Eesti poliitelu eile, täna ja homme.

[nimetu]

Ümbruskonna riigid solgivad turgu sellega, et lasevad laenuraha vabalt, meie oleme üritanud ise teenituga hakkama saada.

Leedu tegi eelmise eelarve 500+ miljonilise defitsiidiga (pole siis ka ime, et kaitsesse on ohtralt panna) ja uus eelarve tuleb ~400 miljonilise defitsiidiga. Kusjuures minule üllatuseks on nende eelarve vaid 1 mlijard suurem meie omast, samas kui nende SKT on kaks korda suurem. Nad loodavadki selle peale, et madalamate maksudega luua konkurentsieelis.

EDIT: Muidugi märkimata ei saa jätta asjaolu, et vahemikus 2001-2011 langes Leedu populatsioon pea poole miljoni võrra ning viimase viie aasta jooksul veel üle saja tuhande võrra.

EDIT 2: Meie paigalseisust annab natukene aimu ka see graafik.

[aj1972]

Ümbruskonna riigid solgivad turgu sellega, et lasevad laenuraha vabalt, meie oleme üritanud ise teenituga hakkama saada.

Leedu tegi eelmise eelarve 500+ miljonilise defitsiidiga (pole siis ka ime, et kaitsesse on ohtralt panna) ja uus eelarve tuleb ~400 miljonilise defitsiidiga. Kusjuures minule üllatuseks on nende eelarve vaid 1 mlijard suurem meie omast, samas kui nende SKT on kaks korda suurem. Nad loodavadki selle peale, et madalamate maksudega luua konkurentsieelis.

Kõigil on üks suur ühine morsikann kust iga riik võtab juua,paljud valavad vett juurde saades rohkem morssi endale võtta, kambapeale on otsustatud valada iga kuu ühiselt vett morsikannu juurde,et morssi ikka rohkem oleks ja siis on üks väike osaline kes kunagi vett morsikannu juurde ei vala ja võtab täpselt lubatud koguse morssi. Mina sellist käitumist ühise morsikannu juures mõistlikuks ei pea.

[Kapten Trumm]

See on huvitav küsimus, kaua me konkurentsis püsime, kui naabrid tõmbavad laenurahaga meie ressursid (sh inimesed) lõpuks endale.
Kui euroliit oma võlgadega upakile läheb, läheb koos sellega ka Eesti - lihtsalt meie võlavaba olek ei mängi selles laevaõnnetuses enam suuremat rolli.

Naabrid võivad ju deklareerida, et nad laenust pensione ei maksa, ainult "investeerivad", ainult selline "investeerimine" on üks ettekujutuse vili, investeering on riigi rahavoo suhtes analoogse mõjuga nagu kulu - investeerindes eelarvevälistest vahenditest antakse ju teise käega võimalus eelarvest rohkem kulutada. Eestis on täna juba välja kujunenud sõltuvus eurorahadest - riigieelarve vahendid on enamikus kinni juba seadustega tsementeeritud kulude kandmiseks ja seda pulli võimaldavad meile EL fondid, millega me oma infra investeeringud teeme (mis tuleks muidugi teha eelarve rahavoost, jättes jooksvateks kuludeks vähem raha). Seega ma ei suuda eriti vahet näha, kas laenusõltuvuses naaberriik või euroraha sõltuvuses Eesti - probleemi lahendamine käib ühtemoodi, ebameeldivate võtete ja suure avaliku kisa saatel.

[pagan]

Hõbekuul on olemas ja majandus ei ole nüüd nii keeruline ka.
Neid hõbekuule näeme me iga poole tosina aasta järel.
Kasettmakk lõpetab gramofoniplaatide ajastu. CD kassettmakkide ajastu. Internet + MP3 CD plaatide ajastu jne.
Vanad kombed lähevad utiili.
Täpselt sama toimub kõigis muudes majandusvaldkondades.
Idiootne on mõelda, et me vana majanduse ja kasinusega Euroopa viie rikkama hulka põrutame.
Meie "Kulibinitele" tuleb anna suuremad ressursid kätte.
Mõned majandusinimesed selle "Majandus on nii keeruline" jutu eest palka saavadki, minu meelest ülekohtuselt.

[vanahalb]

Kasinusest ja laenurahast rääkides ei saa rääkida ainult valitsuse võlast vaid arvestada tuleb kogu riigi võlakoormust. Eesti on läinud seda teed, et valitsuse võlg on väike ja eraisikute laenukoormus samal ajal suur.
Näiteks: ei võta riigivõlga, et bussiliiklus korda teha. Las elanikud võtavad ise võlgu, et liikuma pääseksid (loe: las liisivad uusi autosid). Valitsus saab seda numbrites muidugi eduloona näidata kuid olemuselt on see ehtne sotsiaalporno mille eest Stalini ajal terve ministeerium lubjakaevandusse tootvale tööle suunati.
Kui arvestada siis juurde veel SMS-laenud, millega vist pool Eestit seotud on, siis riigi laenukoormus on nii suur, et seda ei julge keegi ajalehes välja öelda.

Eelpool välja toodud Islandi rüüstas 2008 aastal samuti majanduskriis kuid erinevalt Eestist (või kogu Baltikumist) otsustas Island IMF-ile keskmist näppu näidata: sellest ja kogu Islandi uuest kursist on mitmel pool juttu kuid mitte esilehekülgedel, sest kogu nende värk pole eriti "poliitkorrektne". Näiteks on Islandil otsustatud kustutada osa inimeste eluasemelaenudest jms.

Inimesed ei lahku riigist ainult mingi parema keskmise palga tõttu (kapten Trummi lihtsustatud lähenemine ) vaid seal on lehekülgede viisi ka muid tegureid nagu kindlustunne homse ees ja kõik muu rahas mittemõõdetav. Nüüd vist antakse juba igal aastal välja ... kuidas iganes sedas tõlkida... "Inimõnne edetabelit" kui on üritatud riike pingeritta seada selle järgi kui hea seal elada on.
Siit saab vaadata ja võrrelda

http://worldhappiness.report

Viimaste aastate lõikes on Islandil elu natuke sandimaks läinud (2-lt kohalt 3-le kukkumine maailmamastaabis) Soome on 6-ndalt 5-daks tõusnud. Usa 15-13. Saksamaal on elu tükk maad paremaks läinud ehk 26 asemel 16 koht. Usbekistanis ja Jaapanis on elu enamvähem sama hea ehk 45-50 koha peal madistamine. Moldaavia on mulle küll üllatuseks umbes samal tasemel: 52-55 koht. Ometi üritatakse teda poolvägisi euroliitu vedada ja mingil ajal oli isegi eraldi "Moldaavia asjade minister" Marianne Mikko palgalehel kirjas. Leedu-Poola-Valgevene on ka enamvähem koos juba pikemat aega (56-61 koha vaheldumine ) kuigi batka Luka diktatuuril ja euroliidul peaks vähe ühist olema. Venemaal on kogu aeg olnud parem elada kui Eestis ja viimasel aastal on aina paremaks läinud, ehk tõus 64 kohalt 56-dale. Eesti on 73-dalt 72 tõusnud kuid Läti on samal ajal Eestist nagu s...tuvast kassist mööda pannud ja 89-dalt 68-le jõudnud. Hiinas pole eriti hea elada (koht 84-83) Sellest ka aru ei saa, mis Bulgaarias toimub, sest see riik on pikemat aega täiesti saba lõpus koos igasuguste võsaneegritega ehk 134-129 koht.

Vähemalt minuarust pole need raportid mitte kremli käsilaste poolt koostatud vaid ÜRO ja USA ülikoolide ajumahtu on siin kurnatud.

Eesti elu edendamiseks tulles minuarvates kõigepealt endale sisendada, et IMF ja pangad pole mingi priviligeeritud klass vaid äriühingud nagu kõik teisedki. 2008-2010 kriisi ajal kui arvete tasumised mõnikord hilja peale jäid olid mul prioriteedid: A. inimeste palgad B. riigimaksud C. kõik ülejäänud. Mõnede pangainimestega, kes tahtsid end selles hierarhias ülespoole nihutada läksin tõesti tülli. Seevastu nendega, kes tajusid oma kohta toitumisahelas on siiamaani head suhted ja laenu pakutakse ka. Ettevõte on samuti alles.
Teine asi, mida võiks selgema pilguga vaadata on Riigivastutuse seadus. Selle põhjal iseenesest saab kahjuriks osutunud ametnikult tekitatud kahju regressi korras välja nõuda. Minumeelest on see seadus vähemalt 20 aastat olemas kuid kuskilt internetiavarustest jäi silma, et 2008 aastal taheti selle baasil magistritööd kirjutada ja ei suudetud leida ÜHTEGI juhtu, kus ametnik oleks pidanud oma vale otsuse või käpardlikkuse eest ise rahaliselt vastutama. Niimoodi on küll olnud, et ametniku vead maksab kinni riik ja nii see ka jääb kuid see on vaid osa seaduse mõttest.
Samamoodi - kui poliitbroileritest ettevõtete juhid/nõukogu liikmed peaks riigilt saadud laene oma isikliku varaga käendama (nagu eraettevõtluses üsna tavaline on) väheneks kõigepealt hüppeliselt selle söögirenni äärde pressijate hulk. Estonian Airis oli minumeelest viimane vend kes matsu jagas Erkki Urva 2005 aastal ja peale teda tuli hulk kloune kuni Urve Palo (jälle üks vähestest poliitikutest kellel mingigi reaalsustaju on) viskas pilgu peale ja ütles, et eihoh, see on pankrotis! Kõneisikud ja PR-agentuurid andsid muidugi tuld ja tõrva kuid läks ju pankrotti!

Muidugi, minu targutamine ei pruugi üldsegi õige olla, sest kunagi kui juurat õppisin olid eraldi teemad tööõigus ning avalik teenistus. Mingi seminari ajal ütles üks õppejõud, kes mu tausta ei teadnud, et kle, sa vist töötad erasektoris. Avalik teenistus on ikka hoopis teistsugune asi ja seal on rahva teenrid ja poliitiline vastutus ja niimoodi stalinlike meetoditega: eesmärk pole saavutatud - seina äärde iga kümnes ja ilma kohtuta! ei saa riiki juhtida.

[Kapten Trumm]

Inimesed ei lahku riigist ainult mingi parema keskmise palga tõttu (kapten Trummi lihtsustatud lähenemine ) vaid seal on lehekülgede viisi ka muid tegureid nagu kindlustunne homse ees ja kõik muu rahas mittemõõdetav

Mul on ka selline lihtsustatud lähenemine - kui mingi põhjusel (ütleme, jõuluvana tuleb ja teeb imet) makstaks Eestis töölisele ja meditsiiniõele 2000 eurot bruto ja arstile 5000 bruto nagu Soomes, siis täna ei elaks Soomes mitte 100 tuhat, vaid 10-15 tuhat eestlast. Jättes muud asjaolud samaks - maksud nagu täna, see kindlustunne nagu täna jne. Nagu imeväel kuivaksid kokku anomaalsed konkursid Tartu ülikooli arsti ja Tervishoiu kõrgkooli õdede ja hooldajate erialadele. Neid on aastaid ajanudki suureks inimeste äriplaan - võtta Eesti kulul endale hea tasuta haridus ja suusatada sellega Soome tööle.

Loomulikult on ka muid põhjuseid, aga pakun, et kui see lihtne põhjus nagu palk on siis üks vägagi kaalukaid põhjuseid. Ja maksusüsteemis maksavad selle manna seal kinni suuremate palkade saajad (pean silmas seda et keskmine eestlasest majandusmigrant Soomes ei maksa eriti palju rohkem makse kui siin).

[vanahalb]

Mul on ka selline lihtsustatud lähenemine - kui mingi põhjusel (ütleme, jõuluvana tuleb ja teeb imet) makstaks Eestis töölisele ja meditsiiniõele 2000 eurot bruto ja arstile 5000 bruto nagu Soomes, siis täna ei elaks Soomes mitte 100 tuhat, vaid 10-15 tuhat eestlast. Ja maksusüsteemis maksavad selle manna seal kinni suuremate palkade saajad (pean silmas seda et keskmine eestlasest majandusmigrant Soomes ei maksa eriti palju rohkem makse kui siin).

Jõuluvana ju ei ole Keskmine eestlasest majandusmigrant maksab Soomes tunduvalt vähem makse kui kui ta Eestis peaks sama palga pealt maksma. Kuigi ma ütleks küll, et elamine pole selle suurusjärgu võrra kallim mida see palgavahe eeldaks.
Taevamannat maksab kinni Soome riik, kes on ise laenu võtnud. Eestis pole riik laenu võtnud, aga elu-olu on ju enamvähem sama hinnaga kui vanas euroopas või isegi kallim. See tähendab, et kõik makstakse kinni eraisikute poolt. Järgmisena tekib õigustatud küsimus, et milleks siis seda riigiks nimetatud organismi üldse vaja on. Riigiteooriaid on mitmesuguseid ja ühe puhul eeldatakse, et inimene on oma loomult vaba ja iseseisev indiviid. Kogukonnaks ja riigiks kogunetakse seepärast, et loobuda mõnedest oma õigustest ja saada sellele vastutasuks hüvesid. Või noh, et koos on lihtsam. Kes muidugi nii kõva mees on, et kõigega ise toime tuleb, sellele pole riiki vajagi. (NSV Liidus oli samuti kunagi kõrgeimaks karistusmääraks riigist väljasaatmine (kogukonnast väljaajamine) kuid humaanne nõukogude kohus asendas selle tavaliselt astme võrra leebema ehk surmanuhtlusega. Trotski ja veel mõned eriti paadunud said aga kõrgeima:) )

Eesti häda ongi see, et sogatakse mingist "õhukesest riigist" ja "nähtamatust käest". (see viimane pole kuidagi riigiga seotud termin vaid puhtmajanduslik ja kas riik on olemas või ei ole - "nähtamatu käe" toimetamisi see ei mõjuta) kuid maksud ning aktsiisid on sellised nagu elaks Päikesekuninga ajal.
Kõige lihtsam - riik võtku ise laenu, aidaku need võlaorjusesse sattunud inimesed hädast välja ja juba hakkavad inimesed paiksemaks jääma. Tehniliselt on see laenu refinantseerimine - pangad saavad oma raha ikka kätte. Nähtamatu käega asi sinna ummikusse juhitigi. Üks läti tuttav seletas, et 2007 aastal suruti laenu uksest ja aknast, et osta maja Jurmalasse. Riik oma majanduskasvu ja "eduloo" retoorikaga kiitis aina takka. Ühel hetkel koitis, et krt, mismoodi saab maja mingis kalurikülas maksta sama palju kui Miamis??? Siin on mingi kala sees ja 2009 tänas jumalat, et jättis ostmata. Need asjad ei maksa tegelikult nii palju.

Mingiks näiteks sobib ka tasuta ühistransport Tallinnas Kui juurutama hakati, oli kisa taevani, et ei oma analooge ja turumajanduses nii ei tehta ja mida iganes. Idee on ju iseenesest lihtne - inimeste poolt makstavast tulumaksust tuleb leida mingi raha ja asi käima panna. Kui jutud levivad, hakkab inimesi juurde tulema ja maksutulud suurenevad jne. Savikäpp seletas ise ka kunagi, et ärge minge välismaale, tulge Tallinnasse - siin on parem elu kui reformierakondlikus Eestis. Kui inimeste liikumist vaadata, siis vist on jah, sest varsti elab pool Eestit Tallinnas.
See Toompea ja all-linna valitsejate omavaheline kanakitkumine on samuti teema, mis Eestist mingit tõsiseltvõetava riigi muljet ei jäta kuid see selleks. Soomes näiteks pole sellist jura täheldanud. Eks saab näha kuhu arengud peale Rõivase mahavõtmist tüürivad.

[2korda2]

vanahalb,
sa oled ilmselt nõukaaegse haridusega - sulle meeldib kollektiivne vastutus (riik võtku hea elu nimel laenu). Mina olen ka suuresti nõukaaegse haridusega aga mulle hakkasid selle süsteemi vead silma juba tollal, kui suht viinalembene traktoristist onu elas kõige tollal luksuseks peetavaga (oma maja, telefon, isiklik auto, mitu värviteleviisorit jne), minu kõrgharidusega spetsialistidest vanemad (pearaamatupidaja + peainsener) said aga omaette korteri alles siis, kui vanaema 36m2 kööktuppa sündis noorem vend ja meid sai kokku 6.
Sellest ajast alates leian mina, et riik peaks oma näppe inimeste elust hoidma nii kaugel kui võimalik.
Riik mõjutab "nähtamatu käe" toimimist täiesti otseselt - Läti alkoralli, tuulikud, euroopa kalleimad elektriautod jne. Põhjus on ühene - riik oma maksupoliitikaga annab ette raamid, milles kodanikud ja ettevõtted peavad tegutsema.
Kui nüüd riik võtaks laenu end lõhki laenanute aitamiseks, oleks see otsene rumaluse premeerimine. Aitäh, aga mina sellises riigis elada ei taha. Kui minu moodi mõtlevaid inimesi on piisavalt palju, pole järgmise kriisi (paratamatus) ajal enam kelleltki lisa küsida, et järjekordselt hädalisi (samuti paratamatus) välja aidata.
Hakata aga Tallinnas valitsenud KE tegemisi õigustama... See seltskond on aastate jooksul kõrvale toimetanud päris palju (palju miljoneid). Tallinna "edu" elanike meelitamisel pole aga mitte KE tegu, vaid loogiline majanduslik nähtus. Riigi seisukohast aga tegemist nullsumma-mänguga. Analoogset nalja tehakse praegu päris paljudes valdades üle riigi - ühinemistega seoses määratud preemiarahasid jagatakse inimeste arvu järgi ja seetõttu on mitmed "napilt alla piiri" KOV-d hakanud endale elanikke meelitama erinevate preemiatega. Näiteks :"igale registreerijale 100EUR".
Ahjaa - Tallinna ühistransporti ei finantseerita "Tallinna elanike tulumaksust". Suur osa sellest tuleb ikka riigilt. Näiteks uued trammid.

[kaugeltuuriv]

Vaadates eemalt seda jama uute maksudega ja ka kaasfoorumlaste küllaltki vastakaid arvamusi olen ikka veel kindel,et loomulik oleks,kui rahvas otsustaks millise maksusüsteemiga Eesti jätkaks.See tähendab aga uusi erakorralisi valimisi,toimiv valitsus jookseb kevadeks omadega kokku ja siis on valimisteks kõige hullem aeg,hetkel,näiteks jaanuaris veebruaris oleks need minu arvates väga optimaalsed.

[Kapten Trumm]

Keskmine eestlasest majandusmigrant maksab Soomes tunduvalt vähem makse kui kui ta Eestis peaks sama palga pealt maksma.

Milliste maksude arvelt see vahe tuleb?
Üksikisiku tulumaks kõige madalamal palgaastmel peaks olema umbes meiega võrreldav.
Pean silmas kõikide asjade deklareerimist, mitte mustalt töötamist või skeemitamist.

Eestlastest majandusmigrandid räägivad tarka juttu Soome elu eelistest seepärast, et enamasti, et nad ei puutu tavaliselt sealse maksusüsteemi "mõnudega" eriti kokku.
Kuna Soome sotsiaalpoliitika toetab madala palga saajaid väiksemate maksudega. Keskmiselt palgalt on üksikisiku tulumaks juba 42%, bruto 3600, riigile maksad palgapäeval 1500. Pole just kuigi motiveeriv.

[Jaanus2]

Erakorraliste valimistega pole midagi teha, katsuks selle valitsusega natuke elada. Astmelist tulumaksu praegune ei tee, aga vähemalt harjutab rahvast millegagi, mis on natuke sinnapoole. Astmelise tulumaksu saaksime ainult Keserakonna enamusvalitsusega ja sellega rahvas praegu ei riski. Tegelikult pole oluline, mis maksumäär on - kui inimesele jääb sama töö eest Soomes rohkem kätte, kui ta hakkab saama suuremat pensionit, elukeskkond on sõbralik - siis on ta rahul. Sama rahul oleks ta samadel tingimustel ka Eestis, isegi veidi väiksema palgaga, sest ta oleks kodus ja mitte ulgtööline (nii neid vanasti nimetati).

[Lemet]

Huvitav, mis neist pensionitest pikemas perspektiivis saab...vananeva ja väheneva elanikkonnaga.

[Kapten Trumm]

Eesti välisvõlg on kuskil 10% SKP-st, Soomel ca 90%.
Euroliidu nimekirja juhib Suurbritannia 569%-ga.
https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_c ... ernal_debt

Kui see välisvõlg koosneks kõik riigilaenust, tähendab see, et Soomel on võlgasid 2-3 aasta riigieelarve jagu ja brittidel 10 aasta riigieelarve jagu (eeldades 50% keskmist maksukoormust). Eesti tühine 10% tähendaks siis 20% ühest aasta riigieelarvest. Rootsil on nt 34%, kuid Norral pole üldse (neil on selle asemel naftat).
https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_c ... ernal_debt

Arvestades, et riigieelarvet suurt üle 10% heaoluriikides kärpida ei annagi, siis Eesti saaks võlavabaks 2-3 aastaga, Soomel kulub selleks 20-30 aastat rihma pingutamast.
Päris selge on see, et Euroopas on need kuninglikud sotsiaaltagatised tulnud suures osas laenu arvelt (kuigi laenu on võetud nt "infrastruktuurile").
Seega Soomega siin konkureerida tähendab vältimatult kas võlgu tegemist või Hiiu madalalt suure naftamaardla leidmist.

[Jaanus2]

Üldine suund näib olevat sinnapoole, et need võlad "antakse andeks" lõpuks. Ükskõik kuidas see vormistatakse, "rahatrükiga" või kuidagi teisiti. Pilli ei tohi lõhki puhuda, aga päris vastuvoolu pole vist ka tark punnitada, nagu Eesti praegu teeb - iga kuu ostame võõraid võlakirju (trükime teistele raha). Et mis sest, et vaene, peaasi, et aus. Lõpuks jääme lolliks ka niimoodi, kuigi oleme ausad.
Robotiseerimine pidi tekitama tööpuudust. Kas ikka tekitab? Kas lõunaosariikide istanduseomanikud olid töötud enne orjapidamise kaotamist? Neegrid olid puuvilla korjavad biorobotid, isepaljunevad veel lisaks. Peaksime samuti saama oma hobidega tegelda, kui masinatele õnnestub enamus tööd üle anda. Raha antakse siis vist kodanikupalga nime all, katseid juba tehakse.

[Kapten Trumm]

Selles konks ongi - kui see äralaenanud eurotsoon lõpuks hiina investoritele kuulub, siis ei oma tähtsust meie võlatase - lihtsalt meie roll ei mõjuta ümbritsevat, küll mõjutab ümbritsev vägagi meid. Kui eurotsoon kiratseb ja venes on sanktsioonid, võib siin kasvõi kuukulgureid ehitada - ostjaid lihtsalt pole.

Teiseks, ega meid keegi oota sinna "Euroopa rahvaste vennalikku perre" - majanduste vahel käib samamoodi karm konkurents piiratud ressursside ja turu nimel. Selleks, et saada soomeks, tuleb meil lihtsalt soomlaste kunded endale võtta ja võitluseta neid ei kingita. Rikkus saab tulla ainult ekspordist, eksport tähendab konkurentsi, sh kõlvatut ja teistelt mingi osa endale võitlemist.

Suurim probleem näib olevat see, et Eestis pole tänaseni perspektiivset põhilist energiaallikat - kisa kalli elektri pärast võib kuulda igalt poolt. See põlevkivielekter ükskord EL poolt ära killitakse, puiduhake ja tuul lähitulevikus ei toida. Samamoodi vähe segane, kuisuurt lisaväärtust toodab see kohutavalt suur humanitaaride seltskond, keda nii riigi kui eraraha eest igal aastal meil diplomeeritakse. Maandub see lihtsalt ministeeriumite kõiketeadjate toolidele?

Areng on meil toppamas seetõttu, et fundamentaalsed eeldused arengut enam ei toeta. Odava tööjõumaa aeg on läbi ja kalli-keerulise maaks saamine võtab kõvasti aega ja raha.
Meil lihtsat pole kuigi odav enam tööd teha.