Kasinusest ja laenurahast rääkides ei saa rääkida ainult valitsuse võlast vaid arvestada tuleb kogu riigi võlakoormust. Eesti on läinud seda teed, et valitsuse võlg on väike ja eraisikute laenukoormus samal ajal suur.
Näiteks: ei võta riigivõlga, et bussiliiklus korda teha. Las elanikud võtavad ise võlgu, et liikuma pääseksid (loe: las liisivad uusi autosid). Valitsus saab seda numbrites muidugi eduloona näidata kuid olemuselt on see ehtne sotsiaalporno mille eest Stalini ajal terve ministeerium lubjakaevandusse tootvale tööle suunati.
Kui arvestada siis juurde veel SMS-laenud, millega vist pool Eestit seotud on, siis riigi laenukoormus on nii suur, et seda ei julge keegi ajalehes välja öelda.
Eelpool välja toodud Islandi rüüstas 2008 aastal samuti majanduskriis kuid erinevalt Eestist (või kogu Baltikumist) otsustas Island IMF-ile keskmist näppu näidata: sellest ja kogu Islandi uuest kursist on mitmel pool juttu kuid mitte esilehekülgedel, sest kogu nende värk pole eriti "poliitkorrektne". Näiteks on Islandil otsustatud kustutada osa inimeste eluasemelaenudest jms.
Inimesed ei lahku riigist ainult mingi parema keskmise palga tõttu (kapten Trummi lihtsustatud lähenemine

) vaid seal on lehekülgede viisi ka muid tegureid nagu kindlustunne homse ees ja kõik muu rahas mittemõõdetav. Nüüd vist antakse juba igal aastal välja ... kuidas iganes sedas tõlkida... "Inimõnne edetabelit" kui on üritatud riike pingeritta seada selle järgi kui hea seal elada on.
Siit saab vaadata ja võrrelda
http://worldhappiness.report
Viimaste aastate lõikes on Islandil elu natuke sandimaks läinud (2-lt kohalt 3-le kukkumine maailmamastaabis) Soome on 6-ndalt 5-daks tõusnud. Usa 15-13. Saksamaal on elu tükk maad paremaks läinud ehk 26 asemel 16 koht. Usbekistanis ja Jaapanis on elu enamvähem sama hea ehk 45-50 koha peal madistamine. Moldaavia on mulle küll üllatuseks umbes samal tasemel: 52-55 koht. Ometi üritatakse teda poolvägisi euroliitu vedada ja mingil ajal oli isegi eraldi "Moldaavia asjade minister" Marianne Mikko palgalehel kirjas. Leedu-Poola-Valgevene on ka enamvähem koos juba pikemat aega (56-61 koha vaheldumine ) kuigi batka Luka diktatuuril ja euroliidul peaks vähe ühist olema. Venemaal on kogu aeg olnud parem elada kui Eestis ja viimasel aastal on aina paremaks läinud, ehk tõus 64 kohalt 56-dale. Eesti on 73-dalt 72 tõusnud kuid Läti on samal ajal Eestist nagu s...tuvast kassist mööda pannud ja 89-dalt 68-le jõudnud. Hiinas pole eriti hea elada (koht 84-83) Sellest ka aru ei saa, mis Bulgaarias toimub, sest see riik on pikemat aega täiesti saba lõpus koos igasuguste võsaneegritega ehk 134-129 koht.
Vähemalt minuarust pole need raportid mitte kremli käsilaste poolt koostatud vaid ÜRO ja USA ülikoolide ajumahtu on siin kurnatud.
Eesti elu edendamiseks tulles minuarvates kõigepealt endale sisendada, et IMF ja pangad pole mingi priviligeeritud klass vaid äriühingud nagu kõik teisedki. 2008-2010 kriisi ajal kui arvete tasumised mõnikord hilja peale jäid olid mul prioriteedid: A. inimeste palgad B. riigimaksud C. kõik ülejäänud. Mõnede pangainimestega, kes tahtsid end selles hierarhias ülespoole nihutada läksin tõesti tülli. Seevastu nendega, kes tajusid oma kohta toitumisahelas on siiamaani head suhted ja laenu pakutakse ka. Ettevõte on samuti alles.
Teine asi, mida võiks selgema pilguga vaadata on Riigivastutuse seadus. Selle põhjal iseenesest saab kahjuriks osutunud ametnikult tekitatud kahju regressi korras välja nõuda. Minumeelest on see seadus vähemalt 20 aastat olemas kuid kuskilt internetiavarustest jäi silma, et 2008 aastal taheti selle baasil magistritööd kirjutada ja ei suudetud leida ÜHTEGI juhtu, kus ametnik oleks pidanud oma vale otsuse või käpardlikkuse eest ise rahaliselt vastutama. Niimoodi on küll olnud, et ametniku vead maksab kinni riik ja nii see ka jääb kuid see on vaid osa seaduse mõttest.
Samamoodi - kui poliitbroileritest ettevõtete juhid/nõukogu liikmed peaks riigilt saadud laene oma isikliku varaga käendama (nagu eraettevõtluses üsna tavaline on) väheneks kõigepealt hüppeliselt selle söögirenni äärde pressijate hulk. Estonian Airis oli minumeelest viimane vend kes matsu jagas Erkki Urva 2005 aastal ja peale teda tuli hulk kloune kuni Urve Palo (jälle üks vähestest poliitikutest kellel mingigi reaalsustaju on) viskas pilgu peale ja ütles, et eihoh, see on pankrotis! Kõneisikud ja PR-agentuurid andsid muidugi tuld ja tõrva kuid läks ju pankrotti!
Muidugi, minu targutamine ei pruugi üldsegi õige olla, sest kunagi kui juurat õppisin olid eraldi teemad tööõigus ning avalik teenistus. Mingi seminari ajal ütles üks õppejõud, kes mu tausta ei teadnud, et kle, sa vist töötad erasektoris. Avalik teenistus on ikka hoopis teistsugune asi ja seal on rahva teenrid ja poliitiline vastutus ja niimoodi stalinlike meetoditega: eesmärk pole saavutatud - seina äärde iga kümnes ja ilma kohtuta! ei saa riiki juhtida.