehn emigreerus Brasiiliasse 1918. aastal.
Äkki oli venelastel ikka hais ninas?
Engelhard
Liige
Postitusi: 34
Liitunud: 15 Nov, 2004 10:32
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Engelhard »

Vaevalt, et rohkem kunsti inimesena tuntud Nikolai von Glehn kuidagi saksa vägedega seotud oli. Need süüdistused olid arvatavasti seotud koos maailmasõja puhkemisega kaasnenud saksavaenulikkusega, mida said omal nahal tunda nii mitmedki balti-saksa mõisnikud.

Toon alljärgnevalt mõned näited, mis toimusid küll mitte 1915 vaid 1917. aastal, kuid annavad siiski üpris hea pildi soldatite suhtumisest balti-sakslastesse.

1917. aasta kevadel marodööritses Koluvere lossis Läänemaal Virtsusse suunduv 472. Mosalski jalaväepolk. Nõukogude sõjaajaloolase A. Kossinsk´i 1928. aastal välja antud tööst võib lugeda järgmist: Saabunud krahv Buxhoevden´ile kuuluvasse Koluvere lossi, asus esimene ešelon peahoonesse, milles kolm tuba osutusid lukustatuiks. Keegi ütles, et neis ruumides hoitakse sakslaste jaoks valmis pandud relvi, pomme vaske jne. Ning et sama lugu on kõigis parunite mõisates. Sõdurid murdsid uksed maha ja leidsid tõesti ühest toast paar-kolm Arisaka vintpüssi koos hulga lahingupadrunitega. Teade sellest levis kogu üksuses, kutsudes esile üldise tigestumispuhangu sakslaste vastu ning sõdurid hakkasid rüüstama vara, hävitades ja rikkudes mööblit, majapidamisesemeid ning veristades koduloomi.

Peale 1917. aasta veebruari revolutsioon rüüstati Keila-Joa mõis Harjumaal. Üle öö sai endisest alandlikust soldatist võimumees. Üks Riiast taganenud jalaväepolkudest valis oma asukohaks Joa mõisa.
Algas lossi ja selle ümbruse rüüstamine. Lõhuti uksi ja aknaid, varastati kristalli ja portselani. Mööblilt kisti riie ja nahk pealt ning neist tehti tubakakotte. Sõdurid tõid lossi hobused kus, need hoovis ilupõõsaid näksisid ja lillepeenraid segi trampisid. Kaunil Canova Veenusel tõrvati tagumik ära ja lasti selle pihta püssist märki. Kuju purunenud osad visati jõekaldast alla, kust teenijad need üles korjasid ja ühte keldrisse varjule toimetasid.

Ja viimane näide Läänemaal asunud Illuste mõisast, kus 1917. aasta 4. novembril lasti sõdurite poolt maha nii 68 aastane mõisa omanik Eduard Theodor von Maydell kui ka temast kaheksa aastat vanem õde Sophie ja neli aastat noorem Helene, kes soldatite meelest nende nõudmistele erilist vastutulelikkust ei näidanud.

Sarnaseid juhtumeid leiab veel ja veel.

Mis puudutab aga N. von Glehn´i edasist saatust siis tõuke Eestist lahkumiseks andis arvatavasti Kõrgepea lossi (Mustamäe karjamõisa) ja kogu vara natsionaliseerimine Nõmme Töörahva Nõukogu poolt, mille järel vana mees koos poja Manfred Nikolai´ga ka mõnda aega Tallinnas vangileiba maitses.
Saksa okupatsiooni ajal lahkus von Glehn´ide perekond Eestist, algul asuti Saksamaale Baierisse, sealt siirduti aga 1922. aastal edasi Brasiiliasse kus vintsutatuna ja vaesununa 7. jaanuaril 1923. aastal Aleksei Nikolai von Glehn suri. Aasta hiljem järgnes talle ka poeg Manfred Nikolai, kes suri 30. mail 1924. aastal Barbacenas.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist