Tsiteeri:
PÄEVA TEEMA | Hendrik Agur: eraldi eesti ja vene koolide pidamine on häbiväärne nõukaaegne jäänuk
"Ühtne eesti kool toob eestlased ja venelased samasse väärtusruumi."
Äärmiselt sümpaatne, et president oma aastapäevakõnes tõstatas julgelt ühtse Eesti kooli teema. Selle järele on täna vajadus Ida-Virumaal, Tallinnas ja mujal, kus rahva seas on suur venelaste oskaal.
Hendrik Agur
Kohtla-Järve Gümnaasiumi direktor
Kui ma suhtlen Ida-Virumaal vene põhikoolide juhtidega ja küsin, et kas teie koolis on varajane keelekümblus, siis vaid mõni üksik koolijuht kirjeldab entusiastlikult, kuidas nad seda edendavad. Tavaliselt aga kehitatakse ükskõikselt õlgu või vastatakse: “Ei ole!“ See on ka üks põhjustest, miks vene põhikoolide lõpetajad ei oska riigikeelt.
Tavalise venekeelse õppekava järgi, ilma keelekümbluse ja kodu toetuseta, ei õpi vene põhikooli õppur eesti keelt selgeks. Lihtsalt ei õpi, sest puudub toetav mentaalne ja keeleline keskkond. Nii läheb ta edasi gümnaasiumisse, püüdes leida mõned viimastest gümnaasiumidest, mis on oma sisult samuti venekeelsed, ehkki seaduse järgi peavad gümnaasiumid võimaldama vähemalt 60 protsenti õpet eesti keeles.
Nõukaaegne jäänuk
Seda, et Ida-Virumaa vene keelsete koolide kvaliteedi küsimus on täna olulisem isegi keele, õppekeele ja rahvuse küsimusest, tõendavad nii koolide lõpetamise tulemused kui ka PISA testid. Vene koolide õppurid on eesti koolide õpilastest aastajagu maas.
Hariduse ebaühtlane tase Ida-Virumaal – meie Kohtla-Järve uues riigigümnaasiumis näeme seda iga päev. Kuidas tagada, et riiklik õppekava ei oleks ainult suuniseks? Praegune kahe erineva, vene ja eesti kooli paralleelselt pidamine on häbiväärne nõukogude aja jäänuk, mis suurendab ebavõrdsust ja mitte ainult keelelist ja rahvuslikku lõhestatust, vaid ka tulevikus sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust kogu ühiskonnas.
Kvaliteedi küsimus on täna olulisem pelgalt keele ja rahvuse küsimusest. Selle üle peab kontrolli teostama KOVi koolides koolipidajana KOV. Aga kui ta pole selleks suuteline? Siis peaks sekkuma riik. On nii? Ja siit algab tumehall ala, mis ongi praeguse olukorra kirstunaelaks. Kuidas riigini jõuab signaal ebakompetentse KOVi suutmatusest? Kui jõuabki, mis siis edasi saab? Tavaliselt algatatakse HTMi poolt välishindamine, kui on tõusetunud mingi silmapaistvalt suur rikkumine või anomaalia. Selle põhjal tehakse ettekirjutus KOVile ja algab uus aastaid kestev ring. Aga vahepeal aeg voogab ja kõik jätkub "kohtadel" vanaviisi.
Sekkuma peaks juba märksa tavalisemate ja igapäevaste küsimuste puhul, milleks on kvaliteet, eest keele oskus Eesti Vabariigi põhikooli ja gümnaasiumide lõpetajate seas, aga ka õpetajate kompetents ja samuti eesti keele oskus. Kahjuks me teame ju millisel tasemel ja keda me Ida-Virumaal klasside ees näeme.
Eesti kool kui prioriteet
Ühtne eesti kool on suund, kuhu poole liikumine, võttes arvesse teaduslikel alustel RITA-RÄNNE projekti põhimõtteid ja suundi, võiks olla riigi prioriteediks.
Uus Kohtla-Järve riigigümnaasium, mis avas uksed 2019. aastal, on toimiv mudel ühtsest eesti koolist, kus kõrvuti õpivad eesti ja vene perede õpilased, õppetöö toimub eesti keeles ning toetatud on ka vene emakeelega õpilaste keele areng ja vene kultuuriruumi tunnetus läbi keelekandjast õpetajate.
Ei ole nii, et meil ei või vahetunnis vene keeles rääkida. Võib. Igaüks räägib selles keeles, milles tal on mugavam. Me toetame ja austame erinevaid keeli ja kultuure ning pakume kõikidele õppuritele turvatunnet. Ometi on teatud väärtused ja arusaamad, millest ei taganeta – kui õppetöö on eesti keeles, siis sellest peetakse ka lõpuni kinni. ning seda toetab ka asjaolu, et eesti keelse õppe õpetajateks on keelekandjad.
On vähe usutav, et eesti kooli saaks teha suuremas osakaalus venelastest õpetajatega. Asi, millest ei räägita, aga nii see paraku on. Seepärast tuleb ebaõnnestunuks lugeda ka 60/40 õpe senistes vene keelsetes piirkondades peetud gümnaasiumidega, sest eesti keeles „õpetamine“ vene õpetajate poolt jäigi vaid fiktiivsena paberile...
Seepärast peaks ühtset eesti kooli kriitilisemates piirkondades nagu seda on Ida-Virumaa, toetama riigi selge tugi ja hool. Siia peaks rajama praegu kvartalite kaupu kvaliteetseid õpetajate ridaelamuid ning toetama noori õpetajaid topeltpalga paketi ning riigi selge sõnumiga – meile on oluline venelastele hea ja kvaliteetse hariduse võimaldamine Eestis.
Ärgem häbenegem ka rahvuste nimetusi selgelt välja öelda: „eestlane“ ja „venelane“, öelgem seda vaid uhkuse ja kõrge teadlikkusega nii, et me solvamise ja vastandamise asemel toome inimesi ühtsesse väärtusruumi kokku, läbi mõistmise ja hea läbisaamise, mida toetab ühtne eesti kool.
Logi sisse
Registreeru
KKK
Otsi
Kasutajad
Kogu progressiivne üldsus elabki Jõesuus ja käib sealt igapäevaselt Narvas tööl.
