Integratsioon ja Eesti venekeelsed

[tere]

Täna nägin kaitseväelasi vabal ajal rakveres-ühel nelipakk käes ja kõik niisuguse välismuljega, et mine või oma väheste eluaastatega sõjaväkke ja hakka paremaks kui niisugused. Saan aru, et vaba aeg, aga kuhu jäid moraal ja sirge selg!

[uusmario]

Täna nägin kaitseväelasi vabal ajal rakveres-ühel nelipakk käes ja kõik niisuguse välismuljega, et mine või oma väheste eluaastatega sõjaväkke ja hakka paremaks kui niisugused. Saan aru, et vaba aeg, aga kuhu jäid moraal ja sirge selg!

Oli siis tegemist venelastega??

[aivar]

See nelipakk kaitseväelase käes on üldse teine teema,kui ajateenistuse ajal väike jook tehakse ei muutu keegi sellst mittelojaalseks või vastupidi.
Seda et seal vahest juuakse ei õnnestu küll kuidagi lõpetada,pole mõtet üritada,võimaluse leiab alati.
Selle lojaalsuse teema võib vist lukku panna,kui keegi leiab hea seadusliku võimaluse kuidas mittelojaalsed mitteeestlased kaitseväest eemale hoida kandideerige järgmistel valimistel,minu hääl tuleb Teile!

[tere]

lihtsalt kargas pähe mõte, et need neli (tundmata rahvusest!) noorukit peaksid vormis olles ka väljaspool oma kasarmut, ehk ka linnas, olema esinduslikud-nagu ka president ei kanna nahktagi ja ei joo vabal ajal. Lihtsalt, vormis olles esindatakse oma riiki. Või siis ka mitte?

[Juhan]

lihtsalt kargas pähe mõte, et need neli (tundmata rahvusest!) noorukit peaksid vormis olles ka väljaspool oma kasarmut, ehk ka linnas, olema esinduslikud-nagu ka president ei kanna nahktagi ja ei joo vabal ajal. Lihtsalt, vormis olles esindatakse oma riiki. Või siis ka mitte?

Ma ei liigitaks seda joomiseks, kui ühel mehel nelipakk käes on.
Selles suhtes on teil siiski õigus, et esinduslik (hoolitsetud välimus, viisakas käitumine ning sirge selg ja kindel kõnnak) peaksid igal ajateenijal ka puhkehetkedel olema. Ideaalis võiks see tegelikult kogu eluks sisse juurduda

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Minu tähelepanekud on samasugused kui Hillart'il, kuid vastupidised. Kui 5-10% venelasi jääb, ohu ajal meie poole, on hästi. Ei maksa endale unelmaid luua.

Paraku on nii, et mida kauem elab riik, jaanalinnu kombel, pea liiva all, seda enam lisandub ka neid mehi/naisi, kes idanaabri propagandast, a'la meie teile kultuuri tõime ja ainus hea, mis Eestil on - on venelased, ennast mõjutada lasevad ning sinisilmseid lootusi panevad.

...joudsin selle postituseni ja jargmisi enam lugema ei hakkagi - minu arust kamraad WIKING selle kommentiga antud teema samahea kui ammendanud...

Suhtlen regulaarselt venelastega (moned neist loovad kaasa isegi Notsnoi dosooris) ja olen ka marganud, et EW poliitika selle rahvaosa oma poole voitmiseks on olnud absoluutselt tulutu... kahjuks
Samas masseeritud propaganda idast on jarjest tulemuslikum... Ehk teisisonu, infosoja on armas koduvabariik juba ammu kaotanud ... yhes koigi sellest tulenevate s...de tagajargedega.

[Kruuda]

lihtsalt kargas pähe mõte, et need neli (tundmata rahvusest!) noorukit peaksid vormis olles ka väljaspool oma kasarmut, ehk ka linnas, olema esinduslikud-nagu ka president ei kanna nahktagi ja ei joo vabal ajal. Lihtsalt, vormis olles esindatakse oma riiki. Või siis ka mitte?

Jätaks presidendi rahule! Ja mis selleski nii väga halba on kui sõdurpoisid õllega vaba aega sisustavad? Pigem võiks küsida kas seda ei annaks kuidagi nii korraldada, et nad ei peaks Rakvere linnas käima õlut otsimas (kardetavalt seal valik oluliselt üle nelipaki ei ulatugi). Meegomäel tuli sellest ka paras jama kui läksime kopterit laenama, et Tartust õlut tooma minna. See on paras ports maad ja kopteriga oleks ilusti enne öörahu jõudnud ära käija. Ja ikkagi Eesti oma kaitsevägi mitte punaarmee kus sai ka küsimata laenatud (võimalik, et põhjuseks oli ka see et keegi ei leidnud kohe kopterit üles ). Noh, kui kellelegi see lugu meenus siis vabandused tagantjärgi! See ei olnud nii halvasti mõeldud kui välja kukkus.
Mis puutub Venelasse, Jänkisse, Sakslasse või kellese kuradisse siis see kes tuleb sõdima Eesti eest on juba selle eest tänu väärt!

[araterI]

Suhtlen regulaarselt venelastega (moned neist loovad kaasa isegi Notsnoi dosooris) ja olen ka marganud, et EW poliitika selle rahvaosa oma poole voitmiseks on olnud absoluutselt tulutu... kahjuks

Kurb pole mitte see, et EW poliitika pole mõjunud vaid seda poliitikat lihtsalt eriti ei ole. Kui oled hiljaaegu märganud, et Eestil selline poliitika on, siis palun ka mulle märku anda.

[hillart]

Kas meil siis on mingit poliitikat mitte-eestlastest elanikkonna riigile lojaalseks muutmiseks !!
Pole seda ju olnudki. Vähemalt mitte süsteemselt. On olnud vaid mingid populistlikud loosungid ja lühiajalised kampaaniad. Puudub järjepidevus. Ega ilmaasjata seda rahvusküsimust igal järgmistel valimistel parteidevahelisse kisklamisse sisse ei tooda. Väidetavalt on küll olemas mingid pikaajalised plaanid, kuid kas saab luged pikaajaliseks plaani, mis on tehtud küll 10-15 aastaks, kuid mida igal aastal ümber tehakse!
Oma eelmises postituses ma kirjeldasin olukorda 10 aastat tagasi. Ja see oli pisut teine, kui see on täna. Ka need ajateenijad (nii eesti-, kui venekeelsed) olid oma olemuselt teised. See riik, kus me elame, on iga järgneva aastaga progresseeruvalt kaotanud austust ja lugupidamist mitte-eestlastest elanikkonna silmis. Paraku oli tookordsetel (10 aastat tagasi) ajateenijatel hoopis enam usku Eesti Vabariiki, kui riiki, kui tänastel. Ja see puudutab mitte ainult mitte-eestlasi, vaid ka eestlasi.
See tödemus on paraku tösi, meeldib see meile, vöi mitte.
Eriti tugevasti ja aina kiirenevalt on Eesti Vabariigi mentaliteet mitte-eestlastest elanikkonna silmis langenud viimasel ajal (arvatavasti seoses selle nn. Pronkssöduri küsimusega), kui riik ja nn. riigimehed pole suutnud (vöi tahtnud) käituda riigina ja selle riigi esindajatena.

Toon veel ühe näite riigi tegevusest mis öönestab tema enese jalgealust ja kohe mitte kuidagi ei suurenda kodanikkonna usaldust tema vastu.
Normaalsetes riikides on vähemalt 1 riigi aspektist tähtis temaatika, mida ei tooda kunagi ohvriks erakondadevahelistele kisklemistele. See on RIIGIKAITSE. Selle areng pannakse paika aastakümneteks ja selliselt see ka toimib. Selline arenemine tekitab usaldust selle struktuuri vastu ka kodanikkonnas (pole tähtis, mis rahvusest), rääkimata siis juba kaitseväelastest (ka kaadrikaitseväelstest).
Ka rahvusküsimused on tavaliselt valdkond, millise areng ja plaanid pannaks paika aastakümnetesks, ning reeglina parteidevahelistes purelemistes seda valdkonda (nagu riigikaitsetki) nuiana üksteise tümitamisel ei kasutata.

[Kruuda]

Kurb pole mitte see, et EW poliitika pole mõjunud vaid seda poliitikat lihtsalt eriti ei ole. Kui oled hiljaaegu märganud, et Eestil selline poliitika on, siis palun ka mulle märku anda.

Milline see poliitika peaks olema? Niinimetatud „positiivne diskrimineerimine”, kus tehakse vähemusele mingite minevikust pärit ebaõigluse pärast soodustusi enamuse arvel? Demokraatia on siiani tähendanud enamuse diktatuuri vähemuse üle, vähemuse huve arvestades.
Meie põhiseadus välistab rahvusliku diskrimineerimise aga kui enamus Eesti riigi kodanikest on veendunud mingi kujukese sobimatuses, homode lapsendamis õiguse puudumises või milles iganes siis nii need asjad Eesti vabariigis ka käivad. Muidu oleks tegemist vähemuse diktatuuriga enamuse üle! Eesti vabariigist erinevalt ENSV-st lahkumiseks ei ole mingeid takistusi tehtud ja kui kellelegi ei meeldi siine kodanike enamuse poolt valitud esindajate kaudu teostatud riigikorraldus siis maailmas on palju toredaid paiku ja loodetavalt leiavad ka need inimesed endale meeldiva/sobiva elukeskkonna.

[araterI]

Teen väikese ülevaate, et mis värk siis on nende muulastega kuna arva, et see on tegelikult oluline osa Eesti kaitsepoliitikast.

Eestis on selline olukord:
- kolmandik elanikkonda on nn muulased
- 15 aasta jooksul pole neist enamus muutunud oluliselt lojaalsemaks ja ei ole oluliselt rohkem integreerunud Eesti ühiskonda
- rääkimata siis keeleoskusest ja kodakondsuse omandamisest
- see hoiab üleval vaikselt vinduvat vastalisust
- mille peale idavaenlasel on igal ajal võimalik ehitada tubli propagandaplönn
- ja lõppkokkuvõttes on see suurem julgeolekurisk kui nõrk sõjavägi või idanaaber kui selline

Kõik on õige:
- nad on illegaalselt siia tulnud aga omast arust tulid nad tulid lihtsalt suure nõukogudemaa ühte respuublikasse
- ühel ilusal hommikul 1991 ärkasid nad üles ja avastasid, et nad asuvad ühes teises riigis, kus on teised reeglid ja nende jaoks oli see paras shokk
- reeglid on neile lihtsad, tõtt öelda isegi liiga soodsad: õpi keel ära, tee kondakondsuseksam, saad kodakondsuse ja vali ja hääleta palju tahad. Kohaliku o/v valimistel saavad nad niikuinii valida
- aga sellest hoolimata ei edene ei keeleõpe, eestimeelsus ega kodakondsuse saamine/võtmine (olgu siis Eesti või Vene)
- et piirid oleks selged - asjad mida kunagi ei juhtu on a) 0-kodakondsus b) vene keel riigikeeleks c) territoriaalautonoomia

Kombinatsioonina:
- vene uhkusest/jonnist
- Vene propagandast
- eestlaste / Eesti külmast suhtumisest
ei ole nad oma "integreerumises" oluliselt edenenud.

Kui asi taandada enamusmatemaatikale, siis on asi lihtne - mitte ühegi vähemuse, olgu siis 5 või 45%-lise vähemuse pärast poleks vaja sõrmegi liigutada. XX sajand on vähemalt Euroopale õpetanud ühte - selleks, et destabiliseeriva vähemusega hakkama saada tuleb a) nendega tegeleda, suhelda (Eestis vene asja riiklikul tasemel käsitlemine, jutustamine on väga vähene) b) nende suunas tuleb rakendada meeldivaid sunnimehanisme (keeleõppesubsiidiumid) c) käivitada teadlikud poliitikad (soodustused eesti keele oskajatele Kirde-Eestis) d) kui siis sümboolseid järeleandmisi.

Eesti muulased on nagu vanemliku hooleta jäetud pubekaeas ulakas poiss. Lootustandev aga ilma suunamiseta kergelt üle käte läinud. Vajab ühelt poolt sundi, natuke meelitusi aga igal juhul a) suhtlemist ja b) selget suunavat tegevust.

[kaur3]

Kusagilt mälukambrist meenus, et politoloog Taagepera kirjutas nii:

Ühiskondlikke vaidlusküsimusi vaadates on Eestis vajadus aga nelja partei järele. Üks võiks olla vasakpoolne ehk vaesemate kaitsja, teine parempoolne ehk jõukamate kaitsja, kolmas maapartei ja neljas venekeelset vähemust esindav partei. Tõsi, viimaste puhul on küsimus organiseerumisvõimes ja omavaheliste vastuolude ületamises.

http://www.epl.ee/artikkel/317570

Ma ei saa mehe mõttekäigust aru, et kui esimesed parteid jagunevad nö elatustaseme ja elukoha järgi, siis neljas partei tekib rahvuse pinnal. Kas sellisel pinnal on üldse võimalik partei tekitada kui ühe rahvuse hulgas on nii rikkaid, vaeseid, maal elavaid ja linnas elavaid? Sama hästi võiks öelda, et viies partei on eestlaste partei. Kas Taagepera peab silmas, et venekeelse vähemuse partei teemadeks saaks venekeelne haridus, pronkssõdur ja kodakondsuse nullvariant? Tekiks kolme teema partei. Tänasel päeval on eeldused selleks täitsa olemas ja ma kujutan ette, et kui homme toimuks valimised ja taoline eestivenelaste partei oleks olemas, siis oleks suurimaks kaotajaks Savisaar. Või ongi Keskerakond juba eestivenelaste partei ning Taagepera ei saa lihtsalt olukorrast aru? Samas Reformis pidi 25% liikmetest eestivenelased olema.

Andres Herkel kirjutas Delfis "Kes venelaste eest räägib?"
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/a ... d=15798858

Kahjuks ei saanud ma sealt mustvalget vastust.

[nublu]

Pole küll selle foorumi teema, aga erakondade arv on enamasti määratud vaidlusküsimuste arvuga ühiskonnas. Taagepera rahvusvaheline kuulsus politoloogina ongi seotud selle valemiga, mille järgi arvutatakse erakondade arvu.

Pole praegu politoloogia õpikuid käepärast, aga mäletamist mööda oli võimalikke vaidlusküsimusi üldse seitse. Nende kaalu konkreetses ühiskonnas sai hinnata skaalas: on ühiskonnas aktuaalne, ei ole aktuaalne, pea-aegu on. Vastavalt andisd need siis 1, 0 või 0,5 punkti. Ning saadud punktide arvust arvutati vajaminevate erakondade arv.

Minu mäletamist mööda saime Eesti jaoks tulemuse 5-6, mitte 4. Aga võib-olla hindas Taagepera neid vaidlusküsimuste arvu veidi teisti

Kui rahvuste vaheline konflikt või rahvusküsimus on ühiskonnas piisavalt aktuaalne, siis saab loomulikult luua rohkem kui ühe rahvusliku partei. Üks on venelaste partei, üks on eestlaste partei ning üks on rahvuste ülest koostööd toetav partei

[propatria]

Kui rahvuste vaheline konflikt või rahvusküsimus on ühiskonnas piisavalt aktuaalne, siis saab loomulikult luua rohkem kui ühe rahvusliku partei. Üks on venelaste partei, üks on eestlaste partei ning üks on rahvuste ülest koostööd toetav partei

Seda rahvuste vahelist konflikti püütakse tõesti kunstlikult lõkkele puhuda, kuigi mõistlikumad inimesed on hakanud juba kõva häälega rääkima mitte rahvuste, vaid maailmavaadete konfliktist...

Kurb, et inimkond ei õpi tehtud vigadest.

Meenub sarjas Sõjakirjanduse seeria II ilmunud raamat, kus vaadeldakse sündmusi, mis kas otseselt või kaudselt on meie omariikluse tekkega seotud...

* * *
...

Oktoobrirevolutsiooni veriporisel taustal ei sünni kangelastegusid, millest võiksid pajatada järgnevaile põlvedele ajaloo kuldleheküljed, siin ei ole suuri ideaale, ohvrimeelt ega sangareid-juhtegi, kuna need hoiduvad hoolikat kõrvale väiksemastki hädaohust, jättes märatsevale rahvale omapead lõpetada see, milleni teda juhitud alatu ässitustöö, valega, äraandlikkusega ja roosiliste lubadustega.

Smolnõi naisinstituudi paksude müüride varjul, reetlike lätlaste püssitikkude kaitsel ootavad värisedes sündmuste arengut need, kes lavastanud selle ülevenemaalise roima – salkkond juutliku päritoluga inimesi, kelle taskuis põlevad veel Saksa kindralstaabilt saadud juudaseeklid: Bronstein-Trotski, Apfelbaum-Zinovjev, Rosenfeldt-Kamenev, Katz-Kamkov, Natanson, Schreider, Tsederbaum, Nahhamkes.

Keegi neist pole vajalikuks lugenud minna barrikaadidele, et seal võita või surra oma ideede eest.
Venelane, see tasane, vagune loomakene, kes teise eest tulle tormab vähese tasu – lahke sõna, peasilituse ja suhkrutükikese eest, - see lihtsameelseim ja ka ausaim inimolend maakera rahvaste peres teeb ise kõik musta töö ja toob alandliku kummardusega juutlike seiklejate jalge ette kogu Vene maailmariigi.

Allikas: E. Grosschmidt-Suursepp, VALGE RINNE (Kirjeldusi Vene kodusõjast kaasaegsete ja isiklike mälestuste põhjal), Tartu 1938, lk. 43

* * *

ProPatria

[Lemet]

Leidsin vene Postimehe kommentaaride hulgast sellise pärli, mis minu arust koondab väga suure osa siinelavate inimeste vaateid, kes loevad ennast ...jah, milleks??? Eelpostiks? Valmistudes järjekordseks lahinguks.


соотечественник
18.12.2007 11:58
был в Белоруссии в гостях, задают много вопросов. Как вы там живете с этими фашистами? Почему позволяете безнаказанно глумиться над памятью павших в Великой Отечественной войне?Почему у власти находятся оголтелые русофобы-гробокопатели?Почему живя в таком большом процентном эквиваленте не можете повлиять на местных фюреров?Какие шаги в дальнейшем будут предпринимать обе стороны? И так далее, десятки вопросов. Объяснял как мог, что нацисты пришли к власти и проводят свою политику на законных основаниях-избранны большинством эстонцев, а нас русскоязычных до выборов не допускают, президента прислали из Америки из бывших удравших на Запад. Против открытого противостояния в апреле действия перешли в скрытую фазу. Эстонцы закупают дубинки, водометы, оружие для кайтселита и прочее снаряжение. Молодежь ведет словесную войну в интернете, ведя схватки с КАПОшными провокаторами. Народ постарше и посерьезнее готовится в таком же духе. С камнями и дубинками уже вряд ли удасться выяснить отношения. Еще есть шанс, что обнищавший от развала экономики эстонский народ, сам сметет это преступное правительство и предвратит дальнейший крах Эстонской Республики