" Pääsetee oli olemas-separaatrahu Saksamaaga. Kuid valitsevas reaktsioonilises leeris ja veel enam rahvahulkades, keda sõja algusest peale oli väsimata ässitatud Saksamaa ja Venemaal elava saksa elemendi vastu, oli rohkesti põikpäid, kelledel mõte separaatrahust Saksamaaga ajas südame pööritama. Seega osutus tarvilikuks luua selline olukord, mis sunniks ka neid põikpäid sellega leppima, et muud ei jää üle kui teha rahu Saksamaaga. Selleks oli olemas küllaltki lihtne abinõu. Linnade varustamine toiduainetega oli juba 1916.a. lõpul peagu katastroofiline, eriti pealinnas. Kui kunstlike abinõudega teha olukord veel veidi raskemaks, siis on kerge välja kutsuda näljarahutusi pealinnas, mis teevad pimedailegi selgeks, et nüüd pole tõesti enam teist teed kui tuleb otsida rahusõlmimist Saksamaaga. On see efekt saavutatud, siis surub politsei kerge vaevaga näljamässu maha. Seda geniaalset plaani hakkaski siis märtsi algul tsaarivalitsuse viimane siseminister Protopopov teostama. Sobivaile kohtadele tänavanurkadele seati majade katustele politseinikud kuulipildujatega, kes pidid rahutustest osavõtjate nälja igaveseks ajaks kustutama. Kuid siin juhtus see äpardus, et näljamäss muutus mõne tunniga revolutsiooniks, mis pühkis minema niihästi Protopopovi enese kui ka kogu reaktsioonilise kliki ühes tsaariga."
August Rei "Mälestusi tormiselt teelt"
August Rei Veebruarirevolutsiooni algusest.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline