www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 28 Mai, 2018 0:34

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 733 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 45, 46, 47, 48, 49
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed
PostitusPostitatud: 05 Apr, 2018 11:06 
Eemal
Liige

Liitunud: 31 Mai, 2007 14:17
Postitusi: 2844
Hoian lätlastele pöialt et neil koolireform Vene survest hoolimata õnnestuks, nad on juba praegu tegelikult meist kaugemale jõudnud. Siis jääb ainult Eestis selline maailma mastaabis "analooge mitteomav" koolisüsteem ja et "neegrist parem" (ja lätlastest, auu EKRE!) olla, tehakse ka meil lõpuks ehk midgi ära.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed
PostitusPostitatud: 06 Apr, 2018 9:20 
Eemal
Liige

Liitunud: 01 Mai, 2014 12:20
Postitusi: 1081
Läti kaubandus-tööstuskoja Eesti esindaja ja ehitusmaterjalide tootja Sakret Eesti juht Kaspars Pacēvičs: „Maksud on enam-vähem samad. Eesti tegi hea otsuse, kui 2000. aastal investeeringud tulumaksust vabastas. Nüüd tehti see samm ka Lätis, nii et olukord on võrdsustunud. Väikesed erinevused maksude tasemes on, aga üldist pilti see ei mõjuta. Kõikidel Balti riikidel on tohutu potentsiaal tugevamaks saada. Praegu mõtlevad ja tegutsevad kõik omaette. Eesti on Soomele lähemal ja seetõttu on koostöö ka mõistetav. Aga maailm võtab meid koos Balti riikidena, mitte igaüht eraldi. Seda oli näha ka kohtumisel Donald Trumpiga. Me oleksime oluliselt nähtavamad ja saavutaksime rohkem, kui tegutseksime koos Balti riikidena. Võiksime EXPO-l osaleda Balti regioonina, mitte Eesti, Läti ja Leedu eraldi riikidena. Koos saaksime välisinvestoritele ka näidata, millised eelised on, kui teete äri Lätis, Leedus ja kui Eestis. Kui meie riigid teeksid rohkem koostööd, võiksime ka kokku leppida selles, millist tööstust iga riik rohkem arendaks.“
Viimatine koostöö oli ehk Balti ketis.
Pacēvičs: „Nii see on, aga on aeg endalt küsida: mida me tahame saavutada? Kas tahame elada nagu seni või paremini? Kui paremini, siis tuleb emotsioonid kõrvale heita ja midagi teha. See tähendab mitte mõelda nii palju sellele, kui palju mina konkreetselt sellest projektist teenin, vaid kui palju ühiskond kasu saab. Ma saan aru, et on palju takistusi, miks midagi teha ei saa, aga ärgem lollitagem ennast. Hea võimalus oleksid hanked. Näiteks politseiautod. Neid vajavad kõik kolm riiki. Kui läheksime koos autotootja juurde ja ütleksime, et soovime 1500 autot, oleks allahindlus kindlasti suurem kui siis, kui iga riik läheks eraldi läbirääkimisi pidama. Selle elluviimine sõltub tahtest. Meil on riikidena suurepärased ressursid, asukoht, me võiksime olla parim piirkond maailmas. Eestlased lähevad Soome, lätlased Suurbritanniasse, samuti leedulased. Siia jääb üha vähem inimesi, nii et aktsiisi tõstmine probleemi ei lahenda. Uus põlvkond on teistsugune nii heas kui ka halvas, aga neil pole seda nõukogude taaka. Rail Baltic on juba hea Balti koostöö näide. Me vaidleme, aga parema võimaliku tulemuse, maksimaalse väärtuse saamise eest. Raudtee ehitamine annab meie riikide majandusele suure tõuke, andes tuhandeid töökohti nii eestlastele, lätlastele kui ka leedulastele. Meil pole kõige tegemiseks kohalikku tööjõudu, mis tähendab, et inimesed tulevad väljastpoolt. Projektis tegutsevad inimesed saavad raha, ostavad selle eest toitu, autosid, kortereid, teevad remonti. Leedulased on aktiivsed müügimehed ja orienteeritud rahategemisele. Neil on palju ärisid. Leedus on ka suur Poola mõju. Lätlased on samuti aktiivsed ega esita kunagi küsimust, miks on tarvis üht või teist asja teha. Kui on vaja teha, siis tehakse ära. See tähendab, et nad tulevad varem ja lahkuvad hiljem, kuni töö on tehtud. Lätlased on avatud koostööks. Eestlased on rahulikumad ja skandinaavlastega sarnasemad. Kui lätlased on emotsionaalsed, tulevad kokku ka erimeelsusi arutama, lahendavad need ning 10–15 minuti pärast on kõik korras ja töötatakse edasi, siis eestlased ei näita oma emotsioone ja rahulolematust välja. Olen mitu korda olnud olukorras, kus inimesega vesteldes tundub kõik korras olevat, aga pärast selgub, et ta on kõik endasse hoidnud ja teistele kurtnud. Eestlased tulevad täpselt tööle ja ka lahkuvad täpselt. See on hea, aga vahel on tarvis mõned lisaasjad ära teha. Eestlased on konservatiivsed ja harjunud tegutsema sisseharjunud moel. Nende harjumusi on raske muuta.“
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/sa ... d=81673925

Eestis elav poliitpagulane Konstantin Tšadlin: „Ma läksin ka Petseris metsa ja tulin Eesti poolel välja. Leidsin talu ja küsisin, kus asub politseijaoskond. Perenaine näitas teed. Vene poolel räägib rahvas, et Vene piirivalvel mehi pole ja Venemaa piiri sisuliselt ei valva.“
Politsei- ja piirivalveameti (PPA) integreeritud piirihalduse büroo juht Helen Neider-Veerme: „Eelmise aasta 14. mail kella 18 paiku fikseeris piiriäärsele alale paigutatud seirekaamera ühe isiku liikumise Võmmorski külas, suunaga Venemaalt Eestisse. Kella 18.30 paiku pidasid sündmuskohale reageerinud piirivalvurid Jaanimäe külas mehe kinni. Mees tunnistas piiriületust ja soovis rahvusvahelist kaitset. Ta peeti kinni ja saadeti edasi kinnipidamiskeskusesse, kus tema taotlust menetlema hakati. Mis puudutab koostööd, siis kahjuks ei ole praegune olukord võrreldav näiteks kümne aasta tagusega, mil kahe riigi piirivalve vahel toimus aktiivne infovahetus, korraldati ühisoperatsioone ebaseaduslike piiriületajate ja nende üle piiri toimetajate tabamiseks ning juhtumid lahendati kahe riigi koostöös ja operatiivselt. Kui täna avastab Eesti piirivalvur ebaseadusliku piiriületuse suunaga Venemaalt Eestisse, siis Vene pool üldjuhul fakti ei tunnista. Mõistagi on piiri valvamine ühepoolselt märksa keerulisem kui koos ühise eesmärgi nimel töötades. Otsime kompromisse piiriesindajate tasandil ning piiriturvalisuse tagamiseks oleme viimase kümne aasta vältel suurendanud nii idapiiri valvavate piirivalvurite arvu kui uuendanud seirevahendeid ning alustanud idapiiri ehitustöödega selleks, et piir peaks olenemata teise poole piirivalvurite tegevusest või tegevusetusest. Eesti-Venemaa vaheline kontrolljoon on 338,6 kilomeetrit pikk. Selleks, et maksimaalselt ennetada ja takistada ebaseaduslikke piiriületusi ning kindlustada, et piirivalvurid jõuaks sadu kilomeetreid pikal piiriribal igasse punkti operatiivselt, tuleb välja ehitada kogu idapiir. Kui piirivalvurid saavad piiriäärsele alale senisest parema ligipääsu nii jalgsi kui sõidukiga, korraliku patrullraja, kõrgtehnoloogilised valveseadmed, mis annavad muuhulgas eelhoiatuse piirile lähenevast isikust ning lisaks kõrgema riskiastmega kohtadesse ka piirdeaia, väheneb ka võimalus ebaseaduslikeks piiriületusteks.“
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=81712107

Eelmisel aastal andis Eesti kolmele Venemaa Föderatsioonist pärit investorile elamisloa selle eest, et nad paigutasid vähemalt miljon eurot Eesti majandusse.
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/mi ... d=81690361

Keskerakonna pressiesindaja Andre Hanimägi: „Rustam Kalinin oli erakonna lihtliige, kes ei saa Keskerakonnas enam jätkata. Rustam Kalinini vastuvõtmise ning valimisnimekirja lisamise hetkel ei olnud Keskerakonnal ega kohalikul piirkonnal infot selle kohta, et ta on toime pannud seadusevastase teo. Loomulikult nüüd, mil meil see info on olemas, ta enam erakonna liikmena jätkata ei saa. (Välja arvatakse) esimesel võimalusel. Erakonda kuuluvuse peatamiseks on võimalik Ärirergistri kaudu välja astuda või teeb vastava otsuse piirkonnajuhatus või erakonna juhatus siis, kui toimuvad vastavad koosolekud.“
https://www.postimees.ee/4469063/kutuse ... st-lahkuma


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed
PostitusPostitatud: 12 Apr, 2018 22:29 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 10501
Asukoht: Viljandimaa
ambur123 kirjutas:
Kuuuurija 02.04.2018 saates nii huvitav kui ka kurb video: venekeelne seltskond peksis Vabaduse väljakul küüditatute mälestuseks pandud küünlad jalgadega laiali. Üksinda olnud pealtnägija ei hakanud nelja vastu (tervisele mõistlik otsus) aga ei julgenud ka politseisse helistada, sest menetluse puhul saaksid ka tema andmed pättidele teatavaks koos sellest tuleneva kättemaksuga (ka mõistetav). Kuigi 112 oleks võinud ikka helistada...

Tõprad saadi kätte: https://tallinn.postimees.ee/4468585/po ... seltskonna

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed
PostitusPostitatud: 13 Apr, 2018 9:27 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Okt, 2005 19:42
Postitusi: 6324
Asukoht: pealinnas
Tsiteeri:
Väärteomenetlus algatati 55aastase ja 32aastase naise ning 33aastase ja 27aastase mehe suhtes.

On tähelepanuväärne, et kohalikud venekeelsed arvamusliidrid a la olgaivanoova jt üritasid neid tüüpe kohe miskipärast "purjus noorteks" hämada..
Mina vaatasin ka KUUUURIJA saadet ja(-ehkki seal videos nägusid ei näinud) minu meelest nad noored küll ei olnud.. enamgi veel, minu naine(-ja naised on neis asjus täpsemad) ütles kohe ära, et see kes eriti hasartselt küünlaid jalaga tagus, on vana mõrd..
Et oligi siis, ühesõnaga..

_________________
Infanterie - königin aller Waffen


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed
PostitusPostitatud: 16 Apr, 2018 22:10 
Eemal
Liige

Liitunud: 01 Mai, 2014 12:20
Postitusi: 1081
Keeleinspektsioon: „Sel nädalal kontrolliti avalikku teavet Tallinnas, Pärnus, Otepääl, Räpinas, Võrus ja Võrumaal, kokku saadeti märgukiri 30-le äriühingule. Järelkontrollide käigus tuvastati, et 20 äriühingut on Keeleinspektsiooni ettekirjutuse täitnud, 11 firma ettekirjutuse tähtaega pikendati.

Keeleinspektsioon jätkab hotellide avaliku teabe kontrolliga. Sel nädalal kontrolliti viite Tallinnas asuvat hotelli, kõigis leidis keeleametnik keeleseaduse nõuete rikkumisi ning kontrollitud hotellidele on saadetud märgukiri.

Avalikku teavet kontrolliti ka ühes Tallinna ärimajas, kus tuvastati keeleseaduse rikkumine, vastavasisuline märgukiri saadeti ettevõttele. Avaliku teabe kontroll Tallinna ärimajades ja hotellides jätkub teises kvartalis.

Sel nädalal lõppes kolm kuud kestnud keelekontroll Maxima Eesti OÜ Haabersti Maxima XXX kaupluses. Kaupluses on 123 töötajat, 66-le on Keeleinspektsioon teinud ettekirjutuse sooritada eesti keele eksam, ühele töötajale ettekirjutuse täiendada eesti keele oskust, seitsmele töötajale on tehtud ka sunniraha hoiatus. Ettekirjutuste täitmise järelkontroll toimub järgmise aasta jaanuaris. Samuti lõppes terve kuu väldanud Tartu mnt 49 Maxima töötajate eesti keele oskuse kontroll: 32-st töötajast kontrolliti 18 töötaja keeleoskust, neist 17-le tehti ettekirjutus. Valdeku Maxima töötaja, kellel oli Keeleinspektsiooni ettekirjutus, sooritas eksami ja sellega on ettekirjutus täidetud. Arvestades seda, et Keeleinspektsioonile on ajavahemikus september 2017 kuni märts 2018 Maxima kaupluste töötajate olematu eesti keele oskuse ja väga kehva teeninduskultuuri peale kokku 26 kaebust ning kontrollitud on 213 töötaja keeleoskust, neist 199-le on tehtud ettekirjutus, otsustas Keeleinspektsioon rakendada Maxima Eesti OÜ suhtes sunniraha.

Kaebuse lahendamiseks kontrolliti Rimi Eesti Food AS-i Tondi Rimi supermarketi töötaja eesti keele oskust. Kaebus leidis kinnitust, keeleametnikud tegid töötajale ettekirjutuse sooritada eesti keele eksam. Kaebus leidis kinnitust ka OG Elektra (Grossi) Paasiku, Ümera ja Kari kauplustes, kus kokku kolmele töötajale tehti ettekirjutus sooritada eesti keele eksam, ühele ka sunniraha hoiatus. Samas kaks Grossi poe töötajat olid keeleametnike ettekirjutuse täitnud.

Jätkus keelekontroll sihtasutuses Ida-Viru Keskhaigla. Sel nädalal vormistasid keeleametnikud 5 esmakontrolliakti (neist 3 ettekirjutusega sooritada keeleeksam) ning 3 järelkontrolli akti (üks ettekirjutusega sooritada eesti keele eksam, üks – täiendada keeleoskust ning üks menetluse lõpetamise kohta seoses töölepingu lõppemisega). Neljale meditsiinitöötajale tehti sunniraha hoiatus. Kontroll tervishoiuasutuses jätkub.

Keeleoskuse kontroll haridusasutustes

Valga lasteaias Pääsuke kontrolliti järelkontrolli käigus nelja töötaja seniste ettekirjutuste täitmist: üks töötaja oli ettekirjutuse täitnud, ülejäänud kolm peavad sooritama ametikohal nõutava eesti keele tasemeeksami.

Keelefirmade tegevuse järelevalve

Keeleinspektsioon kontrollib keeleseaduse § 30 lg 2 alusel tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud eesti keele täienduskoolitust läbiviiva täienduskoolitusasutuse pidaja tegevuse vastavust õigusaktides kehtestatud nõuetele. Sel nädalal sai Keeleinspektsiooni heakskiidu ühe uue keelefirma tegevusloa taotlus.“
http://www.keeleinsp.ee/?menu=31


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed
PostitusPostitatud: 21 Apr, 2018 13:33 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 27 Apr, 2009 10:37
Postitusi: 703
Kriku kirjutas:
ambur123 kirjutas:
Kuuuurija 02.04.2018 saates nii huvitav kui ka kurb video: venekeelne seltskond peksis Vabaduse väljakul küüditatute mälestuseks pandud küünlad jalgadega laiali. Üksinda olnud pealtnägija ei hakanud nelja vastu (tervisele mõistlik otsus) aga ei julgenud ka politseisse helistada, sest menetluse puhul saaksid ka tema andmed pättidele teatavaks koos sellest tuleneva kättemaksuga (ka mõistetav). Kuigi 112 oleks võinud ikka helistada...

Tõprad saadi kätte: https://tallinn.postimees.ee/4468585/po ... seltskonna
Vaatan vahel seda saadet PBK pealt kuulamaks, mida kohalikud tegelased vene kanalites siinsetest sündmustest räägivad. Ühe saate teemaks oli seesama intsident Vabakal ning igasuguseid huvitavaid mõtteid: sh tegemist sotsiaalse protestiga kodumaa vastu, kes neid ei tunnusta või lihtsalt purjus noorte huligaanitsemisega, millest ei tasuks hakata poliitilisi skandaale puhuma.

Kõlvart: tsiviliseeritud ühiskonnas peaksid vaenlasi otsivate poliitikute asemel esmalt sõna võtma hoopis psühholoogid uurimaks millel asi: võib-olla ei ole nendel lastel vanemaid või probleemid kodus/koolis. Diskussioon terves ühiskonnas peaks algama sellest.

Kristina Kallas (TÜ Narva kolledz) vastuseks küsimusele, mida peaks tundma vene laps Eesti koolis kuuldes eestlaste küüditamistest: meil on ajaloo õpetamisel ühekülgne lähenemine [st venelased tulid ja tegid halba? aga nii ju oli, küüditamine on ju fakt...].

Huvitav, kui keegi lagastaks 9.mai öösel pronkssõduri juures lillehunniku ära, siis kas järgmisel päeval räägitaks ka sotsiaalsetest protestidest või purjus noorte ja huligaanide sigatsemisest, millest ei tasu enamat välja mõelda? (et mitte estofoobiat õhutada :? ) Või et appi kutsuda kari sotsiolooge ja psühholooge ...

Русский вопрос 14.04.18
NB: eestikeelsed subtiitrid.
http://vid.ee/ru/video/news/russkij_vopros/cat_id=4449


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed
PostitusPostitatud: 22 Apr, 2018 15:33 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 10501
Asukoht: Viljandimaa
ambur123 kirjutas:
Kõlvart: tsiviliseeritud ühiskonnas peaksid vaenlasi otsivate poliitikute asemel esmalt sõna võtma hoopis psühholoogid uurimaks millel asi: võib-olla ei ole nendel lastel vanemaid või probleemid kodus/koolis.


Tsiteeri:
Väärteomenetlus algatati 55aastase ja 32aastase naise ning 33aastase ja 27aastase mehe suhtes.


:D

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed
PostitusPostitatud: 26 Apr, 2018 18:45 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Okt, 2005 19:42
Postitusi: 6324
Asukoht: pealinnas
Tsiteeri:
VENE MEEDIA PÄEVIK | Keskerakonna mõttekaaslased ähvardavad Euroopa venekeelsete migrantidega üle ujutada
Oleg Samorodni
ajakirjanik

Kreml töötab üha aktiivsemalt selle nimel, et nn kaasmaalastega liituks võimalikult palju Eesti kodanikke ning just eestlasi.

Erinevates Euroopa maades elavad vene kaasmaalased viisid hiljuti läbi avalikke üritusi „Lätis elavate venelaste kaitseks". Üritusi valgustas põhjalikult Ülemaailmse vene kaasmaalaste koordinatsiooninõukogu portaal. Nende aktsioonide sünkroniseeritus annab põhjust eeldada, et juhised nende peaaegu samaaegseks läbiviimiseks pärinevad ühest koordinatsioonikeskusest Venemaal.
Nõnda siis viisid Sloveenia linna Bled vene kaasmaalaste konverentsile kogunenud osavõtjad läbi pikette loosungite all „Save national minorities in Latvia" ning „Stop rusophobia in Latvia".
Peale selle võtsid kaasmaalaste koordinatsioonikomitee juhid 27-st Euroopa riigist vastu avalduse „Läti venekeelsete koolide süsteemi likvideerimise vastu". Avalduse autorite meelest viib see „Läti vene lingvistilise kogukonna vägivaldse assimileerumiseni". See teadaanne oli adresseeritud ÜRO, Euroopa Nõukogu, OSCE, UNESCO, Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ning Euroopa komisjoni juhtidele.
Analoogilisi aktsioone korraldati erinevates Euroopa Liidu maades. Näitena võib siin tuua Saksamaa venekeelsete elanike kirja Saksa liidumaid esindavatele europarlamendi liikmetele. Oma kirjas, mida kajastas portaal „Russkoje polje", väljendasid allakirjutanud „muret inimõiguste olukorra üle Lätis", kus parlament „võttis vastus seaduse, mis hävitav venekeelse hariduse." See „kiri", milles sisaldub samuti nõudmine anda kodakondsus kõikidele Lätis elavatele mittekodanikele, saadeti isiklikult igale Saksamaad europarlamendis esindavale saadikule. Päris naljakas, et kirjas ähvardati ujutada Euroopa üle venekeelsete migrantidega, kuna Lätis „vene keel hävitatakse".

Süütu nimekiri
Huvipakkuv on nimekiri Saksamaa venekeelsetest organisatsioonidest, mille juhid niisugusele kirjale alla kirjutasid. Näiteks on nende seas kultuuriinstituut, sotsiaalkultuuriline ühendus, ajalooliste taasesitluste klubi, Gagarini ühendus, kultuuriühendus, vene kultuuri keskus, laste kunstiakadeemia, sõprusühendus, Glinka nimeline ühendus, tark kool, kultuurilis-hariduslik keskus, ühendus Aplaus, ühendus Fööniks, integratsioonikeskus, vene õigeusklik fond, kunstiõpikoda ja palju muid sarnaseid.
Niisugused samasuguste või sarnaste nimedega kaasmaalaste ühendused on asutatud peaaegu kõikides Euroopa maades, k.a. Eesti. Need neutraalselt kultuurilised nimetused peaksid tekitama tunde, et venekeelsed kodanikuühendused tegelevad eranditult kultuuri ning valgustamisega, mis on venemeelse portaali Baltnews Läti portaali väitel „seadusekuulekas tegevus suunatuna vene keele ning kultuuri arengule."
Need organisatsioonid tegelevad tõepoolest erinevate kultuuriüritustega. Ent kui Moskval on vaja, astuvad nad poliitiliste avalduste ning nõudmiste näol välja ühise rindena. Näiteks juhtus nii hiljuti USAs, kus ühiskondlik organisatsioon nimega Ameerika venelaste kongress saatis kirja USA presidendile Donald Trumpile, mõistes hukka „Ameerika võimude venevastase kursi". Tolle saadetise autorid, meenutades Tumpile, et tema poolt hääletas „90% viiest miljonist venelasest ameeriklasest", nõudsid administratsioonilt Venemaa vastaste sanktsioonide tühistamist ning kahepoolsete suhete parandamist Venemaaga, kuna „ebasõbralik retoorika Venemaa suunal ei teeni Ameerika huve ning viib russofoobia kasvuni" ning „uus külm sõda väljub kontrolli alt".

Keskerakonna retoorika
Väga sarnased väljendid, mida viimasel ajal kuuleb üha sagedamini mitte üksnes kremlimeelsetel venekeelsete ühenduste aktivistidelt Eestis, aga ka Keskerakonna juhtliikmetelt - ning mitte ainult venekeelsetelt. Selge, et sel viisil püüab teatud kategooria poliitikuid võidelda tolle Eesti venekeelse elektoraadi eest, mis asub Vene propaganda totaalse kontrolli all.
Silmnähtav on ka see, et Kremli välispoliitiline strateegia on suunatud sellele, et muuta vene kaasmaalasi Euroopa riikide ning esmajoones Baltimaade mõjukaks teguriks.
Sellest kirjutas portaalis Baltija avaldatud artiklis avameelselt Venemaa saatkonna juures asuva Eesti vene kaasmaalaste koordinatsiooninõukogu aseesimees Anatoli Jegorov: „Paljud Eesti venekeelsest elanikkonnast pärinevad kodanikud seovad end sisimas Venemaa tegutsemisega. Teisisõnu on tegemist juba kohalikku ellu liikunud vene kaasmaalaste korpusega, mis tegutseb iseenesestmõistetavalt külg külje kõrval Eestis elavate Venemaa kodanikega. Pean äärmiselt oluliseks, et vene kaasmaalase staatust tahaksid võtta vastu nimelt Eesti Vabariidi kodanikud, s.h ka rahvuselt eestlased."
Just see peaks muutma Jegorovi hinnangul efektiivsemaks „ideoloogilised ning organisatsioonilised jõupingutused Vene maailma struktureerimiseks tervikuna". Samuti aitaksid nad lahendada kaht „kõige olulisemat probleemi": kindlustada vene kaasmaalaste esindatus Eesti eliidi seas ning „saavutada reaalsed võimalused pehme jõu kasutamiseks Eesti-Vene suhete konstruktiivseks arendamiseks."
Kõige järgi otsustades on üldine vene kaasmaalaste poliitilise aktiivsuse koordineerimine pandud Euroopas nn Euroopa vene alliansi juhi Tatjana Ždanoki õlgadele. Viimati lahkus ta Euroopa parlamendist ning asus juhtima Läti Vene liitu. Erinevate nimetuse all näivad selle alliansi liikmed tegutsevat praktiliselt kõikides Euroopa maades, s.h loomulikult ka Eestis.


_________________
Infanterie - königin aller Waffen


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed
PostitusPostitatud: 29 Apr, 2018 18:00 
Eemal
Liige

Liitunud: 01 Mai, 2014 12:20
Postitusi: 1081
Ameerika Ühendriikides tegutsev poliitiliste ja diplomaatiliste lahenduste strateegiline keskus Strategeast: „Nõukogude Liidust pääsenud riikidest on kõige läänestunum Eesti. Põhjusena, miks Eesti ei saanud poliitilise läänestumise kategoorias maksimumpunkte, on see, et NSV Liidu lagunemise järel on endiselt kümneid tuhandeid kodakondsuseta inimesi, kes ei saa osaleda parlamendivalimistel. Samas märgib raport, et kohalike omavalitsuste volikogude valimistel saavad osaleda ka kodakondsuseta inimesed. NATOt usaldab 78 protsenti eestlastest, kuid vaid 24 protsenti venelastest. Eesti kasutab ladina tähestikku ja on teinud seda kogu aeg. Viimase rahvaloenduse andmetel kõneleb 856 225 inimest ehk 66 protsenti elanikkonnast mõnda võõrkeelt, sealhulgas oskab 291 961 inimest kahte ja 194 732 inimest vähemalt kolme võõrkeelt. Enimkõneldud võõrkeel on Eestis vene keel, järgneb inglise keel. Eesti meediateenuste seaduse järgi peab televisioonis näidatavatest saadetest ja filmidest olema vähemalt 51 protsenti Euroopa päritolu. Väljaspoolt Euroopat näidatakse televisioonis ja kinodes enamasti Ameerika Ühendriikide ja Venemaa filme. 2015. aastal tehtud uuringu järgi kasutas 91 protsenti 51-65-aastastest internetikasutajatest Facebooki ning vanuserühmas 18-25 eluaastat oli Facebooki kasutamise osakaal 100 protsenti. Ka teiste levinud Lääne sotsiaalmeediakanalid, nagu Twitter, Instagram ja Snapchat on Eestis laialt levinud. 2016. aasta statistika järgi tegid Eesti elanikud 3,5 miljonit välisreisi, sealjuures toimus 80 protsenti reisidest Euroopa Liidu riikidesse. Samas reisisid Eesti elanikud sel aastal Venemaale 275 000 korda ehk idanaabri juurde reisimise osakaal moodustas 7,9 protsenti kõigist reisidest. Arvestades, et Eestis elab 1,3 miljonit inimest, reisib iga elanik keskmiselt rohkem kui kaks korda aastas välismaale. Eestis puudub statistika selle kohta, kui palju elab siin inimesi, kes ei ole kordagi elus mõnes lääneriigis käinud.“
https://www.postimees.ee/4480579/raport ... aanestunud

36-aastane brasiillasest Tabasalu Jalgpalliklubi treener Alan Arruda: „Kui talv oleks lühem, oleks siin Eestis kõik täiuslik. Olen pidanud Eestit oma koduks juba üksteist aastat. Teisiti ei saakski – on ju siin kogu minu elu, pere ja töö. Ma pole ka iial tundnud, et olen teistsugune. Et minusse suhtutaks nahatooni tõttu halvasti. Mitte kordagi!“
http://publik.delfi.ee/news/naisteleht/ ... d=81960537

Arnold Rüütel 90. Jeltsini usaldusalune, Gorbatšovile täitmata jäänud lubadused ja Putini meelepaha
http://epl.delfi.ee/news/eesti/arnold-r ... d=81989591

57-aastane Artur Rahula sõitis 2015. aasta suvel musta Volkswageniga Siberisse elama.
Rahula: „Ütlesin pojale, et see on ühe otsa pilet.“
Artur läks oma juuri otsima – tema tädid elasid Siberis Krasnojarskis. Sõitis maha 5517 kilomeetrit ja leidis eest kokku kuus lähisugulast, keda polnud oma teadlikus elus kunagi näinud. Ida-Siberi suurimas linnas Krasnojarskis mai keskel peetavatel Eesti kultuuripäevadel osalejad üllatuvad kindlasti väga, kui näevad linnas Eesti numbrimärgiga Volkswagenit. Artur Rahula pole siiani numbreid ära vahetanud, mis vihjab justkui, et igavaseks ta Siberisse jääda siiski ei plaani. Ta juhib Krasnojarskis väikelaevu ehitavat ettevõtet Ka-Hem Jet Boats, mis on kaatreid müünud isegi Soome jõuametkondadele.
https://leht.postimees.ee/4483994/kuudi ... -siberisse

Tallinna abilinnapea ja kaitseliitlane Aivar Riisalu: „Kümne aasta möödumine aprillimässust mullu kevadel näitas, et kohalik vene kogukond ei olegi nii hull, kui arvatakse. Vaatamata ajupesule on nad suhteliselt lojaalsed. Seda ma võin kinnitada muuseas, et ka kaitseliidus on päris palju vene rahvusest inimesi. Ja ma ei karda, et nad mind selga lasevad.“
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=82036493

Keskerakonna ja Riigikogu liige Oudekki Loone: „Eesti inimestest peab 9. maid oma pühaks, selliseks, mida neilt ära võtta ei saa. Kui eestlased soovivad, et meie vabadusvõitlusi austatakse, tuleb meil austada ka teiste rahvaste vabaduspüüdlusi. innitusena, et me valime rahule ja institutsionaalsetele kokkulepetele põhineva maailma, saab 9. maid Eestis tähistada. Just sellisena: rahu, inimlikkuse, teineteise austamise ning sõjast loobumise päevana, tuleviku päevana, saavad 9. maid tähistada kõik inimesed, sõltumata omaenda perekonnaloost või minevikust, kus häid valikuid ei olnud.“
http://epl.delfi.ee/news/arvamus/oudekk ... d=82035595

Vene keele õpetaja ja kolumnist Andrei Kuzitškin: „Rahvusliku idee otsimine on Venemaal vaat et omaette spordialaks kujunenud. Sealjuures on kogu Kremli propagandamasin rakendatud üheainsa eesmärgi teenistusse: tõestada vene tsivilisatsiooni paremust kogu ülejäänud maailma ees. Rahvuslik üleolek, unikaalsus ja vene tsivilisatsiooni müstiline iseloom ongi peamised instrumendid, millega Venemaa võim hoiab ühiskonda eemal pisimatestki püüetest läheneda lääne poliitilisele, vaimsele ja materiaalsele kultuurile.“
https://arvamus.postimees.ee/4485195/ko ... oni-juured

Endine mereväe kontradmiral Ivan Merkulov: „Kutsun inimesi üles väärikalt käituma – mitte kuju juures napsutama ja laulma. See läheks vastuollu õigeusukiriku poolt lubatavaga. Laulmisel on oma koht näiteks kodus ja kontserdisaalis, aga mitte seal, kus puhkavad karmis sõjas hukkunud. Mind hämmastab ka inimeste komme surnuaiale alkoholi ja söödavat tuua. Loodan, et Tõnismäel kunagi pronkssõduri ümberkolimise ajal toimunu ei kordu. See on pühapaik, mida tuleks vääriliselt kohelda.“
http://rus.delfi.ee/daily/estonia/veter ... d=82032995

Fotod: «Surematu Polgu» marss Tallinnas
https://tallinn.postimees.ee/4485882/fo ... -tallinnas

FOTOD | Pronkssõduri juurde kogunes toekas rahvamass, kohal on tuhandeid inimesi
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=82050575

9. mai pronkssõduri juures: Veteranidele hurraa! Leningradi blokaadi üleelajatele hurraa! Laskurkorpuse veteranidele hurraa!
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=82046735

Minibussi omanik Maksim oli parasjagu teel Teise maailmasõja lõpu tähistamise üritusele, kui politseinikud palusid sirbi ja vasara embleemiga lipu minibussilt eemaldada.
Politsei: „Sel päeval nõukogude sümboolikat demonstreerida ei maksnuks. Mingeid tagajärgi lipu ülespanemisele mehe jaoks ei järgnenud. Punasümboolika kasutamist avalikus ruumis võidakse käsitleda provokatsioonina.“
http://rus.delfi.ee/daily/virumaa/foto- ... d=82054723

Suhtekorraldaja Reno Hekkonens: „Ainsas Grossi poes avatud olnud kassas käis rahalugemine. Lahkusin poest ainsatki sõna ütlemata, kuid kuulsin, et sel samal hetkel oli usin rahalugeja (Grossi kassiir Marianna) ühmanud vene keeles "Nervõ nado imetj". Pöördusin tagasi ja uurisin, et miks mulle nii vastati ja seepeale algas üksteise peale karjumine. Kassiiri lausete seast ei puudunud ütlused „teda eesti keeles ei teenindata" ja „kui ei meeldi, lahkugu".
Marianna: „Vahejuhtum sai alguse sellest, et kaupluse vahetuse vanem palus kiire tellimuse tõttu Mariannal endal kassa teha ja raha üle lugeda. Poes polnud sel hetkel palju kliente ja ka kassa järjekorda polnud kedagi veel seisma kogunenud. Hakkasin panka tegema. Mõne minuti möödudes tuli üks mees, kes pani õlu lindi peale. Tema taha astus Delfile kirjutanud mees. Ta ootas mõne hetke ja küsis seejärel minult: „Kas te peate seda praegu tegema?". Mina vastasin, et palun oodaku. Seepeale hakkas ta karjuma, et olete kõik hullumajast põgenenud. Pärast seda astus ta leti juurest minema ja ma võisin tõesti omaette vene keeles öelda, et „inimesel võiks ka kannatust olla". Sel samal hetkel pöördus Hekkonens tagasi kassasse ja võttis omal initsiatiivil suhtluskeeleks vene keele ja pöördus minu poole konkreetse solvanguga: „Sa oled loll ja sa ei peaks siin töötama!" Mina ja minu kolleeg, kes mõlemad olukorrast häiritud olime, selgitasime kliendile, miks rahalugemine pihta algas. Kordasin talle, et ma ju palusin, et ta natuke ootaks. See teda ei rahuldanud. Ta jättis lõpuks oma ostud katki, seda kõike meie peale karjumise saatel. Meile helistati ka Rakvere kontorist, et mis toimub ja miks Delfi nii kirjutab. Kui te tahate kirjutada, siis kirjutage seda, mis on tõsi. Hekkonens karjus vene keeles edasi ja olime mitu korda öelnud, et „te olete eestlane, rääkige siis eesti keeles". Me mõlemad rääkisime Hekkonensiga ainult eesti keeles. Väljendid „me keeldume eesti keeles rääkimast" või „kui midagi ei sobi, minge mujale", on minu ja minu kolleegi kinnitusel Hekkonensi loominguline võimendus sündmustest, mida tegelikult ei toimunud. Hekkonens lubas sündmusest Rakvere kontorisse teatada ja ähvardas meid ka meediaga.“
Hekkonens: „Kui kassiir vestles täna üpris heas eesti keeles Delfiga, siis tekkib küsimus, miks ta eesti keelt üleüldse keeldus oma töökohal kasutamast? Väide, et ma läksin temaga vene keele peale üle, vastab muidugi tõele, sest muutmoodi polnud mul võimalus talle ennast selgeks teha. Minu ähvardamine meediaga ja Grossi poe keskusega on täielik absurd - mida see annab mulle või kellegile teisele? Ma pole veel kohanud sellist faktide tagurpidipööramist ega jultumust. Teiseks: mis jumala väljamõeldis see veel on? - Ta ootas mõne hetke ja küsis seejärel minult: „Kas te peate seda praegu tegema?". Mina vastasin, et palun oodaku. Seepeale hakkas ta karjuma, et olete kõik hullumajast põgenenud. Kolmandaks: jälle täielik absurd: Hekkonens olla edasi karjunud vene keeles ja kassiirid olid mitu korda öelnud, et „te olete eestlane, rääkige siis eesti keeles". Mõlemad kassiirid rääkisid Hekkonensiga ainult eesti keeles. Väljendid „me keeldume eesti keeles rääkimast" või „kui midagi ei sobi, minge mujale", on Marianna ja tema kolleegi kinnitusel Hekkonensi loominguline võimendus sündmustest, mida tegelikult ei toimunud.“
http://kasulik.delfi.ee/news/uudised/gr ... d=82056499

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) pressiesindaja: „Politseinikud kontrollisid öösel jalgsipatrulli käigus ka teisi mälestusmärke, sealhulgas Rakvere vennashaua mälestusmärki Koidula pargis, kuid muid rikkumisi ei tuvastatud. Neljapäeva hommikul kella 9.35 paiku teatati, et vennashaua mälestusmärgi juures on vandaalitsetud ning ümber on lükatud lillevaasid ja küünlad.“
Politsei jaoks möödus 9. mai üldiselt rahulikult, politsei sekkumist oli vaja ainult mõne üksiku Venemaa võidupüha tähistamisega kaudselt seotud intsidendis.
https://www.postimees.ee/4486284/rakver ... -monumenti

Maailmarändur, kirjanik ja kirjastaja Kerli Nõu: „Mäekõrgusteks vapustusteks üles köetud muljete laviin maailma kõige pikemale raudteeliinile Vladivostokist Moskvasse variseb kokku niipea, kui lõputud metsad, põllud ja kokkukukkumise äärel luitunud puulobudikud mitmendat päeva jutti vaatevälja ilmuvad. Harivamast aspektist võiks esile tuua lokaalsest raadiost mängitud loenguid Siberist, Gulagi vangidest. Degustatsiooni osas meenub 15-päevasest teekonnast viina ja kaaviari maitsmise üritus. Maastiku vallutanud hiigelrohututtide vahelt paistsid Pekingist Moskva poole sõites üksikud savimajad. Mida lähemale Hiina-Mongoolia piirile jõudsime, seda rohkem märkasime rändhõimudele omaseid telkmaju, jurtasid. Fakti, et kogu reis toimub 21. sajandil, tuletasid meelde vaid lõputud elektriliinid. «Kas teate, miks Ulan-Batori liiklus läänest tulnud inimestel juhtme kokku ajab?» uuris kohalik giid läbi bussimikrofoni. Vaikus. «Sest autot juhitakse siin maal nagu hobust!» Maavarade poolest rikkas Mongoolias on kapitalismi lipu all riiki purjetanud ka moodsa ühiskonna pahupool: meeletu tarbimise tulemusel tekkinud jäätmete probleem, linnastumine, ummikud ja triiki täis autobussid. Järv oli peegelsile. Vees vigurdasid hülged. Kohalike oludega kursis olevad giidid lõid imestust kahte kätt kokku, sest niivõrd selget, sooja ja tuulevaba kevadilma nägevat tema silmad Baikalil korra 20 aasta jooksul. Mööda 25. oktoobri ja Karl Marxi tänavat Irkustski hotelli poole suundudes jäi silma pronkskujusid, mille esiseid kaunistasid värsked nelgid. Linn tervitas meid nõukaaegse arhitektuuri, vürstipere Volkonski majamuuseumi ja koduse lõunasöögiga suvilast ümber ehitatud alalises kodus. Meiega samal reisil viibinud noor venelanna viskas traditsioonilisse suvekodusse saabudes nalja, et «daatša» oli see maja ehk siis, kui turistid veel kohale polnud jõudnud. Giid rääkis vallatuid nalju kohalikest teada-tuntud maffiabossidest, kes igal pühapäeval kirikus ainult kõige jämedamaid küünlaid käivad põletamas. Religioossest taustast lähtuvalt ei pea mitu korda mõistatama, miks ka suurimateks turismimagnetiteks on Trans-Siberi raudteel just nimelt kirikud. Kaugetelt maadelt külla tulnud uudishimulikke ju kaevandustesse, karusnahaloomade kasvatustesse ja jahile üldjuhul ei viida, rääkimata Irkutski lähedal veel tänapäevalgi eksisteerivatest vangide töölaagritest. Vaatamata kogu riiki valdavast usklikkusest, venelaste näiliselt sügavast hinge-elust, aariatest armastusele, põllulilledele ja kõigele muule, mis elus püha ja kaunis, ei ole ma üheski teises riigis kohanud nii palju siniseks pekstud silmadega naisi, käestlastud maju, prügihunnikud ja okastraati. Novosibirski jõukas ja liiklusest umbes tänavapildis saime veelkord kinnitust, et Venemaa raha, rikkus ja võim ei ole ainult Moskvas või Peterburis. Poolepäevase ekskursiooni käigus näidati meile suurt ja uhket sõjaväelaste ooperimaja ja erinevaid lahingute võitutega seotud ausambaid. Ühtlasi käisid giidi jutust läbi veel sõjaväelaste erihaigla, sõjaväelaste vabaajaklubid ja üleüldine vägeva Venemaa vaimustus. Ma ei imestaks, kui õpetajaameti kõrval giidina lisaotsakesi tegeva keskaealise proua koduseinalt ka palja ülakehaga Vladimir Putini plakati leiaksin. Kirikute ja muude kohalike vaatamisväärsuste teemaline programm jätkus ka Venemaa suuruselt kolmandas linnas, Tatarstani pealinnana tuntud Kazanis. Sinna on püsti pandud kohalik Kreml. Olümpiamängude puhul uue kuue saanud paik ei olnudki justkui Venemaa: klantsitud tänavad, viimistletud detailid, nüüdisaegne/modernne arhitektuur ning kaks laia, uhket jõge läbi linna voolamas olid Moskvale hea ettevalmistus.“
https://reisile.postimees.ee/4486459/tr ... llele-viin


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed
PostitusPostitatud: 16 Mai, 2018 18:18 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 10501
Asukoht: Viljandimaa
Kohalikud venelased kurdavad: padueestlasi leidub isegi Lasnamäel ja Ida-Virumaal! Poliitikud on süüdi, et eestlased vene keelt ei oska.

:mrgreen:

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed
PostitusPostitatud: 16 Mai, 2018 22:19 
Eemal
Liige

Liitunud: 02 Juul, 2007 23:18
Postitusi: 1378
Asukoht: tallinn
kunagi läks ühe vene tüdrukust töökaaslasega ütlemiseks, et miks eestlased nii kergesti vene keelele üle lähevad, lõpuks ma puusalt tulistasin, et venelasega eesti keeles rääkimine /pöördumine on lihtsalt tõsiasi, et ma näen teda tulevikus seotuna eestiga ja tahan talle selle lihtsamaks teha. kui ma vene keeles räägin, siis on see näide sellest, et mul on temast suva, tema ja minu tee ei ole ühine ja ma ei ole valmis omalt poolt pingutama, aega kulutama tema pärast, vaid tahan jutu kähku kaelast ära saada.

.suur ahhetus ´´........ahhhhh´´ . ja edaspidi suhtlesime eesti keeles. tegelikult tore tüdruk oli.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed
PostitusPostitatud: 16 Mai, 2018 23:25 
Eemal
Liige

Liitunud: 17 Veebr, 2009 22:30
Postitusi: 1239
Noh toredale tidrikule võib ju nii seletada. Tegelikul eestlasel lööb ikka jõle kergelt põhja alt väike risk, et äkki teine pool ei mõista ja kes siis ikka see paha vastutaja on. Ma ei ole päris objektiivne seda hindama, sest valdavalt ma horisontaalis või üles ei ole pidanud nii suhtlema. Aga näen päris tihti, kuis eestlased horisontaalis lähevad nobedalt vene keelele. Isegi, kui oskavad kehvemini, kui vastaspool eestit. Keelt ei vaheta need, kes tõesti ei oska, või väga kehvalt oskavad. A'la kaob ära vastutus, et ma ju oleks võinud paremini. Pussukari...
Mul viimane aeg ka ühe tegelasega aktiivsemat suhtlemist - töö iseloom vahelduv. Kuigi ülalt alla, siis kutt ikka väga jõhkralt paneb vastu. Mängib vahel lolli jne. Käitub nö agressiivselt - mängult, teatav slaavi omapära. Pärat tuleb nelja silma all ja lööb nö kulpi ja raporteerib. Isiku teemad ka. Teisalt mõni rahvuskaaslane mul ütleb, et ära vihasta teda. Eh-eh...nagu mul oleks mingeid riske... tahaks näha seda kolleegi, kes kontrolli kaotab. Kui ma just ise mingil x põhjusel silma kinni ei pigista.
Tuleb soolikat kasvatada... See käib teie kõigi kohta. Kui praegu ei suuda, siis mis teete, kui tuleb idatuul vol 2 või vol x.

_________________
Ceterum Censeo Russiam Esse Delendam


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed
PostitusPostitatud: 16 Mai, 2018 23:47 
Eemal
Liige

Liitunud: 02 Juul, 2007 23:18
Postitusi: 1378
Asukoht: tallinn
Avatar kirjutas:
Noh toredale tidrikule võib ju nii seletada. Tegelikul eestlasel lööb ikka jõle kergelt põhja alt väike risk, et äkki teine pool ei mõista ja kes siis ikka see paha vastutaja on. Ma ei ole päris objektiivne seda hindama, sest valdavalt ma horisontaalis või üles ei ole pidanud nii suhtlema. Aga näen päris tihti, kuis eestlased horisontaalis lähevad nobedalt vene keelele. Isegi, kui oskavad kehvemini, kui vastaspool eestit. Keelt ei vaheta need, kes tõesti ei oska, või väga kehvalt oskavad. A'la kaob ära vastutus, et ma ju oleks võinud paremini. Pussukari...
Mul viimane aeg ka ühe tegelasega aktiivsemat suhtlemist - töö iseloom vahelduv. Kuigi ülalt alla, siis kutt ikka väga jõhkralt paneb vastu. Mängib vahel lolli jne. Käitub nö agressiivselt - mängult, teatav slaavi omapära. Pärat tuleb nelja silma all ja lööb nö kulpi ja raporteerib. Isiku teemad ka. Teisalt mõni rahvuskaaslane mul ütleb, et ära vihasta teda. Eh-eh...nagu mul oleks mingeid riske... tahaks näha seda kolleegi, kes kontrolli kaotab. Kui ma just ise mingil x põhjusel silma kinni ei pigista.
Tuleb soolikat kasvatada... See käib teie kõigi kohta. Kui praegu ei suuda, siis mis teete, kui tuleb idatuul vol 2 või vol x.



aga ma üldiselt seda oma reeglit järgin. töö eripära on see, et palju tuleb veokajuhte, kes vene keeles pöörduvad. eks siis, kui muu ei aita, tuleb ka vene keeles hakkama saada , kui on poolakad , lätlased või leedukad. samas pärast osadel vaatad, et CMR on eesti firma oma, võta siis pärast kinni. eri juhtum on muidugi poola rekkajuhid, kes on selgelt veendunud, et kuna poola keel on maailmas levinuim, siis oskavad tegelikult sügaval sisimas kõik seda, ainult teesklevad, et räägi. õppisin spetsiaalselt ära fraasi ´´ne rozumei po polski´´ .... ja siis on õige aeg küsida ´´ do you speak english? deutch?..... no es habla espanol?´´ :D


Üles
 Profiil  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 733 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 45, 46, 47, 48, 49

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 9 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt