www.militaar.net

On olemas selline tore tore raamat nagu
Александров А.О. Победы. Потери... Задачи, подразделения, начальствующий состав, летательные аппараты и вооружение морской авиации и воздухоплавания России, а также список побед и потерь с 1894-го по 1920 г.
http://www.ozon.ru/context/detail/id/19113148/

Kahjuks endal ei ole. Sealt killuke infot:


ja veel sakslaste trofeenäituselt pilte, mis on võib-olla seotud ülaltoodud kaotustega:
http://aviator-bob.livejournal.com/148575.html
http://aviator-bob.livejournal.com/149361.html

A wrecked German aeroplane on the Island of Saaremaa (Osel), October 1917.
Catalogue number Q 47917
http://www.iwm.org.uk/collections/item/object/205281931
An aerial view of Arensburg (Kuressaare) flying station on the island of Osel (Saaremaa) The hangars were destroyed by bombs dropped by a German flying boat, October 1917.
Catalogue number Q 57951
http://www.iwm.org.uk/collections/item/object/205307262
An aerial view of destroyed 30.5 cm Zerel battery on the Island of Saaremaa (Osel), October 1917.
Catalogue number Q 57956
http://www.iwm.org.uk/collections/item/object/205307267

Kulnjevi hukk Tallinnas.

Кульнев Илья Ильич (9 января 1885, Псковская губ. - 7 мая 1915, Ревель) - старший лейтенант (25 марта 1915 г., старшинство с 1 января 1915). Окончил Морской кадетский корпус (1904). На броненосце береговой обороны "Генерал-адмирал Апраксин" участвовал в Цусимском сражении, попал в плен. Окончил теоретические курсы авиации при Петербургском политехническом институте, затем Севастопольскую авиашколу. Морской лётчик (с 1 июля 1914 г.). Начальник 4-й (с 12 января 1915 г.), 1-й (с 3 апреля 1915 г.) авиационных станций. Испытывал ряд новых самолетов, первым совершил на гидросамолете "перевёрнутый" полет, ночные взлет и посадку, в том числе с пассажиром. Погиб при выполнении полёта на летающей лодке ФБА. Исключен из списков погибшим при исполнении боевого служебного долга (18 мая 1915 г.). Могила находится на Новодевичьем кладбище в С-Петербурге (центральная часть, между 3-й и 4-й дорожками).
Из воспоминаний Б.П.Дудорова: "В первых числах мая в Ревеле погиб лейтенант Илья Кульнев, погиб обидно, бесцельно. Сгубила его страсть порисоваться. Видимо, желая показать своё искусство перед стоящими на рейде кораблями, он на малой высоте стал закатывать крутые виражи, скользнул на крыло и был убит на месте" (Цит. по: Король В.В. В небе России. СПб., 1995. С. 131).
В докладе Морского Генерального штаба морскому министру И.К.Григоровичу №141 от 29 мая 1915 г. деятельность лётчика оценивалась высоко: "…старший лейтенант в период своей деятельности по гидроавиации успел оказать развитию этого дела неоценимые услуги. Отличаясь редкой выносливостью и замечательным мужеством, вышеуказанный офицер буквально проводил в воздухе до 7 часов почти ежедневно, чем, конечно, способствовал общему подъёму духа и настроения среди своих товарищей. <…> Кульнев безбоязненно садился на совершенно новые и никому не известные аппараты <...>" (РГАВМФ. ф.418, оп.1, д.1402, л.6.).
О Кульневе также см.: Герасимов В. Листая послужные списки // Морской сборник. 1994. №8. С. 87-89.


Емелин А.Ю. - "Осиротели мы…" Памяти адмирала Н.О. фон Эссена
https://rgavmf.ru/books/iz-fondov-rgavm ... fon-essena

http://www.nashaliepaja.lv/aviacionnaya ... ast-1.html enam ei avane, paneme 3 uut viidet:

http://port-alexandra3.livejournal.com/31438.html
http://port-alexandra3.livejournal.com/31738.html
http://port-alexandra3.livejournal.com/31796.html

мичман Корольков на гидросамолете ФБА на авиабазе на острове Эзель в 1916г
https://fotki.yandex.ru/next/users/genn ... view/50163
Пилот Зайцевский из отряда Нагурского на авиабазе на Аланах После революции остался в Финляндии сменив фамилию
https://fotki.yandex.ru/next/users/genn ... view/52606

http://www.ebay.de/itm/WKI-Flieger-Flug ... 2657991625

http://www.ebay.de/itm/WKI-Flugzeug-191 ... 2704712552

http://www.ebay.de/itm/1916-Vom-Flugkam ... 1554558637

Vesilennukitelt Ruhnu saarele tehtud dessant:

13. okt (30. sept vkj) 1917.a.
kell 06:25 startisid Engure järvelt (Angernsee) vesilennukid mereväe numbritega 997, 998, 999, 1210, 1127, 925 ja 1591. Lennukite 997, 998, 999, 1210 ja 1127 pardal oli 3 allohvitseri ja 13 reameest. Dessandi ülem Böhmer? lendas lennukil 927. Meeste ülesandeks oli maabuda Ruhnul, alustada kütuselao ehitamist ja heisata saksa lipp.
Lennuk 1591 tegid mehi transportivatele lennukitele katet. Avastas kaks vene hävitajat (esminets, laevaklass) kaardiruudus 083-gamma. Vene poolelt on teada, et luuret sealkandis tegid hävitajad Gavriil ja Leitnant Iljin.
Peale dessandi maale panemist naasesid muud lennukid Engure järvele, välja arvatud 925, mis jäi Ruhnu.

Ruhnu saare juurde lendas sellel päeval veel lennuk 1589. Lendas kella 07:15 kuni 09:50.
Lenurite nimesid ei üritanud vene keelest saksa keelde tagasi translitereerida.

А.О. Александров: Операция "Альбион". Вид сверху. СПб. Издательство "Охотник", 2016.

kui uskuda lehte http://www.forumeerstewereldoorlog.nl/v ... php?t=6180 , siis lennukitüübid olid:
925 Friedrichshafen FF 33J
997-999, 1210 Friedrichshafen FF 41A
1127 Friedrichshafen FF 39
1589, 1591 Friedrichshafen FF 33L

Lennuk 997 oli edaspidi tegev Eesti lennuväes, alguses numbriga 1 ja hiljem 55.
50% tõenäosusega oli ka hilisem soomlaste FF 41A dessandis osalemas.

Beitrage Zur Verwertung Der Flugzeuge-Photographie Fur Die Zwecke Der Marine 1917 http://www.muzeumlotnictwa.pl/index.php ... talog/2034

Võiküla pilt on peegelpildis.

Vene poolelt selline info:


Tsepeliin mis Ahvenamaad pommitas, oli SL 9.

Sai siin viimase (umbes) aasta jooksul mitusada eurot investeeritud Aleksandrovi raamatutesse. Peab tunnistama, et lugeda suht raske tekst. Ei lähe ludinal. Samas - ilmasõja aegse merelennunduse kohta vaieldamatult vene poolt kõige põhjalikumalt kajastavad teosed.

Kuna raamatuid ümber jutustada ei ole ilmselt sügavat mõtet, siis paneks siia hoopis selle info, mida olen üritanud seni ka igasugu muudest allikatest otsida. Aga ei ole leidnud. Ja paistab, et Aleksandrov ei kata ka 100% teemat ära.

Vene merelennujaamad Balti mere ääres.

Merelennujaamad olid nummerdatud ja seni pole mul õnnestunud täielikku nimekirja veel kokku saada. Aleksandrovi "Воздушные силы в борьбе флотов на Балтике" abil hakkab juba pilti looma. Ilmselt vaatan veel "Вахтенные журналы воздушного плавания" abil asjad üle ning üritan need merelennujaamad kõik kirja saada.

Algus on suht lihtne.

Nr. 1 - Liibavi - asutati 1913
Sel aastal hakati ehitama Liibavis (ja Papisaares/Papenholm Kihelkonna lähistel Saaremaal) merelennujaama ja koliti Peterburgist sinna ka esimene eksperimentaalne merelennusalk. Salk kasutas sel ehituse perioodil ajutisi presentangaare ja "päris baasi" vist ei jõudnudki kasutusele võtta.

Nr. 2 - Papisaare/Papenholm - 1914
Nagu juba mainitud - ehitama hakati tegelikult 1913. Reaalselt alustas tegevust 1914. aasta juulis, kui Liibavis asunud merelennusalk koliti mobilisatsiooni käigus ohtlikult saksa piiri äärsest baasist kaugemale. Ehitus ei olnud sel ajal veel lõppenud, aga sellest kujunes vene merelennuväe peabaas ilmasõja ajaks.

Nr. 3 - Tallinn - 1914
Liibavi lennubaasi evakueerimisel toodi suur osa selle varustusest Tallinna, kus loodi nn tagalabaas. Esialgu ilmselt ei kandnud see numbrit 3, sest varastes dokumentides räägitakse ka baasi nr 1 asumisest Tallinnas. Kuigi tegelikult loeti see "ajutiselt suletuks" ning ilmselt on nr 1 kasutamine Tallinna kontekstis ikkagi viga. Nr. 3 saab kindlasti rääkida alates 10. augustist 1915, mil lennusadam koliti Piritale. Kuna aga nr. 4 oli selleks ajaks juba tegevuse lõpetanud, siis tegelikult anti see nr. 3 Tallinna baasile ikkagi juba 1914. aastal.

Nr. 4 - Helsinki - baas loodi 21.01.1915, ülemaks määrati Ilja Kulnev. Tegemist oli tegelikult maalennukite baasiga, mille ülesandeks oli Helsinki sadama ja linna õhukaitse. Baas suleti juba sama aasta kevadel. Kulnev hukkus 7. mail 1915 Tallinnas toimunud lennuõnnetuses. Nii et see sulgemine jäi veel varasemasse aega.

Nr. 5 - see on selline huvitav nr, et Aleksandrovi raamatutest ma seni veel selle baasi kohta täpsemat infot leidnud ei ole. Arvestades aga aega ja baasidele jagatud numbreid - ilmselt oli tegemist Sõrve sääre tipus, majaka juures asunud ajutise 2. järgu merelennubaasiga. Tegutses seal 1915. aasta suvel, lennukid ja meeskond oli sinna saadetud Papisaarest. 4-5 lennukit.

Nr. 6 ja nr. 7 loodi paberil 1915. sügisel, reaalselt hakkasid tegutsema ilmselt 1916. aasta suvest.
Nr. 6 - Spithamnis
Nr. 7 - Kuressaares.

Nr. 8 loodi 9. veebruaril 1916, tegelikult alustas samuti tegevust 1916. suvel. See oli taas Sõrve lõunatipus, aga asukoht veidi teine, kui eelmisel suvel tegutsenud salgal - Mõntu küla juures. Vahe baasidel oli mõned kilomeetrid.

Nr. 9 kohta täpset asutamise aega polnud, aga tegutses taas 1916. aasta suvest kuni sama aasta jõuludeni. Asus Kõrgessaares (Hohenholm) Hiiumaal.

Nr. 10 loodi samuti 1916. aasta suvel, see asus Helsinkis, Hermanni linnaosas (Hermanstadt rootsi keeles). Erinevalt eelmisest Helsinkis asunud jaamast oli seekord tõesti tegu merelennujaamaga.

Siin kohal aga kirjutame - jätkub...

1916. aasta suveperioodi jääb ka Ahvenamaa - Turu positsioonidel asunud lennujaamade nummerdamine. Üldine sealsete baaside kava koostati sama aasta märtsis (kusjuures korrati suuresti juba 1913. aastal kirjapandud juttu, mida aga polnud senini ellu viidud) ning 18. augustil 1916 omistati numbrid kavandatavatele ja ka juba ehituses olnud Ahvenamaa - Turu positsiooni lennujaamadele

Nr. 21 - Degerö - 1. järgu jaam
Nr. 22 - Jungfrusund - 1. järgu jaam
Nr. 23 - Turu - 1. järgu jaam
Nr. 26 - Eckerö - 2. järgu jaam
Nr. 27 - Kasberg - 2. järgu jaam (sellenimelisi kohti on Ahvenamaal tegelikult 2 tk https://sv.wikipedia.org/wiki/Kasberg Ei oska hetkel veel pakkuda, kumba see jaam pidi tulema)
Nr. 28 - Jurmo - 2. järgu jaam
Nr. 29 - Lappvik (tänapäeval Lappohja) - 2. järgu jaam
Nr. 30 - Lypyrtti (Lypertö rootsi keeles) - 2. järgu jaam

Nagu näha algas selle positsiooni jaamade numeratsioon 21-st ja millegipärast on siin loetelus vahele jäetud nr 24 ja 25.