Võib-olla et pisut kallutatult olen seni Einselni suhtnud kui väikese kiiksuga venda. See intervjuu aitas nii mõnegi asja jälle paika panna.
http://www.sloleht.ee/index.aspx?id=173601
Eriti jättis mulje see lõik.
Küsimus oli selline pisut laialivalguv ning üldine, aga vastus väga isiklik ning tundlik.Millal oli USA rohkem lõhestunud - Vietnami või Iraagi sõja ajal?
Vietnami sõja ajal. 1966. aastal otsis Eesti poiss Jaak Kuri mu üles ja ütles, et tahab minna Vietnami. Kuna ta oli sõja ajal emaga Eestist põgenenud, soovis poiss isa surma eest kommunistidele kätte maksta. Ta tahtis minna erivägedesse. Olin Washingtonis USA sõjabaasi adjutant, kui sain kõne, et Jaak on Vietnamis surma saanud. Küsiti, kas saaksin ta ema aidata. USAs läheb tavaliselt allohvitser perele lähedase surmast teatama, Jaagu puhul oli see veel tegemata. Olin loomulikult nõus ema juurde minema. Saime kokku ja ta mureks olid T-särgid, mida oli plaaninud pojale saata. Soovitasin paki saata Jaagu kaaslastele.
Mingit abi ta minult siis ei soovinud, peresõbrad olid lubanud aidata. Kirst oli veel koju saabumata. Kui kirst saabus, helistas ta mulle sügavas ahastuses, sest sõbrad teda enam ei aidanud. Läksime matusebüroosse. Elan seda kõike veel tänaseni üle - see oli üks mu elu raskemaid hetki. Olin talle täiesti võõras ja pidin nägema vaeva, et ema kirstust eemal hoida.
Olin eestlasena USAs, matsin Eesti poissi. Ta isa oli kodumaal sõjavangis, siis lõi uue pere ja pääses USAsse vaid oma poja hauale. Poisi ema oli kõigest ilma.
Jälg mis jäi...