Integratsioon ja Eesti venekeelsed

[pagan]

Sellepärast see pronkssõdur minema kupatatud saigi, et silma all ei oleks. Nüüd käib meedia ise vaatamas, teeb droonivideosid jne.
Üks "surematu polgu" mõte ongi provokatsioon, esikaanele trügimine ja oma "mõjuvõimu" deklareerimine-konsolideerimine. Pole vaja seda lihtsaks teha.

[Roamless]

Noh positiivsest poolest rääkides, siis tõesti Tallinnas 9-ndal mail toimuv palagan on mõõtmetelt tunduvalt tagasihoidlikum, kui Riias samal ajal toimuv, kuid kui ise 9-ndal ca 15.00 ajal Pronkssõduri juurest läbi sõitsin, siis nägin üht vana Mersu ronti, millel mingid NSVLi vapid uksele kleebitud ja ka mingisugune suur nõukaplagu lehvis auto küljes. Üldiselt muidugi tänavapildis selliseid tõesti silma ei hakanud.
Lisaks niipalju, et eelmine aasta mingi noor tibi kaunistas mu kodukandis oma uuema Wolkari mingite georgi lindi ja spossiiba sa dedu kirjadega kleepekatega. Meeletu tahtmine oli kõrvale parkides markeriga ta autole kriipseldada vana head "spossiba sa gitleru iz volkswagenu". Tänavusel aastal neiu selliseid kleepekaid külge ei pannud.

[Lemet]

Kusjuures on vene opositsioonimeedias sel aastal võetud päris kõvasti sarjata tuntud sloganit "Možem povtorit". Jutt siis selle ümber, et mida ikkagi täpsemalt korrata tahetakse, kas 41 miljonit hukkunut või mida...

[Sho]

Meie integreeritud Yanale on hambusse jäänud ka aasta ema valimine..
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=78206244

Parafraseerides Yana't.. et ta ka ise oma mõttest aru saaks.

"Nõukogude Liidu kangelase statuut on jama ning diskrimineerib fashistlikke röövvallutajaid."

[Mudakoon]

http://www.postimees.ee/4116469/kolvart ... eelne-laul
Hurraa! Häid mõtteid iga päev..... Kui saaks keelata Vabadussõjast rääkimise,esimese vabariigi mainimise,1939 aasta,küüditamised jne. ja kui eestikeelsete ajalehtede päised oleksid venekeelsed siis osa venelasi oleks nõus võib-olla isegi tutvuma pisut Eesti kultuuriga.
Kõlvart võiks palka juurde küsida....

[Roamless]

Kõlvart on küll mõjuagent ja tema "töö" koolidega on pehmelt öeldes küsimusi tekitav (ala panna uue venekeelse liitkooli direktoriks NSVLi vapi taustal klassipilte tegev "kohaliku murret" põhimõtteliselt õppimast keelduv tegelena) ehk soovib ka tulevikus kindlustada, et Eestis tekiks võimalikult vähe venekeelset lojaalset noorte kihti, kuid Laulupeol ühe venekeelse laulu palumist ma nüüd küll ei liigitaks kohe nii radikaalselt, kui Mudakoon tegi. Vene rühmasid on muide Laulupeol ka varem esinenud aga seda küll eestikeelsete lauludega. Teine asi oleks, kui ta nõuaks ala poolte laulude venekeelset esitust, aga ju ta hoidis ennast tagasi , sest siis järgneks koheselt nõue seltsimehe tagandamiseks, sest kuidas selline tegelane saab Tallinnas haridust ohjata.

[Kriku]

Üksikuid võõrkeelseid laule on ka varem kavas olnud, aga see pole muidugi oluline. MK ajab lihtsalt propagandat.

[Manurhin]

Kõlvart võiks ju ise tulla laulupeole ja kusagil lauluväljaku nurgas koos Yana Toomi ja Oudekki Loonega kõigile eestikeelsetele lauludele venekeelset sünkroontõlget peale laulda. Kes tahavad, tulevad ja kuulavad.

[Avatar]

Laulupidu on väga üheselt eestlaste identiteeti hoidev fenomen. See ei ole mingi kinnine eestlastele reserveeritud pidu, aga kui keegi hakkab tulevikus seda üritust eestimaalastele, kodanikele, eurooplastele jne suupäraseks moondama ja laiali määrima, siis kaotab Pidu oma sisu ja olemuse. Ja kahjustab tõsiselt ka eestluse püsimise väljavaateid.
Mina ei taha, et venelased suurte hulkadena hakkavad Laulupeol osalema. Ma olen oma elu jooksul piisavalt näinud, kuidas eri situatsioonides venekeelne vähemus hakkab domineerima mingis ruumis (füüsiline-, suhtlus- ) ja lõpuks kujuneb see eestlastele nii ebameeldivaks ning stressitekitavaks, et nad loobuvad/lahkuvad. Küsimus ei ole isegi selles, et eestlane justkui ei suudaks venelasega sääraste ruumide pärast konkureerida. Suudab küll, aga kui see konkreetne ruum on eestlasele oluline lõõgastumiseks, puhkamiseks (vaimseks), siis selle ruumi muutumisel olelusvõitluse tandriks, kaotab ta inimese jaoks (vahet pole mis rahvusest) oma mõtte ikkagi. Ja käib see valdavalt ühte - põliselaniku väravasse, sest hiljem tulijal tühja ruumi leida on keeruline. Mina ei hakka osalema pesni ja plaski peol. Piisab sellest, kui mulle kesklinnas mulgikuue kandmise peale idi nahui karjutakse. Selle peale Rahvaste Suhtlemiskeelseid laulukesi enam ei mahu. See et Tallinnas Vene Linnaosa kõrval toimuv rahvuslik üritus seni suuremate ekstsessideta on läinud, on pigem juhus. Ja võib-olla ka tänu asjaolule, et venelased lihtsalt ei pane seda üritust tähele. Kui ma pärast Pidu olen pidanud Lasnamäel rahvariietes ringi liikuma, siis tunne ei ole sugugi mugav. Liiguks Peo rongkäik läbi venekeelse asumi, oleks kindlasti probleeme.
Seoses Eestis toimunud võimuvahetusega on eestluse püsimise alused väga tugeva surve all. Jätkub seniste ühiskondlike kokkulepete taasavamine ja püüd kahe aastakümne jooksul juurdunud tavasid ümber kujundada. Keskerakonna juhitav valitsus teostab põhimõtteliselt "Teise Vabariigi" (alguspunkt 1991) agendat. Paraku ka viimaste aastate demograafilised trendid ei ole eestlaste jaoks head. Ning väga palju eestlaste auru läheb hoopis teistele rinnetele.
Siin on varem teistes teemades meenutatud, kuidas NL -is oli liiduvabariikide rahvastel nn rahvuslikud institutsioonid. Venelastel aga ei olnud, kuna nende kanda oli nõukogude rahva roll, ja seega kõik NL -i oma oli justkui nende oma. Paraku nõukogude rahvast välja ei kujunenud ja NL -i lagunemise järel oli venelastel tõsiseid raskusi oma identiteedi taasleidmisel. Ma mõnikord märkan sarnaseid trende Eestis. On loodud mõisted Eesti kodanikkond ja eestimaalased. Mina näiteks olen eestlane, ja kuigi ma olen ka "eestimaalane", Eesti kodanik, eurooplane, valge jne - siiski eelkõige olen ma eestlane. Juba pikemat aega tegeletakse pisitasa eestluse lahtiühendamisega Eesti Vabariigist. See ei ole ainult mingi idapoolt tulev. Vägagi läänemeelsed poliitikud on seda propageerinud. Et kõik eestlaste oma on Eesti Vabariigi oma, aga Eesti Vabariik ei ole eestlaste oma. Ma olen pikka aega oodanud, millal keegi julguse võtab EW põhiseaduse kallale minna. Et kaotada sealt Eesti Vabariigi kui eestlaste eneseteostamise/kehtestamise vahendi definitsioon. Hiljuti mingi kerge sondeerimine justkui oli. Küll tuleb - ei jää tulemata. Koos palju targa jutuga.
Küüniliselt võib öelda, et Riigiisadel on raske taak enda hallatav ressurss töövõimeline ja -huviline hoida ning hoolitseda, et eri grupid üksteisele kõri kallale ei lähe. Muidu lihtsalt ei müü. Ja kui ei müü, siis pole ka midagi sellele ressursile jagada. Ja siis peab hakkama uut ametit vaatama sest teistmoodi ei oska ja ei viitsi.
Vahet pole mis värvi kass on, eks.

[Jaanus2]

Ristame siili ja rästiku, saame okastraadi. Ristame eestlase ja korealase, saame "venekeelse elaniku" Kõlvarti. Äkki kodanik sooviks hoopis juurte juurde naasta? Temast võiks peale korea keele kiirkursust saada meie esindaja Põhja-Koreas. Esimese laulupeo kavas oli meil vene keeles "Jumal keisrit kaitse sa". Sobib vist alles peale Putini kroonimist...

Eestikeelset haridussüsteemi on vaja juba ainult sellepärast, et Eestis lõpeks sellise "venekeelse elanikkonna" taastootmine. Lisaks on see majanduslikult otstarbekas, eriti väikesele ja piiratud võimalustega riigile. Suurele hiina rahvale on praegune olukord äärmiselt diskrimineeriv. Mõni miljon oleks kohe tööle tulemas, aga reklaamidest aru ei saa (toidumürgitus on tõsine asi), kooli ka pole - varsti annavad EV kohtusse.

[Roamless]

Paraku ka viimaste aastate demograafilised trendid ei ole eestlaste jaoks head. Ning väga palju eestlaste auru läheb hoopis teistele rinnetele.

Hmm, mälu järgi, viimast demograafilist uuringut lugedes, sündis eestlastel perekonna kohta statistliselt rohkem lapsi, kui Eesti venelastel. Muidugi on sündimus ikkagi madal, kuid kaalukauss on eestlaste poole kaldu. Samuti on võrreldes nõukaajaga tekkinud väga palju eestlaste venelaste segaperekondi, kelle lastest kasvavad juba ainult eestlased, mitte uued Toomid ja Kõlvartid. Tunnen isiklikult mitut nn segaperet, kus venelastest mees või naispool on kurtnud, et hoolimata sellest, et laps oskab vene keelt, on ta käinud Eesti lasteaias ja koolis, sõbrad on eestlased ning laps lihtsalt keeldub vene keelt kasutamast ja emale või isale vene keeles vastamast ja kui mõnelt selliselt juba vanemalt lapselt küsida, kes ta on, siis on vastus, et eestlane võibolla mõningaste Vene juurtega.

[Jaanus2]

Probleem on selles, et rahvasik kipub meil jälle üle pika aja kasvama sisserände teel idast ja kui me ise siin loome suht. mõnusa venekeelse ja lõimumist pidurdava keskkonna, siis protsess jätkub. Mitte küll nõukaaegse tempoga, aga jätkub. Ka Saksamaal oleks olukord halvem, kui neil oleks suurest lahkusest (maksumaksjad ju ja vähemust tuleb austada) riiklikud türgikeelsed lasteaiad ja koolid. Praegu on türklased seal kehvasti integreerunud usulis-kultuuriliselt, siis oleks ka keeleliselt ja haiglas oleval Saksa vanuril tuleks samuti taluda türgikeelse teenindamise võlusid. Aga ugrilased juba on sellised lahked - kui ümbruskond võõrast mölast reostub, siis tõmbuvad muudkui metsasügavusse edasi. Riigirahvas olla ja ennast kultuuriliselt kehtestada on üks vastik ja konfliktne töö, aga seda tuleb teha, kui riigirahvana püsida tahetakse.

[Kriku]

Paraku ka viimaste aastate demograafilised trendid ei ole eestlaste jaoks head. Ning väga palju eestlaste auru läheb hoopis teistele rinnetele.

Hmm, mälu järgi, viimast demograafilist uuringut lugedes, sündis eestlastel perekonna kohta statistliselt rohkem lapsi, kui Eesti venelastel. Muidugi on sündimus ikkagi madal, kuid kaalukauss on eestlaste poole kaldu.

Kahjuks viimastel aastatel on eestlaste osakaal rahvastikus jälle vähenenud.

[2korda2]

Tunnen isiklikult mitut nn segaperet, kus venelastest mees või naispool on kurtnud, et hoolimata sellest, et laps oskab vene keelt, on ta käinud Eesti lasteaias ja koolis, sõbrad on eestlased ning laps lihtsalt keeldub vene keelt kasutamast ja emale või isale vene keeles vastamast ja kui mõnelt selliselt juba vanemalt lapselt küsida, kes ta on, siis on vastus, et eestlane võibolla mõningaste Vene juurtega.

Ma tunnen ka peret, kus mõlemad vanemad on kõrgharitud, eesti keelt vabalt valdavad, intelligentsed venelased aga nende lapsed kasutavad vene keelt vaid vanavanematega suheldes (sest nood eesti keelt ei mõista). Ka see ei ole tegelikult päris hea.

[Jaanus2]

Mis seal halba on, meile? Venelaste pärast ei maksa muretseda (kuigi seda pidevalt teeme), nad ei saa niipea maailmast otsa. Täpselt samasugune protsess toimub ka võõrsile kolinud eestlastega, noorem põlvkond räägib eesti keelt ainult vanavanematega (kui räägib). Meile see muidugi ei meeldi, aga asukohamaal pole selle vastu midagi - rahvaarv kasvab, rahvas tunneb end ühtsena ja eluavaldusi ei pea mitmes keeles dubleerima. Kasulik nii ühiskonnale kui riigi rahakotile.