www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 19 Jaan, 2021 2:42

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 1547 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 59, 60, 61, 62, 63, 64, 65 ... 104  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed
PostitusPostitatud: 16 Dets, 2018 21:30 
Eemal
Liige

Liitunud: 24 Okt, 2014 21:33
Postitusi: 764
Kriku kirjutas:
Suur osa akf-idest on sellist möla elu jooksul nii palju kuulnud, et on immuunsus tekkinud. .

Lobjaka raadiosaadeted on sel juhul väga head vaktsineeriad 8) , sealt tuleb seda möla nüüd juba iga päev.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed
PostitusPostitatud: 17 Dets, 2018 21:44 
Eemal
Liige

Liitunud: 01 Mai, 2014 12:20
Postitusi: 1648
Narvas Sõpruse sillal kohtusid nädalavahetusel nääri- ja jõuluvana. Nagu ikka sooviti üksteisele häid pühi. Ootamatu negatiivse üllatuse osaliseks sai aga sündmust filminud telekanali PBK operaator Igor Abramson.
https://em-vod.babahhcdn.com/bb1037/_de ... t=pmonline

Vene suursaadik Eestis Aleksandr Petrov: „Me näeme, et huvi Vene kodakondsuse vastu on jätkuv. Praegu on Eestis kodakondsuseta inimesi umbes 80 000. Nende hulk väheneb umbes 3000 inimese võrra aastas. On ka nn naljamehi, kes ütlevad, et umbes 27 aasta pärast kaob see probleem laualt. See on muidugi halb nali. Kui võrrelda eelmise aastaga, siis on tänavu neid inimesi mõnevõrra rohkem, kuid ikkagi mitte nii palju, kui sooviks. Tendents on ikkagi kasvav.“
https://www.err.ee/885737/vene-suursaad ... vene-passi

Tallinna linnavalitsus moodustas oma 19. detsembri istungil ajutise komisjoni Sergei Dovlatovi mälestusmärgi rajamiseks.
Selle komisjoni esimees ja Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsev: „3. septembril 2021. aastal oleks Sergei Dovlatov saanud 80-aastaseks, seega on otsus püstitada tema mälestusmärk Tallinna, millega ta oli ühel oma eluetapil tihedalt seotud, igati õige ja kohane. Kirjaniku Tallinna perioodi elamused on kajastatud tuntud jutukogumikus «Kompromiss», mis on nii vene kui ka eesti kirjanduse üks silmapaistvamaid kirjeldusi absurdsest nõukogude tegelikkusest. Eestis viibimise ajal keelas KGB Dovlatovi esimese raamatu «Viis nurka» avaldamise. Sellest hoolimata kujunes Dovlatov just Tallinnas professionaalseks kirjanikuks.“
Dovlatovi mälestusmärgi rajamiseks moodustatud ajutise komisjoni ülesandeks on korraldada mälestusmärgi kavandikonkurss ja leida mälestusmärgile parim võimalik asukoht hiljemalt 3. juuniks 2019. Komisjoni on kaasatud ka kirjaniku USA-s elava pere liikmed.
https://www.postimees.ee/6481482/tallin ... ovlatovile

Moskva eksperimentaalteatri Elektroteatr Stanislavski juht Boriss Juhanonov: „See on väga mehine samm, et nad (teater NO99) ise end sulgesid. Mehine seepärast, et nad väsisid ja julgesid seda tunnistada. Ja mehisuse all ei mõtle ma siin mõistagi midagi sugudega seonduvat. See oli julge otsus. Nad said aru, et see teatri kestmise vorm, sellisel kujul, selle nimega, on läbi. Ja nad ütlesid sellele (lõpule) «jaa» astudes sel moel küll neile tundmatule territooriumile, mis on nende jaoks täis ärevust, teadmatust. Seda on väga raske teha. Inertsist üle saada, mitte lubada rutiinil, isegi kõige väiksemal kujul, imbuda teatri-tegemise territooriumile. Seda on väga raske teha, sest teater sageli ise hävitab rutiini, tekitab tunde, et ongi millegi uueni jõutud, ehkki seda ei ole. Seepärast suhtun nende (NO99 juhtide) sammu austuse ja mõistmisega.“
Oma tegevuse lõpetada otsustanud teater annab oma ajaloo viimase etednuse Moskvas Meierholdi keskuses, kus 19. detsembril mängitakse festivalil NET Ene-Liis Semperi ja Tiit Ojasoo lavastust «NO43 Kõnts»
https://kultuur.postimees.ee/6481536/mo ... ehine-samm

Postimehe kolumnist Aleksandr Popov: „Kätte on jõudnud toore armastuse aeg! See armastus on nii toores, et temast pritsib sama palju mahlu, kui lihuniku raiepakult. Ja ärge saage valesti aru. Riigina, mis on koduks visuaalsuhtluse lipulaevale Skype ning Starship Technologies vaprate jagamismajanduse pakirobotite armeele on paslik väita, et kalli kodumaa promokood peaks olema sharing is caring! Aga on olukordi, kus jagatud armastus on pigem taak kui toetus. Eriti veel siis, kui see mööda sind alla voolab või näost maha tilgub. Minu üleskutse on lihtne – kallid noored armunud, palun lõpetage avalikus ruumis ilaralli korraldamine! (Sama kehtib ka «enam-mitte-nii-noorte armunute» kohta ka). Esiteks ei ole säärane läheduseotsimine kuigi praktiline. Teiseks põhjuseks on vastastikuse ülemäärase süljevahetuse tagajärgede ebahügieenilisus. Ja kolmas põhjus on eelmistega võrreldes pigem remark kui tees. Avalikus ruumis partneri näo limpsimine ei ole just kõige esteetilisem eneseväljendusviis.“
https://sobranna.postimees.ee/6481387/a ... kus-ruumis

Postimehe kolumnist ja vene keele õpetaja Andrei Kuzitškin: „2015. aasta uusaasta võtsin aga juba vastu Tallinnas koos abikaasa ja pojaga. Siin, Eestis, tekkisid meil uued traditsioonid. Näiteks kuusk on meil pisike – Eesti kuused maksavad ikka õige palju. See-eest põlevad aknalaual advendiküünlad. Jõule tähistame kodus, uusaastat võtame vastu Vabaduse väljakul ja Raekoja platsil. Kindlasti läheme «Pähklipurejat» vaatama. Möödunud aastal võtsime külalisigi vastu, kelleks oli üks minu keerulise eesti-rootsi sugupuuga tuttav. Jõuluks korraldasin talle «vene köögi» meistrikursuse: õpetasin teda valmistama pelmeene, kokku segama Olivier' salatit ja küpsetama Siberi pannkooke. Kõik selle sõime ka sõbralikult ära. Oleme Eestis juba ära õppinud pidupäeva oma korteris tähistama. Kuid majaseinte vahelt väljas on seda meeleolu raskem leida. Paistab, et uusaastapeo õhustikku leiab Tallinnas 31. detsembri ööl ainult Raekoja platsilt: Venemaa turistid tantsivad, laulavad ja lõbutsevad siin kogu hingest. Lasnamäe, kus ma elan, kohalike venelaste seas peomeeleolu ei tunne. Jah, tulevärki jagub, hingesoojust aga mitte. Möödunud aastal sõitsime 1. jaanuaril viimase bussiga vanalinnast Lasnamäele. Rahvast oli palju, pidu vähe. Üks noormees hüüdis igas peatuses lustlikult: «Head uut aastat, inimesed!» Aga talle ei vastanud keegi … Nüüd siis on kätte jõudmas 2019. aasta … Milline see tuleb, teab praegu Jumal üksi … Kuid mul on kõigile palve: inimesed, oleme üksteise suhtes südamlikumad! Ja siis tuleb peomeeleolu kindlasti meie kõigi koju!“
https://arvamus.postimees.ee/6481085/an ... de-taustal

Postimehe erikorrespondent Ainar Ruussaar: „Venemaa suursaadik Eestis Aleksandr Petrov eksis või vassis teadlikult väites, et Eestis elavate kodakondsuseta inimeste arv väheneb ja suurem osa võtab neist Venemaa kodakondsuse, Eesti võimude statistika kohaselt võtab mõne teise riigi kodakondsuse vaid 14 protsenti määratlemata kodakondsuseta inimestest.“
https://arvamus.postimees.ee/6481127/va ... te-hulgaga

Eesti Käsipalliliit (EKL) teatab suure kurbusega silmapaistva spordijuhi ja käsipalliarendaja Vladimir Jegorovi lahkumisest meie keskelt.
https://sport.err.ee/886122/suri-teenek ... ir-jegorov

Eelmisel reedel suri Tallinnas tuntud vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski (69).
https://www.err.ee/886027/suri-vandeadv ... aroslavski

Fotokunstnik Tanja Muravskaja "Raamat sõdurist" portreteerib Eestit kaitsvaid NATO sõdureid. Noored ja rõõmsad inimesed on üles pildistatud Kaitseväe Tapa linnakus aastatel 2016–2018. Fotoraamatuga jätkab Muravskaja rahvusliku identiteedi ja riigikaitse seoste uurimist. Raamatuga kajastab Muravskaja muutuseid, mis on ühiskonnas kümnekonna aasta jooksul toimunud. Eestit kaitsvast välissõdurist on saanud taas loomulik nähtus.
Muravskaja: „NATO sõdurite missioon on anonüümne, sõdurid on nagu keegi, kes on tulnud siia meid kaitsma ja tal pole nime, tal pole oma ajalugu. Aga mina lähtun inimestest nagu inimestest ja näen neid kui naisi ja mehi.“
https://kultuur.err.ee/886144/tanja-mur ... ui-inimesi

Eesti riigihalduse minister Janek Mäggi: „Direktor tegi lihtsalt selgeks, et seal juhtub selline asi, et sellest väikest arvust eestlastest selle protsesse tulemusena - kui kõik koolid oleks ainult eestikeelsed - toimub vastupidine asi ja nendest eestlastest saavad seal kohapeal venelased. Vene keelt kõnelevate laste hulk on juba praegu eesti koolides väga suur. Vanemad panevad oma lapsi eesti koolidesse, et nad õpiks ära eesti keele. Nii et kõik loosungid poliitikas võivad tuua ju mõned hääled, aga kui neid ellu viia, siis sa võid näha, et saavutad hoopis vastupidise tulemuse, nagu konkreetselt Ida-Virumaal on. Kõik kes leiavad, et on võimalik n-ö eneseabiõpikus toodud punktide põhjal asjad ära teha nii, et kõik eestlased on ühe mõtteviisiga ja venelased on täpselt sama mõtteviisiga, siis seda kindlasti ei juhtu.“
https://www.err.ee/886068/maggi-koolire ... -venelased

15. detsembril andis MTÜ Fond Rõõmukuulutus Vene Teatri juubelikontserdil üle Tamara Solodnikova nimeline näitlejapreemia Vene Teatri näitlejannale Tatjana Kosmõninale.
Kosmõnina: „Olin teatri juubelikontserdi korraldaja ja teadsin hästi, et lavale tuleb näitlejapreemiat üle andma heategevusfondi president Ljudmilla Gans. Samas ei osanud ma uneski näha, et preemia väljakuulutamisel kõlab minu nimi. Auhinna saajana võitlevad minus kaks tunnet — ühest küljest uhkus ja rõõm, teisalt kahtlus ja hämmastus, et millega mina selle autasu välja teenisin. Kulutada preemiaraha millelegi tühisele oleks minu jaoks kuritegu. Mulle omistatud auhinnaraha läheb Kohtla-Nõmme kasside varjupaigale MTÜ Kurrmäu, millega tegeleb ennastsalgavalt ainult üks inimene — Merle Laur.“
Tatjana Kosmõnina toetab võimaluste raames juba aastaid erinevaid loomade varjupaiku. Nende etenduste ajal, kus Tatjana kaasa mängib, on Vene Teatri fuajees alati korjanduskarp, et koguda vahendeid ühe või teise varjupaiga toetuseks.
https://lemmik.postimees.ee/6482023/ven ... s-kuritegu

Laulja Uku Suviste: „Viimase kolme kuu jooksul olen kaheksa korda Tallinn-Moskva vahet lennanud ja täna öösel sõidan uuesti. Kui juhtub, et ma veerandfinaalist edasi ei saa, jääb nüüdne käik mulle selle võistluse viimseks. Kui läheb hästi, jäävad veel poolfinaal ning finaalsaade, mis on tuleva aasta 1. jaanuaril. See on keeruline saade selles osas küll, et iga voor on justkui erinev. Alates esimesest avalikust televoorust, mis on tuntud kui pime<em>audition, </em>kus mentorid-produtsendid otsustavad, kelle nad endale tahavad valida. Teises voorus on tegemist duellidega ja edasi tulevad nokaudivoorud. Sel aastal tehti reeglid mõneti karmimaks, nii et igast voorust sai vähem võistlejaid edasi. Meil oli sel aastal vaid üks nokaudivoor, kust iga kolme võistleja kohta sai edasi vaid üks. Varem oli nii, et üks kolmest langes välja. Mina kogesin närvivõbinat, kummaline küll, siis, kui mentor ütles välja oma otsuse. Ma ei saanud õieti aru, mis nüüd juhtus - kas tõesti valiti mind?“
Ukut soovisid oma meeskonda nii ukraina laulja Ani Lorak kui ka vene muusik ja laulukirjutaja Sergei Šnurov. Uku valis Ani Loraki, kes esindas Ukrainat 2008. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel ning sai finaalkontserdil Venemaad esindanud Dima Bilani järel teise koha.
Suviste: „Ani Lorak on üllatavalt intelligentne, väga siiras ja sooja südamega naisterahvas. Kui oled inimest ainult telepildi vahendusel näinud, ei oska ju aimata, milline on ta kaamera taga. Aga tema tõsine ja aktiivne suhtumine meisse kõigisse - alguses oli meid ju 12 - oli väga hämmastav. Tal on väga asjalik tiim ja ta oli meiega pea kõikides proovides kohal. Iga asja jaoks on Ani Loraki meeskonnas inimene olemas: kes tegeleb vokaalse poolega, kes kostüümide ja lavalise poolega ning kes tegeleb muude küsimustega, mida on vaja lahendada. Ani Lorak vaatab kõik üle, annab nõu, aga pakub aktiivselt ka oma nägemust, milliseid lugusid keegi võiks laulda või mis kellelegi sobida võiks. Kaheksa aasta tagasi, kui osalesin konkursil „Novaja Volna” Jurmalas, sain kogemuse, mida ma Eesti telesaadetes osaledes näinud ei olnud. Selles mõttes, kui põhjalikult asju läbi mõeldakse. Võrreldes „Golosiga” oli see muidugi lühem projekt: „Novaja Volna” tehti ära 4-5 päevaga, kuid eeltöö kestis kümme päeva. Pearežissöör tegi iga jumala päev lauljatega proovi – kõik numbrid järjest ja me pidime kõik neid numbreid vaatama. Hommikust õhtuni. Midagi sellist pole ma varem näinud! Nüüd ma võin öelda küll, et stiili kohendati. Iga konkursandi jaoks oli oma stilist, kes oli välja valinud, keda tahab riietada. Minul oli vene bränd, kes tahtis oma ülikondi näidata. Need olid väga kenad, ma polnud selliseid oma igapäevastes esinemistes kasutanud. Mäletan, et pearežissöör vaatas kõik üle ja ütles minu stilistile: „Sellel poisil juuksevärv kaks tooni heledamaks!” Ja nii saigi. Niisugused detailid seal olid. „Golosil” valitakse küll riietusstiil, aga muude stiilides osas ei ole keegi mind otseselt tahtnud vene publikule paslikuks kohandada. Eks mulle, kes ma õppisin mingil ajal Ameerikas, on südamelähedane läänelik muusikamaitse, mis neilegi meeldib. Mõneti on see sarnane ka Ani Loraki stiiliga ja ma arvan, et ju tal oli oma nägemus, kuidas minuga edasi minna juba siis, kui ta soovis minuga koostööd teha. Pursin seal ise nii palju vene keelt kui võimalik. Kui juba oled saatesse saanud, siis on juba tunne nagu oleksidki võitnud. Arvan, et selle saate (Golos) süsteem on vaataja jaoks piisavalt põnevaks tehtud ning see saade jätab voorude järel maha väga tugevaid ja võimekaid lauljaid. Tahes tahtmata kukub välja väga häid lauljaid, aga tõenäoliselt mentor umbes teab, keda tema tahab kõige kaugemale saata. Selles mõttes sõltub palju just mentorist, aga täpselt samamoodi käivad asjad ka suures muusikatööstuses. Erinevad artistid tuuakse rahva ette ja vaadatakse, milline on reaktsioon ja mis meeldib publikule rohkem. Alles seejärel tehakse otsus, millisesse artisti tasub investeerida, et kulud saaksid kuhjaga tagasi teenitud. Mina ei saa öelda, et läksin saatesse vene turule pääsemiseks suurt edu saavutama ja see nüüd ongi mu tee. Oleks võinud ju juhtuda, et ma ei pääse esimesest saatestki edasi ja siis on mul saba jalge vahel. Loomulikult saan ma üksnes tänulik olla, et mul on siiamaani edukalt läinud. Ning kui ma olen inimestele meeldinud, siis miks mitte anda Venemaal kontsert või välja mõni lugu – ühesõnaga, taguda seda rauda. Ma ei oska seda tahta ega mitte tahta. Kui aga oleks võimalus, siis ma loomulikult kasutaksin seda. Aga ehkki see saade on suure vaadatavusega, ei saa eeldada, et see teebki artistist artisti ja paneb rahva teda kohe palavalt armastama või austama. Isegi saatevõit ei anna lauljale garantiid, et temast tuleb Venemaal edukas artist. See saade on kõigest hea hüppelaud. Isa on saates kohal käinud ja ta laulis viimse kui sõna minuga kaasa, seda oli tele-eetris näha. Ma ei ole enam nii väike poiss, et keegi peaks minuga kogu aeg kaasas käima, et abistada. Kui üldse, siis on keeleliselt igasugune abi teretulnud. Aga üldiselt on tõesti nii, et mu vanemad elavad mulle tuliselt kaasa, mida iganes ma teen ja ma olen selle eest väga tänulik. Eks täiuslikkusest ole asi kaugel. Samm-sammu haaval ma liigun. Küsimus on minu grammatilises lähenemises, aga eks see keskkond on keele omandamiseks ikka kõige parem. Praegu olen saanud vene keelt päris palju purssida ja küll ma pursin seda edasi ka. Kui keegi märkab, et otsid vene keeles sõna ja näed vaeva, et keelt purssida, siis millegipärast minnakse kohe inglise keelele üle. Loomulikult nad eeldavad, et eestlane räägib vene keelt, aga mina olen sellest põlvkonnast, kes on vene keele suhtes rumalad. Küll ma juba toime tulen. Ani Lorak millegipärast tahab minuga alati inglise keeles rääkida, aga ma ise olen talle öelnud, et räägime parem vene keeles. Eks ole ette tulnud neidki olukordi, kus ütlen sõna, mis kõlab sarnaselt, kuid tähendab hoopis midagi muud. Siis saavad teised natuke minu üle naerda. Sõbralikult.“
https://www.ohtuleht.ee/912427/uku-suvi ... huppelaud-

Viis omavahel seotud uut pöörast lugu panevad teid tegelastele kaasa elama ja mõtlema sellele, mis elus tegelikult oluline. Vana-aasta õhtu eel ei tohi unustada, et peamine pole kus ja kuidas uut aastat vastu võtad, vaid kellega.
https://kinoportaal.postimees.ee/648023 ... ja-soojust

25. detsembril kella 15 paiku sõitis 137 kilomeetril Narva-Tallinna maanteel üle katuse auto. 40aastane juht sõitis Tallinna poole, kui kaotas sõiduki üle juhitavuse ning sõitis teelt välja ja rullus üle katuse. Mees oli üksinda autos ja viga ei saanud.
Politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Ilmar Kahro: „Juht on vene kodanik ning auto on ka venemaal registreeritud. Juht oli kaine.“
https://www.postimees.ee/6485299/purtse ... ule-katuse


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed
PostitusPostitatud: 26 Dets, 2018 23:52 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Okt, 2005 19:42
Postitusi: 9320
Asukoht: Siilis
Selles Eesti mainet täissittuvas fucking DANSKE panga rahapesuafääris pidas Kripo teatavasti äsja kinni 10 x kahtlusalust..

Ja ainult üks neist kümnest näikse etniline eestlane - ja ülejäänud üheksa on etnilised venelased (kui keegi viitsis tähele panna)...

Vot tak - elik täiendav argument "etnilise profileerimise" moesõna poolt :|

_________________
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed
PostitusPostitatud: 27 Dets, 2018 0:22 
Eemal
Liige

Liitunud: 21 Juun, 2009 19:48
Postitusi: 1641
Borja kirjutas:
Ja ainult üks neist kümnest näikse etniline eestlane - ja ülejäänud üheksa on etnilised venelased (kui keegi viitsis tähele panna)...


Ilma näkku vaatamata ja sugupuud uurimata ma küll niimoodi ei julgeks väita. Selles sfääris on juutlus väga sügavale imbunud ja et juut end sageli venepärase nime taha peidab on mulle teada juba kroonuajast.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed
PostitusPostitatud: 27 Dets, 2018 9:19 
Eemal
Liige

Liitunud: 09 Dets, 2018 21:26
Postitusi: 1499
Lisaks ütleks, et kõik need kinnivõetud tegelesid panga idapoolsete klientidega ja eestlaste vene keele oskus on viimasel ajal naa kehvapoolne, kui mitte olematu.

Ei maksa arvata, et mingid venelased panid panga sees oma äri püsti - peakontor oli sellega väga hästi kursis ja soosis seda. Kui poleks neid vene nimedega inimesi nendele ametikohtadele leitud oleks meie oma Juhanid ja Mardid sedasama täpselt sama kuulekalt teinud. Igakuiselt töötasuna pangaarvele potsatav korralik number ei haise.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed
PostitusPostitatud: 27 Dets, 2018 19:13 
Eemal
Liige

Liitunud: 22 Juun, 2014 20:52
Postitusi: 2454
Borja kirjutas:
... täissittuvas fucking DANSKE panga ...
Kas sai kergem? Oled nüüd kõvem mees?
Kunagi ennem juba küsisin selliste väljendite kohta, kuid sa ei vastanud...
Üldjuhul peaks ohvitser oskama oma tundeid (ka pettumust) natuke viisakamalt väljendada!
Borja kirjutas:
… Ja ainult üks neist kümnest näikse etniline eestlane - ja ülejäänud üheksa on etnilised venelased (kui keegi viitsis tähele panna)...
Millisest rahvusest ei leiaks ühtegi pätti ja kaabakat? Ega küüditatavate nimekirju ka ei osanud kokku panna Novosibirski Petjad, ikka Kükametsa Jaanid ja Martad. Pank paneb enda kasuks tööle sellist keelt kõneleva isiku, kellest kõige rohkem kasu. Oleks soomlaste rahapesu, siis oleks nimekirjas kindlasti ka mõni soomlane.
Borja kirjutas:
...Vot tak ...
Selges eesti keeles asi paika pandud! 8)

Läheks nüüd aastalõpule vastu ilma sõimamata? :scratch:


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed
PostitusPostitatud: 27 Dets, 2018 19:48 
Eemal
Liige

Liitunud: 19 Mär, 2014 13:31
Postitusi: 461
AMvA kirjutas:
Lisaks ütleks, et kõik need kinnivõetud tegelesid panga idapoolsete klientidega ja eestlaste vene keele oskus on viimasel ajal naa kehvapoolne, kui mitte olematu.

Ei maksa arvata, et mingid venelased panid panga sees oma äri püsti - peakontor oli sellega väga hästi kursis ja soosis seda. Kui poleks neid vene nimedega inimesi nendele ametikohtadele leitud oleks meie oma Juhanid ja Mardid sedasama täpselt sama kuulekalt teinud. Igakuiselt töötasuna pangaarvele potsatav korralik number ei haise.
Kahtlustaks siiski et peakontor polnud asjadega kuigi hästi kursis, aga kuna raha tuli, ja palju, ja otsesest mingeid seadusi justkui ka ei rikutud siis pigistati lihtsalt silm kinni.

Ja teine asi - eestlastega päris sellist pidu püsti poleks pandud. On minuarust üsna mitu tegurit. Esiteks muidugi keel ja selle peensuste valdamine, st kommunikatsiooni kiiirus ja mugavus, kasvõi juba puhttehniliselt. Teiseks, kombestik, bütsantslikuma taustaga venelased kipuvad minuarust kergemini minema "mina sulle - sina mulle" isiklike tehinguteni, samas kui eestlastel omane siiski säilitada mingi üldtunnustatav saksalik "ordnung". Kolmandaks kultuuritaust/ajalugu, niihästi isiklik/pere/sugukondlik kui ka rahva nö ajalooline mälu on üsna erinev, kui võrrelda kasvõi näiteks Tõrvast või Tšeljabinskist päris kodanikku. Väljendub kasvõi suhtumises rahasse, ja raha teenimisse üldisemalt.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed
PostitusPostitatud: 27 Dets, 2018 19:52 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 22326
Asukoht: Viljandimaa
Ropendamine foorumis lõpetada.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed
PostitusPostitatud: 27 Dets, 2018 23:02 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Okt, 2005 19:42
Postitusi: 9320
Asukoht: Siilis
chac kirjutas:
..eestlastega päris sellist pidu püsti poleks pandud. On minuarust üsna mitu tegurit. Esiteks muidugi keel ja selle peensuste valdamine, st kommunikatsiooni kiiirus ja mugavus, kasvõi juba puhttehniliselt. Teiseks, kombestik, bütsantslikuma taustaga venelased kipuvad minuarust kergemini minema "mina sulle - sina mulle" isiklike tehinguteni, samas kui eestlastel omane siiski säilitada mingi üldtunnustatav saksalik "ordnung". Kolmandaks kultuuritaust/ajalugu, niihästi isiklik/pere/sugukondlik kui ka rahva nö ajalooline mälu on üsna erinev, kui võrrelda kasvõi näiteks Tõrvast või Tšeljabinskist päris kodanikku. Väljendub kasvõi suhtumises rahasse, ja raha teenimisse üldisemalt.

Täiesti nõus ülalöelduga.

Ma näen selles räpases DANSKE keissis selgelt kolme eri tasandit:
-- tabeli alumine elik töötasand - kohalikud "venekeelsed" (keda on juba piisavalt hästi kirjeldet siinüleval tsitaadis :mrgreen: )
-- tabeli tipp elik DANSKE taanlastest omanikud - nemad on riisunud kogu koore, hööritanud hämarat vene raha aga nüüd on nad puhtad kui prillikivi, sest "no jälle need idaeurooplased keerasid käki kokku ju" :lol:
-- aga pidi olema ka vahepealne, kõige huvitavam tasand - elik need, kes moodustasid DANSKE eesti filiaalis selle "russian task force"-i, juhtisid ja koordineerisid seda gruppi ning tegid talle läbi aastate katet.. ja need "maffialeitnandid" olid ilmselt eestlased :twisted:

Loodetavasti proks ikka jõuab selle keskmise lülini ka - sest hetkel on ju täpselt see lolllabane seis, kus suured vargad sõitvad tõllas, väiksed vargad ripvad võllas :|

Veel // puudutavalt teemapealkirja siin - et kohalikele venekeelsetele jäi selles DANSKE pangapornos selgelt tankisti roll :cry:

_________________
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed
PostitusPostitatud: 28 Dets, 2018 20:33 
Eemal
Liige

Liitunud: 07 Sept, 2017 23:39
Postitusi: 1202
Borja kirjutas:
Veel // puudutavalt teemapealkirja siin - et kohalikele venekeelsetele jäi selles DANSKE pangapornos selgelt tankisti roll :cry:
Pole mõtet neile kaasa tunda, panid pätti panga ajal ja jätkasid peale Danske katet.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed
PostitusPostitatud: 14 Jaan, 2019 10:35 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 22326
Asukoht: Viljandimaa
Katri Raik on pärast sotsiaaldemokraadiks hakkamist ja siseministriks saamist hakanud toetama kodakondsuse nullvarianti: http://epl.delfi.ee/news/eesti/sisemini ... d=85008629

Soov siis anda 1991. aastsat Eestis elanud kriminaalkorras karistatud halli passi omanikele Eesti kodakondsus. Miks see jama on, sellest on siin teemas varem korduvalt juttu olnud ning üle kordama ei hakka.

Kogu artiklit mul ei ole.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed
PostitusPostitatud: 14 Jaan, 2019 12:04 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Apr, 2006 16:49
Postitusi: 18096
Tsiteeri:
Siseminister Raik pakub: hallide passide Eesti omadega asendamiseks võiks teha „kodakondsuse akna” (259)

Raimo Poom

ajakirjanik

101    

Foto: Ilmar Saabas" rel="nofollow" target="_blank" itemprop="contentUrl" style="box-sizing: border-box; -webkit-font-smoothing: antialiased; background-color: transparent; color: rgb(34, 34, 34); text-decoration: none;">Katri Raik ütleb, et suures plaanis liigume integratsiooniga heas suunas.Foto: Ilmar Saabas

Lühikest aega minister olnud Katri Raik möönab, et isegi tema oma erakond ei pruugi sellega nõustuda.

ad*{vertical-align:middle;}body{margin:0;padding:0;}

inFIF=true;var _nhide;window._adform=[['on.setup',function(s){_nhide=_nhide||s.options.type!='floating'||!setTimeout(function(){_nhide||(frameElement.style.display='none')},50)}]];window._adform.tagFrame = window.parent;window.onerror = function (error) {new Image().src = "//track.adform.net/jslog/?src=adxErrors&msg=" + encodeURIComponent('435609 - ' + error);window.onerror = null;return false;};Adform=window.Adform||{}; Adform.host="http://track.adform.net"; Adform.shost="http://af1.nh.ee"; Adform.scriptBase=Adform.shost+"/banners/scripts/"; Adform.cache="614"; Adform.ADFBannerData={"URL":"http://track.adform.net/adfserve/?bn=27597352;rtbwp=ADAsEEh3cRg1;rtbdata=mHPH3fHqXC-ixoD48LK4V-Z0TTmn0TmyLYhd9m_kK9JM2KiwbWb7MXsjQya-75EEoi7kwjU4no1qnTiGBfFTPJGWIRWFYEAQPABZj9p712al88xrTNl9AoJqvcQUvhUyu-yjwIFsu4OhJxvpn5fNulZ_z9cAoX2l0;csid=82904;icid=1778244976308595883;icidt=636830534248328670;adid=ed9368fa-c04b-4bf0-9feb-97885e8d0335;adxvars=4613B1LuM7VaYN4IPmKHPwX_2oNCiquhiwf4KLolwSbpt1QYEnK2kTvS5nlIL9VMEdJgQdJ6_MIgO_gHSSpwfCqruuAQsuKxYwGVB61uKiZDIF43-apG_kRx5bln__bWvHLLynSOJS9wV_xiMf3C_C8JEk0fIZvxo3Qf5y7tAfsTdJ4wdvIFEXwnz1AGnZdCbIU2gYsRnJSRL21sGYBs1L8hRYVVXZeyY0Mrumxf0BONS_oGGVsbn7XO0GuF7YtohW2v97qVRlVBXbCDnRxWoL0wLm3yC5CBx5tk1lVPdfcZj_B-oCIyyRKhwJBHzHErIqNJ12z-qKEdbd2PZEXo0LFQ3zn7jNBEFAR7I-EYSJmwLt88JLjBmE5f7f1UwoCzX91ztxh0vqDoSgO253YaUmM1pPZ7lk2yDWDIFEzJQteHg0-Wtzl1jQ2;adxcmd=QTwuOIuaMWyJAahooV75YaLobcS8zXmK0;","CREFURL":"http%3a%2f%2fepl.delfi.ee%2fnews%2feesti%2fsiseminister-raik-pakub-hallide-passide-eesti-omadega-asendamiseks-voiks-teha-kodakondsuse-akna%3fid%3d85008629","BN":27597352}; if(!Adform.ADFBannerParams)Adform.ADFBannerParams=[]; Adform.ADFBannerParams.push(Adform.ADFBannerData); typeof Adform.ADFUtilInstance=="undefined"?document.write(''):new Adform.ADFBanner(); (function(d){var _w, _c=0, _r=("HTMLDocument" in window && document.write !== HTMLDocument.prototype.write);if (window.onload) {_c=1;d.close();}_w = d.write;d.write = function(a){new Image().src = "//track.adform.net/jslog/?src=asyncwrite&msg=435609:cdw_"+_c+":"+_r;_w.call(d, a);};var c = window._adform.tagFrame[window.__renderCallback__];c && c(window.frameElement);})(document);" data-onload="(function l(a, b){function c(){b?H.open():H.open("text/html","replace");H.write(O);y.__rendered__=!0;m=a.offsetWidth;n=a.offsetHeight;r=y.document.body;r.style["float"]="left";k=r.offsetWidth;l=r.offsetHeight;q=r.scrollWidth;p=r.scrollHeight;y.adjustFrame=f;w[J]&&(P(w[J]),w[J]=null);w[J]=R(f,50);C(e,3E3)}function d(){C(function(){P(w[J]);w[J]=null},5E3)}function e(){d();H.close()}function f(){var b=0,c=0;k=r.offsetWidth;l=r.offsetHeight;q=r.scrollWidth;p=r.scrollHeight;g=k>q?k:q;h=l>p?l:p;for(var d=0;d=k&&c>=l?(x.width=b+"px",x.height=c+"px"):(x.width=g+"px",x.height=h+"px"),m=a.offsetWidth,n=a.offsetHeight;t=b;u=c}var g,h,k,l,m,n,q,p,r,t,u,y=a.contentWindow,w=y.parent,J="_inter_"+a.id,C=w.setTimeout,R=w.setInterval,P=w.clearInterval,O=a.getAttribute("data-contents"),x=a.style,H=y.document;y.__rendered__||(y.__rendered__=!0,b?c():C(c,0))})(this,false)" style="box-sizing: border-box; -webkit-font-smoothing: antialiased; vertical-align: middle; width: 300px; height: 600px;">

Reklaam

ad*{vertical-align:middle;}body{margin:0;padding:0;}

inFIF=true;var _nhide;window._adform=[['on.setup',function(s){_nhide=_nhide||s.options.type!='floating'||!setTimeout(function(){_nhide||(frameElement.style.display='none')},50)}]];window._adform.tagFrame = window.parent;window.onerror = function (error) {new Image().src = "//track.adform.net/jslog/?src=adxErrors&msg=" + encodeURIComponent('451075 - ' + error);window.onerror = null;return false;};Adform=window.Adform||{}; Adform.host="http://track.adform.net"; Adform.shost="http://af1.nh.ee"; Adform.scriptBase=Adform.shost+"/banners/scripts/"; Adform.cache="614"; Adform.ADFBannerData={"URL":"http://track.adform.net/adfserve/?bn=27662502;rtbwp=KLS6ALi6CnM1;rtbdata=-73GEBLHlnXapJvdvEfMZX77vCGIBzyWngJP-xaikdw_xsTYyhjnXnsjQya-75EEoi7kwjU4no2g-UWgKwWNWwZ-9dGpMJcNPABZj9p712al88xrTNl9AoJqvcQUvhUyu-yjwIFsu4OhJxvpn5fNulZ_z9cAoX2l0;csid=85506;icid=1778244976308595883;icidt=636830534248328670;adid=ed9368fa-c04b-4bf0-9feb-97885e8d0335;adxvars=4613B1LuM7WzJ7SVaxdicphoDwriYeYIL_nCLNkRChTpt1QYEnK2kTvS5nlIL9VMEdJgQdJ6_MIgO_gHSSpwfOn-jq4A18kgD_23Q5utmLot0G73T1zZ5CWAVsI3hzyrcMTUpsZlumBeeBmrdXZORS8JEk0fIZvxo3Qf5y7tAfsTdJ4wdvIFEXwnz1AGnZdCbIU2gYsRnJSRL21sGYBs1L8hRYVVXZeyY0Mrumxf0BONS_oGGVsbn7XO0GuF7YtohW2v97qVRlVBXbCDnRxWoL0wLm3yC5CBx5tk1lVPdfcZj_B-oCIyyRKhwJBHzHErIqNJ12z-qKEdbd2PZEXo0N6MirTaNiPDBec6-EaFLyPWStRUIXDvzP40oWmatzxhsVDfOfuM0EQUBHsj4RhImVHKl5jJnXtcDWDIFEzJQtdMz4KhUtjEyCU0hReO85Fk0;adxcmd=QTwuOIuaMWyJAahooV75YaLobcS8zXmK0;","CREFURL":"http%3a%2f%2fepl.delfi.ee%2fnews%2feesti%2fsiseminister-raik-pakub-hallide-passide-eesti-omadega-asendamiseks-voiks-teha-kodakondsuse-akna%3fid%3d85008629","BN":27662502}; if(!Adform.ADFBannerParams)Adform.ADFBannerParams=[]; Adform.ADFBannerParams.push(Adform.ADFBannerData); typeof Adform.ADFUtilInstance=="undefined"?document.write(''):new Adform.ADFBanner(); (function(d){var _w, _c=0, _r=("HTMLDocument" in window && document.write !== HTMLDocument.prototype.write);if (window.onload) {_c=1;d.close();}_w = d.write;d.write = function(a){new Image().src = "//track.adform.net/jslog/?src=asyncwrite&msg=451075:cdw_"+_c+":"+_r;_w.call(d, a);};var c = window._adform.tagFrame[window.__renderCallback__];c && c(window.frameElement);})(document);" data-onload="(function l(a, b){function c(){b?H.open():H.open("text/html","replace");H.write(O);y.__rendered__=!0;m=a.offsetWidth;n=a.offsetHeight;r=y.document.body;r.style["float"]="left";k=r.offsetWidth;l=r.offsetHeight;q=r.scrollWidth;p=r.scrollHeight;y.adjustFrame=f;w[J]&&(P(w[J]),w[J]=null);w[J]=R(f,50);C(e,3E3)}function d(){C(function(){P(w[J]);w[J]=null},5E3)}function e(){d();H.close()}function f(){var b=0,c=0;k=r.offsetWidth;l=r.offsetHeight;q=r.scrollWidth;p=r.scrollHeight;g=k>q?k:q;h=l>p?l:p;for(var d=0;d=k&&c>=l?(x.width=b+"px",x.height=c+"px"):(x.width=g+"px",x.height=h+"px"),m=a.offsetWidth,n=a.offsetHeight;t=b;u=c}var g,h,k,l,m,n,q,p,r,t,u,y=a.contentWindow,w=y.parent,J="_inter_"+a.id,C=w.setTimeout,R=w.setInterval,P=w.clearInterval,O=a.getAttribute("data-contents"),x=a.style,H=y.document;y.__rendered__||(y.__rendered__=!0,b?c():C(c,0))})(this,false)" style="box-sizing: border-box; -webkit-font-smoothing: antialiased; vertical-align: middle; width: 995px; height: 300px;">

Valimiste-eelseteks kuudeks siseministri toolile sattunud Katri Raik sai päranduseks mitu kuuma probleemi: politseinike oodatava äravoolu ning pika vinnaga ja kalli piiriehituse. Ta ei ole alluvate jaoks lihtsast puust: nõuab politseilt värbamise kiirendamist ega luba väga kalliks läinud piirile enam juurde ühtegi senti. Kuid intervjuu Eesti Päevalehele algas hoopis integratsiooniküsimustest, mis on ootamatult valimisdebattides tõstatatud.

Eesti 200 tõstatas oma ägeda trammipeatuseplakatiga integratsiooniteema, kuigi nad said ise ka vist aru, et asi läks natuke metsa.

Kuupäeva oleks võinud ka teise valida. 7. jaanuar ehk vana kalendri järgsed jõulud polnud ka kultuuritunnetuslikult kõige õnnestunum päev.

Nad rääkisid muudkui probleemist ja probleemist. Kas see ikka on praegu nii suur probleem nagu 1990-ndate alguses?

Ma olen 20 aastat Narvas elanud ja pean seda tänagi oma elukohaks. Seal elades unustasin ma sõna probleem ja asendasin selle sõnaga väljakutse. Väljakutseid jagub selles vallas päris kindlasti.

Minu esimene mõte oli, et kui kümme aastat tagasi ütlesime, et kaks kolmandikku Eestis elavaid venelasi ei räägi eesti keelt, siis praegu ütleme: kolmest üks. Olgem ausad, see on edulugu. Tallinnas käivad minu sõprade lapsed venelastega koos trennis ja pole mingit probleemi. Sulaselge on see, et liigume heas suunas.

Mis on siis integratsiooniga veel vaja teha?

Kõigil, kes soovivad, peaks olema võimalik saada tasuta eesti keele õpet. Inimesed tahavad tegelikult õppida kõrgemal tasemel eesti keelt. B2 ja C1, et teha karjääri.

Tasuta keeleõpet saab riigi kulul eriaukudest umbes 8000 inimest aastas. Aga soovijaid oleks ühe uuringu järgi kolmeks aastaks Narva linna täis – 60 000 inimest!

ad*{vertical-align:middle;}body{margin:0;padding:0;}

inFIF=true;var _nhide;window._adform=[['on.setup',function(s){_nhide=_nhide||s.options.type!='floating'||!setTimeout(function(){_nhide||(frameElement.style.display='none')},50)}]];window._adform.tagFrame = window.parent;window.onerror = function (error) {new Image().src = "//track.adform.net/jslog/?src=adxErrors&msg=" + encodeURIComponent('435609 - ' + error);window.onerror = null;return false;};(function(d){var _w, _c=0, _r=("HTMLDocument" in window && document.write !== HTMLDocument.prototype.write);if (window.onload) {_c=1;d.close();}_w = d.write;d.write = function(a){new Image().src = "//track.adform.net/jslog/?src=asyncwrite&msg=435609:cdw_"+_c+":"+_r;_w.call(d, a);};var c = window._adform.tagFrame[window.__renderCallback__];c && c(window.frameElement);})(document);" data-onload="(function l(a, b){function c(){b?H.open():H.open("text/html","replace");H.write(O);y.__rendered__=!0;m=a.offsetWidth;n=a.offsetHeight;r=y.document.body;r.style["float"]="left";k=r.offsetWidth;l=r.offsetHeight;q=r.scrollWidth;p=r.scrollHeight;y.adjustFrame=f;w[J]&&(P(w[J]),w[J]=null);w[J]=R(f,50);C(e,3E3)}function d(){C(function(){P(w[J]);w[J]=null},5E3)}function e(){d();H.close()}function f(){var b=0,c=0;k=r.offsetWidth;l=r.offsetHeight;q=r.scrollWidth;p=r.scrollHeight;g=k>q?k:q;h=l>p?l:p;for(var d=0;d=k&&c>=l?(x.width=b+"px",x.height=c+"px"):(x.width=g+"px",x.height=h+"px"),m=a.offsetWidth,n=a.offsetHeight;t=b;u=c}var g,h,k,l,m,n,q,p,r,t,u,y=a.contentWindow,w=y.parent,J="_inter_"+a.id,C=w.setTimeout,R=w.setInterval,P=w.clearInterval,O=a.getAttribute("data-contents"),x=a.style,H=y.document;y.__rendered__||(y.__rendered__=!0,b?c():C(c,0))})(this,false)" style="box-sizing: border-box; -webkit-font-smoothing: antialiased; vertical-align: middle; width: 300px; height: 500px;">

Reklaam

ad*{vertical-align:middle;}body{margin:0;padding:0;}

inFIF=true;var _nhide;window._adform=[['on.setup',function(s){_nhide=_nhide||s.options.type!='floating'||!setTimeout(function(){_nhide||(frameElement.style.display='none')},50)}]];window._adform.tagFrame = window.parent;window.onerror = function (error) {new Image().src = "//track.adform.net/jslog/?src=adxErrors&msg=" + encodeURIComponent('451075 - ' + error);window.onerror = null;return false;};Adform=window.Adform||{}; Adform.host="http://track.adform.net"; Adform.shost="http://af1.nh.ee"; Adform.scriptBase=Adform.shost+"/banners/scripts/"; Adform.cache="614"; Adform.ADFBannerData={"URL":"http://track.adform.net/adfserve/?bn=27687315;rtbwp=lYcGnrTYPeg1;rtbdata=fg2VYS8DBV37rxSbBiSkS71D6pIRyR85B1czcf0owR9hKGtbcsU9HnsjQya-75EEoi7kwjU4no2g-UWgKwWNWwZ-9dGpMJcNPABZj9p712al88xrTNl9AoJqvcQUvhUyu-yjwIFsu4OhJxvpn5fNulZ_z9cAoX2l0;csid=85506;icid=1778244976308595883;icidt=636830534248328670;adid=ed9368fa-c04b-4bf0-9feb-97885e8d0335;adxvars=4613B1LuM7WwaE63T7O2c_V-JwwM-68w9Asy8QhrXDTNICr_z0Nb-ylBEBvYwWhaa4S0Q1IU7W0cYvT3urru-TcrCZA2xCN-Ja6Uqh-6fKiYTDzqD9BvK4FcH3Y0D4oRAvfvdHYAGPU9wWKbQk0wOXkhRWZkqb4_5-R_Tv6aoIYgE54IgOW9TbAqVZs0ND7SmA2E3yMvirN46QiPh1Hbj4bclMIEa76NN69MeFsBaoTqjIl8qr2WnTmTQWfam2RMdDW6C4f6YjPDiTSzJXXVhchT2ysD23k8SOhbpJDAwdGWiq_i1sxAo0pKS7z2fuGdtWgrE97IYQHrvTRWb5i9IZk2FZVA1kzX5JB7aWb9v8rdAXIEhhEgkCNJB-zd_vYWQA5sX0i--dj2asmlQKiTpdqkHt4v68xFzXHX_SfeMlaffnJL_taNBTxvL8piVKGVTsTlUb5m3PD_XsvR8-xNeAXF65jF6M32NwuZfZS36Fq2NmAIAXH8Uq0MrahZfDTiA7z_uuw_WOM1;adxcmd=QTwuOIuaMWyJAahooV75YaLobcS8zXmK0;","CREFURL":"http%3a%2f%2fepl.delfi.ee%2fnews%2feesti%2fsiseminister-raik-pakub-hallide-passide-eesti-omadega-asendamiseks-voiks-teha-kodakondsuse-akna%3fid%3d85008629","BN":27687315}; if(!Adform.ADFBannerParams)Adform.ADFBannerParams=[]; Adform.ADFBannerParams.push(Adform.ADFBannerData); typeof Adform.ADFUtilInstance=="undefined"?document.write(''):new Adform.ADFBanner(); (function(d){var _w, _c=0, _r=("HTMLDocument" in window && document.write !== HTMLDocument.prototype.write);if (window.onload) {_c=1;d.close();}_w = d.write;d.write = function(a){new Image().src = "//track.adform.net/jslog/?src=asyncwrite&msg=451075:cdw_"+_c+":"+_r;_w.call(d, a);};var c = window._adform.tagFrame[window.__renderCallback__];c && c(window.frameElement);})(document);" data-onload="(function l(a, b){function c(){b?H.open():H.open("text/html","replace");H.write(O);y.__rendered__=!0;m=a.offsetWidth;n=a.offsetHeight;r=y.document.body;r.style["float"]="left";k=r.offsetWidth;l=r.offsetHeight;q=r.scrollWidth;p=r.scrollHeight;y.adjustFrame=f;w[J]&&(P(w[J]),w[J]=null);w[J]=R(f,50);C(e,3E3)}function d(){C(function(){P(w[J]);w[J]=null},5E3)}function e(){d();H.close()}function f(){var b=0,c=0;k=r.offsetWidth;l=r.offsetHeight;q=r.scrollWidth;p=r.scrollHeight;g=k>q?k:q;h=l>p?l:p;for(var d=0;d=k&&c>=l?(x.width=b+"px",x.height=c+"px"):(x.width=g+"px",x.height=h+"px"),m=a.offsetWidth,n=a.offsetHeight;t=b;u=c}var g,h,k,l,m,n,q,p,r,t,u,y=a.contentWindow,w=y.parent,J="_inter_"+a.id,C=w.setTimeout,R=w.setInterval,P=w.clearInterval,O=a.getAttribute("data-contents"),x=a.style,H=y.document;y.__rendered__||(y.__rendered__=!0,b?c():C(c,0))})(this,false)" style="box-sizing: border-box; -webkit-font-smoothing: antialiased; vertical-align: middle; width: 995px; height: 300px;">

Teema number kaks on keeruline: kodakondsus. Kindlasti ei tohi enam Eestis sündida halli passiga inimesi.

Küsimus on pigem selles, kas ja kuidas vähendada olemasolevate halli passi omanike hulka.

Jah, ja see sõltub väga palju sellest, kes teeb Eestis järgmise koalitsiooni ja kui avatud ollakse selleteemaliseks aruteluks. Minu meelest tasuks pärast valimisi arutada, kas mitte käivitada selline liikumine nagu „kodakondsuse aken”. Kas need, kes on elanud Eestis 1991. aastast, ei ole kriminaalselt karistatud ja on valmis vanduma truudust Eesti riigile, ei võiks saada kodakondsust ühe aasta jooksul? Aga ise peavad kirjutama avalduse, sest kodakondsus ei ole kingitus.

Ma ei tea, kas oleme selleks valmis. Arutelu võiks aga olla. Võin öelda, et ka sotsiaaldemokraadid ei ole selles ühte meelt.

Küsimus on ka selles, kas seda saaks teha praeguse kodakondsuspoliitika raames. Kindlasti ei saa Eestis hakata midagi täiesti ümber pöörama.

Kolmas küsimus on ilmsesti kõige tähtsam. Kõigepealt eestikeelsed lasteaiad, ühtne kool. Viimane integratsiooni monitooring ütleb, et üle 75% nii eesti- kui ka venekeelseid lapsevanemaid on nõus, et lapsed käiksid ühes lasteaias. Mida me veel ootame? 110% või?

Küsimus, mis on mitme erakonna programmis ja jõuab otse siseministri lauale: kas Eesti peaks lubama topeltkodakondsust?

Kohe kangastuvad poliitikutele 80 000 Eesti inimest, kes elavad väljaspool Eesti riiki ja kellest paljud ootavad topletkodakondsuse võimalust. Mind häirib selles diskussioonis, et EL-is elavad kodanikud saaksid topeltkodakondsuse ja kolmandates riikides olevad ei saaks. Siin minu mõistus tõrgub: kui ma olen sattunud Venemaale, kas ma siis olen a priori paha?

Kodakondsus tähendab õigusi ja kohustusi, inimene võtab endale ju teise riigi kohustused ja õigused. Mind ei ole ära veendud, et topeltkodakondsus on siiski hea.

Sel aastal sai sisserändekvoot täis 2. jaanuaril. See ei ole enam jätkusuutlik?

Küsimus on ametiühingute hirmus, et tulevad võõrad inimesed ja võtavad meie töö ära.

Kui näiteks otsustada, et tõstame selle kvoodi kõrgemaks, siis ma ei tea, kus täpselt on Eesti ühiskonna valulävi. Ja kus tööandjad ja ametiühingud kokku lepivad, mis elualadel ja palgaga võiksid inimesed Eestisse tulla, et see ei kahjustaks meie oma inimesi.

Ja muidugi peab olema võimalik mingil ajal sellele piir panna.

Oleme selles ju väga konservatiivsed. Meil on sisserändega halb kogemus ja see teeb meid tundlikuks, meeldib see või mitte.

Olete silmitsi politseinike kaadripuudusega, sest paljud hakkavad pensionile minema.

See on paratamatus, et 1990-ndatel alustanud politseiametnikud saavad 50-aastaseks ja võivad minna pensionile.

Olen täiesti nõus, et sinna võib kohe panna juurde kaitseväelased, kohtunikud ja teha probleemi kohe väga laiaks ja hoomamatuks. See on üks viis lahendustest kõrvale astuda.

Aga kuskil pole näha aktiivset värbamiskampaaniat, mis valmistaks meid olukorraks ette.

Politseist lahkujatest läheb aasta jooksul pensionile vaid kolmandik inimesi. Kaks kolmandikku lähevad ära muudel põhjustel. Oluline on organisatsooni sisemine rahu, ärme laseme inimesi kergekäeliselt ära.

Teine on politseinike juurde koolitamine. Tean sisekaitseakadeemia endise rektorina väga hästi, mis takistused seal on. Suurendasime koolitustellimust 50 inimest ehk 25% aastas. Küsimus on, kust me need inimesed saame. Tartu ülikooli eesti keelt õppima minna on palju lihtsam kui sisekaitseakadeemiasse sisse saada. Teravik on selles, et need, kel juba on kutseharidus või kõrgharidus, tuleksid aastase programmiga politseinikuks ümber õppima.

Viimast toetab nüüd seesama palgatõus, mis teeb eesliinil oleva politseiniku palgaks 1400 eurot, Ida-Virumaal 1700 eurot, Tallinnas 1600 eurot.

Pluss nende inimeste tagasi kutsumine, kes on juba politseis töötanud, nagu näiteks Andres Anvelt.

Kas teda on siis juba tagasi kutsutud?

Mina arvan küll, et see võiks olla talle väärikas karjääritee.

Ja me oleme siiani rääkinud vaid politseinike arvu vähenemisest. Pigem on meil neid praegusega võrreldes veel juurde vaja.

Kui te nüüd veel politseinike arvu suurendamisest räägite, siis iga suurendamine tähendab raha. Teiseks läheb see vastuollu juba mitme valitsuse eesmärgiga vähendada ametnike arvu.

Aga meil tuleb uus valitsus! Niimoodi päris elu ka mõõta ei saa. Pärast seda, kui hakkasin operatiivinfot saama, vaatan ma asju päris teistmoodi. Kui 27. detsembri hommikul sureb tulesurma kolm inimest, teeb see mõtlikuks. Mõtleme selle peale, et Eestis on turvaline elada, ja selles kohas võiks Exceli tabeli rahulikult alumisse lauasahtlisse panna.

Kas te olete suure ja kalli piirimüüri ehitamise poolt?

Ma pole käinud veel seal all, kus kõik käivad.

Polegi veel helikopteriga lennanud?

Ma loodan, et mul jätkub tarmukust seda ka mitte teha, sest mulle ei meeldi lendavad asjad.

ad*{vertical-align:middle;}body{margin:0;padding:0;}

inFIF=true;var _nhide;window._adform=[['on.setup',function(s){_nhide=_nhide||s.options.type!='floating'||!setTimeout(function(){_nhide||(frameElement.style.display='none')},50)}]];window._adform.tagFrame = window.parent;window.onerror = function (error) {new Image().src = "//track.adform.net/jslog/?src=adxErrors&msg=" + encodeURIComponent('435609 - ' + error);window.onerror = null;return false;};(function(d){var _w, _c=0, _r=("HTMLDocument" in window && document.write !== HTMLDocument.prototype.write);if (window.onload) {_c=1;d.close();}_w = d.write;d.write = function(a){new Image().src = "//track.adform.net/jslog/?src=asyncwrite&msg=435609:cdw_"+_c+":"+_r;_w.call(d, a);};var c = window._adform.tagFrame[window.__renderCallback__];c && c(window.frameElement);})(document);" data-onload="(function l(a, b){function c(){b?H.open():H.open("text/html","replace");H.write(O);y.__rendered__=!0;m=a.offsetWidth;n=a.offsetHeight;r=y.document.body;r.style["float"]="left";k=r.offsetWidth;l=r.offsetHeight;q=r.scrollWidth;p=r.scrollHeight;y.adjustFrame=f;w[J]&&(P(w[J]),w[J]=null);w[J]=R(f,50);C(e,3E3)}function d(){C(function(){P(w[J]);w[J]=null},5E3)}function e(){d();H.close()}function f(){var b=0,c=0;k=r.offsetWidth;l=r.offsetHeight;q=r.scrollWidth;p=r.scrollHeight;g=k>q?k:q;h=l>p?l:p;for(var d=0;d=k&&c>=l?(x.width=b+"px",x.height=c+"px"):(x.width=g+"px",x.height=h+"px"),m=a.offsetWidth,n=a.offsetHeight;t=b;u=c}var g,h,k,l,m,n,q,p,r,t,u,y=a.contentWindow,w=y.parent,J="_inter_"+a.id,C=w.setTimeout,R=w.setInterval,P=w.clearInterval,O=a.getAttribute("data-contents"),x=a.style,H=y.document;y.__rendered__||(y.__rendered__=!0,b?c():C(c,0))})(this,false)" style="box-sizing: border-box; -webkit-font-smoothing: antialiased; vertical-align: middle; width: 300px; height: 600px;">

Reklaam

ad*{vertical-align:middle;}body{margin:0;padding:0;}

inFIF=true;var _nhide;window._adform=[['on.setup',function(s){_nhide=_nhide||s.options.type!='floating'||!setTimeout(function(){_nhide||(frameElement.style.display='none')},50)}]];window._adform.tagFrame = window.parent;window.onerror = function (error) {new Image().src = "//track.adform.net/jslog/?src=adxErrors&msg=" + encodeURIComponent('451075 - ' + error);window.onerror = null;return false;};(function(d){var _w, _c=0, _r=("HTMLDocument" in window && document.write !== HTMLDocument.prototype.write);if (window.onload) {_c=1;d.close();}_w = d.write;d.write = function(a){new Image().src = "//track.adform.net/jslog/?src=asyncwrite&msg=451075:cdw_"+_c+":"+_r;_w.call(d, a);};var c = window._adform.tagFrame[window.__renderCallback__];c && c(window.frameElement);})(document);" data-onload="(function l(a, b){function c(){b?H.open():H.open("text/html","replace");H.write(O);y.__rendered__=!0;m=a.offsetWidth;n=a.offsetHeight;r=y.document.body;r.style["float"]="left";k=r.offsetWidth;l=r.offsetHeight;q=r.scrollWidth;p=r.scrollHeight;y.adjustFrame=f;w[J]&&(P(w[J]),w[J]=null);w[J]=R(f,50);C(e,3E3)}function d(){C(function(){P(w[J]);w[J]=null},5E3)}function e(){d();H.close()}function f(){var b=0,c=0;k=r.offsetWidth;l=r.offsetHeight;q=r.scrollWidth;p=r.scrollHeight;g=k>q?k:q;h=l>p?l:p;for(var d=0;d=k&&c>=l?(x.width=b+"px",x.height=c+"px"):(x.width=g+"px",x.height=h+"px"),m=a.offsetWidth,n=a.offsetHeight;t=b;u=c}var g,h,k,l,m,n,q,p,r,t,u,y=a.contentWindow,w=y.parent,J="_inter_"+a.id,C=w.setTimeout,R=w.setInterval,P=w.clearInterval,O=a.getAttribute("data-contents"),x=a.style,H=y.document;y.__rendered__||(y.__rendered__=!0,b?c():C(c,0))})(this,false)" style="box-sizing: border-box; -webkit-font-smoothing: antialiased; vertical-align: middle; width: 995px; height: 400px;">

Aga ma olen vaadanud fotosid ja videoid sealt ning selge on, et me vajame sinna piiri.

Aga miks peab see piir nii kole kallis olema?

Frontex, Euroopa piirivalveagentuur, on seda hinnanud ja öelnud, et see on okei. Halb on see, et ülejala teatati mingi summa ja siis see suurenes. Luban, et sellesse summasse, mis on välja käidud – pealt kolmesaja miljoni euro – peab piir ära mahtuma. Ei tohi tulla uudist, et läheb veel kallimaks.

USA-s käib kõva arutelu suure piiritara ehitamise üle. Vastuargumendid on, et maailmas läheb tehnoloogia areng aina edasi, saab paigutada igasuguseid kaameraid, sensoreid ja muid vidinaid ning pole vaja ehitada hiiglaslikku füüsilist infrastruktuuri. Aga me ehitame sinna suure ja laia kiirtee…

Kiirteed sinna just ei tule. Kui vaadata sealseid olusid, siis neil, kes seda alguses tegid, oli vist geograafiatund vahele jäänud – et seal on Peipsi järv ja vesine ala. Jah, esialgne kalkulatsioon tehti ülepeakaela. Piirivalvurid püüdsid ehitada piiri. Nüüd jääb asi ehitusspetsialistidele.

Just räägiti uudistes, et politseil on kavas sel aastal rekordiliselt trahviraha korjata. Keda te siis trahvite?

See summa tuleb riigieelarve prognoosist. Uurisin ka, kuidas see summa kokku saadi. Sinna on sisse arvestatud see iseenda otsa komistanud seadusemuudatus, et trahviraha sõltuks sissetulekust. Selle vastuvõtmata seaduse komponendiga arvestades on tehtud prognoos. Siduda see teisaldatavate liikluskaameratega, et see aitab kohutavalt trahviraha koguda – see ei ole tõsi.

Kui trahvide sissetulekuga sidumise seadust vastu ei võeta, siis see ei täitu?

Siis see prognoos ei täitu. Aasta lõpus vaatame.

Narva kolledžit ei saa kinni panna, aga uppuja peab end ka ise päästma

Katri Raigile kui Tartu ülikooli Narva kolledži endisele direktorile teevad muret teated, et selle edasise tegevuse kohale on kerkinud rahapuuduse mustad pilved.

„Arusaadavalt mu süda valutab, sest ma olen sinna pannud 15 aastat oma elust. Eesti riik ei saa Narva kolledžit kinni panna, sest täna ei kujuta keegi Narvat ette ilma Tartu ülikooli Narva kolledžita,” ütles Raik.

Ühtlasi tuleb aru saada, et võrreldes kolledži rajamise ajaga on olukord palju muutunud, tasuline õpe on kadunud, õpilaste arv väheneb. „Nüüd tuleks peatuda ja läbi mõelda, mida me kolledžitelt üldse riigis ootame. Kuivõrd nad täidavad kõrghariduse andmise ülesannet ja kuivõrd nad täidavad regionaalset ülesannet. Seda peab Tartu ülikool otsustama ja seadma eesmärgid realistlikuks.”

„Ilmselt ei ole Narvas realistlik üheaegselt pakkuda õpetajakoolitust ja IT-d ning suures mahus ühiskonda teenida. Ma olin seal direktor ja olen ka praegu seda meelt, et regionaalsete ülesannete täitmiseks peaks kolledž saama mõistliku summa lisaraha. Aga eesmärgid peavad saama kokku lepitud. Uppuja päästmine on alati ka uppuja enda asi,” nentis Raik.


_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed
PostitusPostitatud: 14 Jaan, 2019 12:22 
Eemal
Liige

Liitunud: 02 Jaan, 2012 0:54
Postitusi: 164
Lihtasm lugeda, kui vaja, siis või eemaldada.
tsiteeri"Lühikest aega minister olnud Katri Raik möönab, et isegi tema oma erakond ei pruugi sellega nõustuda.

Valimiste-eelseteks kuudeks siseministri toolile sattunud Katri Raik sai päranduseks mitu kuuma probleemi: politseinike oodatava äravoolu ning pika vinnaga ja kalli piiriehituse. Ta ei ole alluvate jaoks lihtsast puust: nõuab politseilt värbamise kiirendamist ega luba väga kalliks läinud piirile enam juurde ühtegi senti. Kuid intervjuu Eesti Päevalehele algas hoopis integratsiooniküsimustest, mis on ootamatult valimisdebattides tõstatatud.

Eesti 200 tõstatas oma ägeda trammipeatuseplakatiga integratsiooniteema, kuigi nad said ise ka vist aru, et asi läks natuke metsa.
Kuupäeva oleks võinud ka teise valida. 7. jaanuar ehk vana kalendri järgsed jõulud polnud ka kultuuritunnetuslikult kõige õnnestunum päev.

Nad rääkisid muudkui probleemist ja probleemist. Kas see ikka on praegu nii suur probleem nagu 1990-ndate alguses?
Ma olen 20 aastat Narvas elanud ja pean seda tänagi oma elukohaks. Seal elades unustasin ma sõna probleem ja asendasin selle sõnaga väljakutse. Väljakutseid jagub selles vallas päris kindlasti.

Minu esimene mõte oli, et kui kümme aastat tagasi ütlesime, et kaks kolmandikku Eestis elavaid venelasi ei räägi eesti keelt, siis praegu ütleme: kolmest üks. Olgem ausad, see on edulugu. Tallinnas käivad minu sõprade lapsed venelastega koos trennis ja pole mingit probleemi. Sulaselge on see, et liigume heas suunas.

Mis on siis integratsiooniga veel vaja teha?
Kõigil, kes soovivad, peaks olema võimalik saada tasuta eesti keele õpet. Inimesed tahavad tegelikult õppida kõrgemal tasemel eesti keelt. B2 ja C1, et teha karjääri.

Tasuta keeleõpet saab riigi kulul eriaukudest umbes 8000 inimest aastas. Aga soovijaid oleks ühe uuringu järgi kolmeks aastaks Narva linna täis – 60 000 inimest!

Teema number kaks on keeruline: kodakondsus. Kindlasti ei tohi enam Eestis sündida halli passiga inimesi.

Küsimus on pigem selles, kas ja kuidas vähendada olemasolevate halli passi omanike hulka.

Jah, ja see sõltub väga palju sellest, kes teeb Eestis järgmise koalitsiooni ja kui avatud ollakse selleteemaliseks aruteluks. Minu meelest tasuks pärast valimisi arutada, kas mitte käivitada selline liikumine nagu „kodakondsuse aken”. Kas need, kes on elanud Eestis 1991. aastast, ei ole kriminaalselt karistatud ja on valmis vanduma truudust Eesti riigile, ei võiks saada kodakondsust ühe aasta jooksul? Aga ise peavad kirjutama avalduse, sest kodakondsus ei ole kingitus.

Ma ei tea, kas oleme selleks valmis. Arutelu võiks aga olla. Võin öelda, et ka sotsiaaldemokraadid ei ole selles ühte meelt.

Küsimus on ka selles, kas seda saaks teha praeguse kodakondsuspoliitika raames. Kindlasti ei saa Eestis hakata midagi täiesti ümber pöörama.

Kolmas küsimus on ilmsesti kõige tähtsam. Kõigepealt eestikeelsed lasteaiad, ühtne kool. Viimane integratsiooni monitooring ütleb, et üle 75% nii eesti- kui ka venekeelseid lapsevanemaid on nõus, et lapsed käiksid ühes lasteaias. Mida me veel ootame? 110% või?

Küsimus, mis on mitme erakonna programmis ja jõuab otse siseministri lauale: kas Eesti peaks lubama topeltkodakondsust?
Kohe kangastuvad poliitikutele 80 000 Eesti inimest, kes elavad väljaspool Eesti riiki ja kellest paljud ootavad topletkodakondsuse võimalust. Mind häirib selles diskussioonis, et EL-is elavad kodanikud saaksid topeltkodakondsuse ja kolmandates riikides olevad ei saaks. Siin minu mõistus tõrgub: kui ma olen sattunud Venemaale, kas ma siis olen a priori paha?

Kodakondsus tähendab õigusi ja kohustusi, inimene võtab endale ju teise riigi kohustused ja õigused. Mind ei ole ära veendud, et topeltkodakondsus on siiski hea.

Sel aastal sai sisserändekvoot täis 2. jaanuaril. See ei ole enam jätkusuutlik?
Küsimus on ametiühingute hirmus, et tulevad võõrad inimesed ja võtavad meie töö ära.

Kui näiteks otsustada, et tõstame selle kvoodi kõrgemaks, siis ma ei tea, kus täpselt on Eesti ühiskonna valulävi. Ja kus tööandjad ja ametiühingud kokku lepivad, mis elualadel ja palgaga võiksid inimesed Eestisse tulla, et see ei kahjustaks meie oma inimesi.

Ja muidugi peab olema võimalik mingil ajal sellele piir panna.

Oleme selles ju väga konservatiivsed. Meil on sisserändega halb kogemus ja see teeb meid tundlikuks, meeldib see või mitte.

Olete silmitsi politseinike kaadripuudusega, sest paljud hakkavad pensionile minema.
See on paratamatus, et 1990-ndatel alustanud politseiametnikud saavad 50-aastaseks ja võivad minna pensionile.

Olen täiesti nõus, et sinna võib kohe panna juurde kaitseväelased, kohtunikud ja teha probleemi kohe väga laiaks ja hoomamatuks. See on üks viis lahendustest kõrvale astuda.

Aga kuskil pole näha aktiivset värbamiskampaaniat, mis valmistaks meid olukorraks ette.
Politseist lahkujatest läheb aasta jooksul pensionile vaid kolmandik inimesi. Kaks kolmandikku lähevad ära muudel põhjustel. Oluline on organisatsooni sisemine rahu, ärme laseme inimesi kergekäeliselt ära.

Teine on politseinike juurde koolitamine. Tean sisekaitseakadeemia endise rektorina väga hästi, mis takistused seal on. Suurendasime koolitustellimust 50 inimest ehk 25% aastas. Küsimus on, kust me need inimesed saame. Tartu ülikooli eesti keelt õppima minna on palju lihtsam kui sisekaitseakadeemiasse sisse saada. Teravik on selles, et need, kel juba on kutseharidus või kõrgharidus, tuleksid aastase programmiga politseinikuks ümber õppima.

Viimast toetab nüüd seesama palgatõus, mis teeb eesliinil oleva politseiniku palgaks 1400 eurot, Ida-Virumaal 1700 eurot, Tallinnas 1600 eurot.

Pluss nende inimeste tagasi kutsumine, kes on juba politseis töötanud, nagu näiteks Andres Anvelt.

Kas teda on siis juba tagasi kutsutud?
Mina arvan küll, et see võiks olla talle väärikas karjääritee.

Ja me oleme siiani rääkinud vaid politseinike arvu vähenemisest. Pigem on meil neid praegusega võrreldes veel juurde vaja.

Kui te nüüd veel politseinike arvu suurendamisest räägite, siis iga suurendamine tähendab raha. Teiseks läheb see vastuollu juba mitme valitsuse eesmärgiga vähendada ametnike arvu.
Aga meil tuleb uus valitsus! Niimoodi päris elu ka mõõta ei saa. Pärast seda, kui hakkasin operatiivinfot saama, vaatan ma asju päris teistmoodi. Kui 27. detsembri hommikul sureb tulesurma kolm inimest, teeb see mõtlikuks. Mõtleme selle peale, et Eestis on turvaline elada, ja selles kohas võiks Exceli tabeli rahulikult alumisse lauasahtlisse panna.

Kas te olete suure ja kalli piirimüüri ehitamise poolt?
Ma pole käinud veel seal all, kus kõik käivad.

Polegi veel helikopteriga lennanud?
Ma loodan, et mul jätkub tarmukust seda ka mitte teha, sest mulle ei meeldi lendavad asjad.

Aga ma olen vaadanud fotosid ja videoid sealt ning selge on, et me vajame sinna piiri.

Aga miks peab see piir nii kole kallis olema?
Frontex, Euroopa piirivalveagentuur, on seda hinnanud ja öelnud, et see on okei. Halb on see, et ülejala teatati mingi summa ja siis see suurenes. Luban, et sellesse summasse, mis on välja käidud – pealt kolmesaja miljoni euro – peab piir ära mahtuma. Ei tohi tulla uudist, et läheb veel kallimaks.

USA-s käib kõva arutelu suure piiritara ehitamise üle. Vastuargumendid on, et maailmas läheb tehnoloogia areng aina edasi, saab paigutada igasuguseid kaameraid, sensoreid ja muid vidinaid ning pole vaja ehitada hiiglaslikku füüsilist infrastruktuuri. Aga me ehitame sinna suure ja laia kiirtee…
Kiirteed sinna just ei tule. Kui vaadata sealseid olusid, siis neil, kes seda alguses tegid, oli vist geograafiatund vahele jäänud – et seal on Peipsi järv ja vesine ala. Jah, esialgne kalkulatsioon tehti ülepeakaela. Piirivalvurid püüdsid ehitada piiri. Nüüd jääb asi ehitusspetsialistidele.

Just räägiti uudistes, et politseil on kavas sel aastal rekordiliselt trahviraha korjata. Keda te siis trahvite?
See summa tuleb riigieelarve prognoosist. Uurisin ka, kuidas see summa kokku saadi. Sinna on sisse arvestatud see iseenda otsa komistanud seadusemuudatus, et trahviraha sõltuks sissetulekust. Selle vastuvõtmata seaduse komponendiga arvestades on tehtud prognoos. Siduda see teisaldatavate liikluskaameratega, et see aitab kohutavalt trahviraha koguda – see ei ole tõsi.

Kui trahvide sissetulekuga sidumise seadust vastu ei võeta, siis see ei täitu?
Siis see prognoos ei täitu. Aasta lõpus vaatame.

Narva kolledžit ei saa kinni panna, aga uppuja peab end ka ise päästma

Katri Raigile kui Tartu ülikooli Narva kolledži endisele direktorile teevad muret teated, et selle edasise tegevuse kohale on kerkinud rahapuuduse mustad pilved.

„Arusaadavalt mu süda valutab, sest ma olen sinna pannud 15 aastat oma elust. Eesti riik ei saa Narva kolledžit kinni panna, sest täna ei kujuta keegi Narvat ette ilma Tartu ülikooli Narva kolledžita,” ütles Raik.

Ühtlasi tuleb aru saada, et võrreldes kolledži rajamise ajaga on olukord palju muutunud, tasuline õpe on kadunud, õpilaste arv väheneb. „Nüüd tuleks peatuda ja läbi mõelda, mida me kolledžitelt üldse riigis ootame. Kuivõrd nad täidavad kõrghariduse andmise ülesannet ja kuivõrd nad täidavad regionaalset ülesannet. Seda peab Tartu ülikool otsustama ja seadma eesmärgid realistlikuks.”

„Ilmselt ei ole Narvas realistlik üheaegselt pakkuda õpetajakoolitust ja IT-d ning suures mahus ühiskonda teenida. Ma olin seal direktor ja olen ka praegu seda meelt, et regionaalsete ülesannete täitmiseks peaks kolledž saama mõistliku summa lisaraha. Aga eesmärgid peavad saama kokku lepitud. Uppuja päästmine on alati ka uppuja enda asi,” nentis Raik."


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed
PostitusPostitatud: 14 Jaan, 2019 12:59 
Eemal
Liige

Liitunud: 07 Nov, 2012 10:54
Postitusi: 623
Tsiteeri:
Katri Raigile kui Tartu ülikooli Narva kolledži endisele direktorile ....


Mulle teeb muret, et nii endine kui praegune Tartu Ülikooli Narva kolledzi direktor ajavad mõlemad meedias mingisugust jama ja möga.
Ma oma lolli peaga mõtlen, et antud kolledzi eesmärk peaks olema integreerida venelasi Eesti ühiskonnaga ja ja üritada neist kasvatada Eestile lojaalseid kodanikke, aga mitte vastupidi.
Olen ikka naiivne vist :?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed
PostitusPostitatud: 14 Jaan, 2019 13:43 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Okt, 2005 19:42
Postitusi: 9320
Asukoht: Siilis
Taaniel Tina kirjutas:
Mulle teeb muret, et nii endine kui praegune Tartu Ülikooli Narva kolledzi direktor ajavad mõlemad meedias mingisugust jama ja möga..

..sa ei ole ainus, kellele see silma on torganud...

_________________
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 1547 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 59, 60, 61, 62, 63, 64, 65 ... 104  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 14 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt