Integratsioon ja Eesti venekeelsed

[chac]

... Sai vaadatud 2011 rahvaloenduse tulemusi ja tehtud omapärane tähelepanek - pärast Eesti taasiseseisvumist siin sündunud kodakondsuseta isikutest vaid napilt 40% on naissoost.

c'mon, see on ju nii ilmne - sõjaväekohustus?! ei?

[Madis22]

... Sai vaadatud 2011 rahvaloenduse tulemusi ja tehtud omapärane tähelepanek - pärast Eesti taasiseseisvumist siin sündunud kodakondsuseta isikutest vaid napilt 40% on naissoost.

c'mon, see on ju nii ilmne - sõjaväekohustus?! ei?

See trend ulatub 50-tesse eluaastatesse välja, nii et ajateenistuskohustus vaevalt see olulisim põhjus on.

[Lemet]

Siiski- algne põhjus võib see tõepoolest olla, edasi läheb mugavus ja lihtsalt huvipuudus. Viimases Kirillitsas Eesti saates lahkasid asjaosalised seda teemat. Ega leidnud erilist põhjust, miks hallist passist loobuda.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Viimases Kirillitsas Eesti saates lahkasid asjaosalised seda teemat. Ega leidnud erilist põhjust, miks hallist passist loobuda.

Kinnitan.

KIRILLITSA-saate muidu suht Eesti-kriitilised osalised on varjamatult välla öelnud, et EV passi in corpore pakkumine on mõttetu juba seepärast, et absoluutne enamus hallipassiraffast naudibki oma ilma kohustusteta // ainult õigustest koosnevat hallipassi-staatust

[Porutšik]

Pakkumine, millest ei saa ära öelda..

Россиян зовут из-за рубежа за «дальневосточным гектаром».

Юрий Трутнев, призвал сограждан имеющих российские паспорта и проживающих заграницей вернуться на родину и вступить в программу «дальневосточный гектар». Как отмечает сам полномочный представитель президента по делам на Дальнем Востоке, сейчас наблюдаются массовые переходы на интернет портал с иностранных IP-адресов, посвящённый федеральной программе. Эти граждане заходят в сеть с компьютеров, расположенных в Казахстане, Украине, Белоруссии и даже США. Возможно, они хотели бы тоже получить свою участок земли на Дальнем Востоке.

http://online24news.ru/obschestvo/3271- ... tarom.html

[Puurija]

Vabaerakonna liige Jevgeni Krištafovitš: ,,Kandideerimine on tingitud niinimetatud katuseraha jagamisest ja valimistega seotud segadusest. Olen katuseraha jagamise vastu, samuti leian, et kohalikele valimistele peaks Vabaerakond minema parteina, mitte valimisliitude koossesisus. Erakonna praegune juhatus keeldus katuseraha jagamist hukka mõistmast ja jätkab seda praktikat, vaatamata nii erakonna lihtliikmete kui ka avalikkuse pahameelele. Leian, et me peame ühemõtteliselt loobuma katuseraha jagamisest ja oma MTÜ-dele katuseraha saanud erakonna juhatuse liikmed peavad seda viivitamatult riigieelarvesse tagasi maksma. Selline praktika on seadusega keelatud. Kui mõni erakonna liige osaleb kohalikel valimistel üksikkandidaadina või mõni valimisliidu koosseisus, siis see on tema vaba voli, aga erakond ei saa pugeda valimisliitude taha ja eksitada valijaid. See on ebaseaduslik ja minu hinnangul ka sügavalt ebaeetiline. Eelmisel nädalal lahkus kuus asutajaliiget, see on üks protsent kogu liikmeskonnast. Lahkusid kõik endised peasekretärid ja Tallinna piirkonna juhid. Põhjuseks on tohutu surve minna Tallinna valimistele valimisliidus ehk teisisõnu Vabaerakonnal mitte osaleda valimistel. Mina tulen, et Vabaerakonna sellest päästa. Erakonnas on aina rohkem neid, kes arvavad et kohalikel valimistel tuleb osaleda ja ei tohi alluda praeguse juhtkonna survele ega erakonnast välja astuda. Ma loodan, et nad ei astugi välja vaid tulevad üldkogule ja teevad väikest viisi revolutsiooni."
http://uudised.err.ee/v/eesti/a33a7af4- ... -esimeheks

[Puurija]

Vene välisminister Sergai Lavrov: ,,Venemaa on veendunud, et Läti ja Eesti suure hulga kodakondsuseta isikute probleemi lahendamine peaks olema UNHCR-i tegevuskavas tähtsal kohal."
http://uudised.err.ee/v/eesti/ff7f020c- ... mist-uro-s

Vaido Tammeorg seisab Vanemuise tänaval Jaan Poska gümnaasiumi juures. Just selles majas sõlmiti 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartu rahuleping, mille järgi kuulus kogu Petserimaa Eesti koosseisu. Tema eelmises passis oli sünnikohaks märgitud Vilo vald, nüüdses aga Venemaa. Eestis elab palju Petserimaalt pärit inimesi, kes on passi järgi sündinud Venemaal. Nii võib jääda mulje, justkui ei tunnista Eesti Vabariik ise Tartu rahulepingut.
http://tartu.postimees.ee/4024093/petse ... ht-venemaa

22. veebruaril teatati, et Toila vallas Konju külas asuvast firma kontoriruumist varastati akutrell ja stardipüstol.
Riigikogu liige Martin Repinski: ,,Vargus leidis aset minule kuuluvas kitsefarmis. Usun, et teo taga olid ettevõtte endised töötajad, kuna nad teadsid, kuidas signalisatsiooni välja lülitada. Kavatsen farmi turvasüsteeme tugevdada."
Milleks oli teil aga tarvis stardipüstolit?
Repinski: ,,Sellega peletan eemale hanelisi, kes tulevad suvel minu põlde rüüstama. Mitmed ümbruskonna inimesed kasutavad lindude peletamiseks stardipüstolit. Uurimise huvides ei saa ma juhtunu asjaolude kohta rohkem kommentaare jagada, kuid ma usun, et nad leiavad inimese, kes selle varguse toime pani."
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=77339186

[mikks]

Millalgi tekkis mõte, et hallide passide väljastamine tuleks lõpetada. Et kui ühel vanemaist on kodakondsus, siis laps arvatakse ka vastava kodakondsusega olema ning kui kummalgi vanemal kodakondsust pole, siis saaks Eesti kodakondsuse. Sai vaadatud 2011 rahvaloenduse tulemusi ja tehtud omapärane tähelepanek - pärast Eesti taasiseseisvumist siin sündunud kodakondsuseta isikutest vaid napilt 40% on naissoost. Ometi peaks populatsioonis naised mehed olema enam-vähem võrdselt. Venelastel ju mingit erilist poeglaste eelistamist ei ole. Loogika ütleb, et isegi kui kõigil kodakondsuseta jäänud naistel on selleks ainult objektiivsed põhjused ja ka objektiivsetel põhjustel kodakondsuseta jäänud mehi on umbes sama palju, siis vähemalt kolmandik mehi on kodakondsuseta neist endist lähtuvatel subjektiivsetel põhjustel. On siis selleks "solvumine", oportunism või midagi muud sellist, teenitult kahtlustäratava seltskonnaga on tegemist igal juhul.

Erinevaid põhjuseid võib olla:
- väljaranne (naised rändavad rohkem välja, Staistikameti andmed näuitavad ka seda, kuigi ma kodakondsuse põhist rannet ei vaadanud)
- meeset seas on rohkem probleemset seltskonda, kes mingil põhjusel ei suuda või ei saa kodakondsust (kurjategijad, vangid, narkomaanid, vaimupuudega, madala IQ-ga, skisofreenikud, parmud, alkohoolikud jne)

[kaugeltuuriv]

Otsapidi nagu Eesti sisepoliitikasse aga samas ka Eesti julgeoleku teema.Ei oskagi asja õieti lahterdada.
http://maailm.postimees.ee/4028035/riig ... paranemist
Vene väliskomisjoni esimehel siis kangesti meie Okupatsoonimuuseum hammaste vahel.See hallipassimeeste case on neil nii kui nii nämmutada kogu aeg aga,et eestlaste oma muuseumi juba letti lüüakse,see nagu uus imevigur.
Justkui nagu nemad on valitsuse ja parlamendi liikmed meil,kes otsustavad missugune muuseum on hea ja missugune paha.Ülbus,mis ülbus.Ju siis elu neil seal Venemaal veel hea ja lustiline,et teise riikide muuseumide kallal närida,mitte oma probleemidega(majandusega-eks.Vene majandusminister tunnistas hiljuti,et plaanitud innovatsioonitaseme saavutamine aastaks 2016,mis karjuti välja aastal 2008 on lõrris mis lõrris,sõdadega,tervishoiu,jne.).
Kuidas selle nimega nüüd Tallinnas on,loodan,et nime ei muudetud?


Pigem sobib see integratsiooniteemasse..
Täpsemini on see osakene Vene Föd-ni sihipärasest tegevusest igasuguse "integratsiooni" takistamisel..
(by Borja)

[Puurija]

Ajakirjanik Alo Lõhmus: ,,Lasnamäelasel ei tasu Piritale nägu näidata ning vastupidi. Isegi taksod ei liigu nende kahe naaberlinnaosa vahel. Kopli elanikul ei tule mõttessegi astuda sisse mõnda Kalamaja kohvikusse – sealne seltskond ei jätaks teda karmilt karistamata, niipea kui tema keel, olgu või aktsent, avalikuks saab. Eesti pealinna elanike elu kulgeb rangelt mööda nähtamatuid piirjooni, mis eraldavad eestlaste ja venelaste linnaosi. Neis linnaosades peavad korda paramilitaarsed rühmitused, mis pressivad oma tegevuse finantseerimiseks raha välja oma võimu all olevatelt ettevõtetelt ja majaomanikelt. Politsei ja kaitseväe patrullid teavad nende rühmituste liikmeid nägu- ja nimepidi, kuid ei saa suuremate kokkupõrgete puhkemise hirmus sekkuda. Aeg-ajalt plahvatab siin-seal siiski mõni autopomm või lastakse maha mõni vastasrahvuse liige – või ka mõni „rahvusreetur“ oma kogukonna seast. Kui asi päris käest ära läheb, siis suunduvad ühe linnaosa noored ja vihased mehed teise linnaossa maju põletama ja sealsed elanikke lintšima. Eelnev lõik oli õnneks väljamõeldis. Ent kui Tallinn asendada Põhja-Iirimaa pealinna Belfastiga ning eestlased ja venelased protestantide ja katoliiklastega, siis just selline nägi välja Belfasti olustik aastatel 1968-1998 kestnud Põhja-Iiri konflikti ajal. Meie jõudsime nende aastakümnete vältel arendada õitsvat sotsialismi, laulda end vabaks ning taastada oma riigi. Ometi elasime ja elame tänapäevani Tallinnas kõrvuti teise rahvusega, kellele meil on ajalooraamatutele tuginedes nii mõndagi ette heita. Nagu nähtavasti neil meilegi. Siiski on mõlemad pooled üldjuhul suutnud hoiduda üleminekust sõnadelt pöördumatutele tegudele. Võib-olla ongi see osa Eesti komberuumist: oleme omaette kanged siunama ja virisema, kuid löömise asemel lööme lihtsalt käega. Ja meie venelased on selles osas meie moodi. Ka endise Jugoslaavia rahvaste saatus, armeenlaste ja aserbaidžaanlaste vaheline konflikt, grusiinide ja osseetide vahelised teravad suhted ja muudki meist sugugi mitte väga kaugele jäävad näited viitavad, et vastu oma tahtmist ühist elu elama pidavate rahvaste vahel võib kergesti minna verevalamiseks. Kui see kord on alanud, kulub rahu välisekski taastamiseks pikki aastakümneid. Meie veretu vabanemine oli seega erandlik, omamoodi ime. Selle ime teoks saamises oli eestlaste rahumeelsuse kõrval oma roll ka kohalikel venelastel, kes ärevatel aegadel ei allunud ässitajatele ja provokaatoritele, vaid võtsid kuulda mõistuse häält ning eelistasid kodurahu. Ent rahu kestmine vajab pidevat hoolt. Seda, et kodurahu pole Eestiski igavesti garanteeritud, näitasid pronksiöö sündmused, millest tänavu möödub kümme aastat. Eelmisel aastal avaldatud uuringust selgus ka, et Tallinna linnaosade rahvuslik koosseisus areneb järjekindlalt segregatsiooni suunas: eestlased ja venelased kolivad lahku, üksteisest eemale. See on samm Põhja-Iiri stiilis getode tekkimise suunas. Ajalugu on näidanud, et pika ja kurnava konflikti võib vallandada mõni tagantjärele vaadates üsnagi tühine argitüli, mille peale üks pool solvub ja väljakutsuvalt reageerib, põhjustades omakorda teise poole reaktsiooni, kuni käivitubki vägivallaspiraal. Sel nädalal lugesime lehest, et Tallinna Ülemiste keskuse riidepood Reserved nõudis oma vene rahvusest töötajatelt, et nad räägiksid ka omavahel vaid eesti keeles, sest isekeskis vene keeles kõnelevad müüjad võivat häirida poe eestlastest kliente. Selline nõudmine ei erine millegi poolest Tsaari-Venemaa aja sõgedusest – eesti soost kooliõpilastelt nõuti ka vahetunnis omavahel vene keeles suhtlemist. Mis tundeid see eestlastes äratas, seda võime lugeda kirjandusklassikast. Oma mõtlematu provokatsiooniga ohustab riidepood aga mitte üksnes omaenda mainet ja käivet, vaid kogu riigi kodurahu."
http://uudised.err.ee/v/arvamus/6581bb5 ... -ulemistel

[Kriku]

Sel nädalal lugesime lehest, et Tallinna Ülemiste keskuse riidepood Reserved nõudis oma vene rahvusest töötajatelt, et nad räägiksid ka omavahel vaid eesti keeles, sest isekeskis vene keeles kõnelevad müüjad võivat häirida poe eestlastest kliente. Selline nõudmine ei erine millegi poolest Tsaari-Venemaa aja sõgedusest – eesti soost kooliõpilastelt nõuti ka vahetunnis omavahel vene keeles suhtlemist.

Päris normaalne jutt oli, aga lõpuks keeras küll rappa

[Puurija]

Inimõiguste Instituudi nõukogu esimees ja keeleteadlane Mart Rannut: ,,Hiljuti meedias kajastatud lugu, kus kaupluse Reserved juhataja andis töötajatele korralduse riigikeelt kasutada, on tekitanud vastakaid, sealhulgas ekslikke arvamusi. Eesti keele kohta pole siiani seda juhtumit valgustavat konkreetset kohtulahendit, samas on välismaiseid näiteid küllaga. Mujal maailmas on keelevalik tööajal lahendatud kas eraettevõtete keelsuse kehtestamisega seaduses (nt Quebecis) või siis osaliselt jäetud see asutuse otsustada (suur osa tööst on igal juhul riigikeelne). See aga tähendab, et töötajad pole oma keelevalikutes vabad, vaid peavad järgima sisekorra reegleid või nende puudumisel ülemuste korraldusi. Samas on siingi piirangud: asutus saab nõuda keeleoskust ainult vastavalt töölepingule, keelenõuete puudumisel lähtutakse kohustusest osata ja kasutada riigikeelt vastavalt riigi ja valitsuse kehtestatud nõuetele. Kõrgtaseme keeleoskuse suhtes on Eestis küll segadus, mille tekitaja on endine haridusminister Jevgeni Ossinovski: tema läbi surutud keeleseaduse paranduse järgi ei pea Eestis üheski ametis oskama eesti keelt täielikult, C2-tasemel, küll aga saab seda nõuda väljaspool Eestit, nt nõutakse seda Euroopa Komisjonis mõningates ametites. Pehmelt öeldes on see lauslollus ja diskrimineerimine, aga meie valitsuse nutikust ei maksa ka üle hinnata. Teistes riikides on vastavaid töökoha keelevaliku kaasusi kohtutes käsitletud märkimisväärsel hulgal, alates haiglates ja raadiojaamades lubatavatest keeltest ja lõpetades kalapuhastuskonveieri taga töötavate immigrantidega. Meie Tallinna poekaasus sarnanebki kõige rohkem viimasele, USAst Floridast pärit kaasusele, kus hispaaniakeelseid lihttöötajaid häiris keeld suhelda tööl, kus nad moodustasid valdava enamuse, omavahel emakeeles. Kohus aga andis õiguse hispaania keele rääkimise keelanud ja selle asemel inglise keelt nõudnud firmale, lubades nurisevatel töötajatel emakeelt pruukida vaid lõunavaheajal ja ametlikel mõneminutistel suitsupausidel. Vastav pretsedent on kinnitust leidnud teisteski kohtulahendites ja muutunud üldkasutatavaks standardiks. Seega on riigikeele kasutamine asutuse (omaniku) otsustada. Normaalne ja viisakas on, et teenindajad räägivad riigikeele asemel mõnd muud keelt ainult kliendi soovil ning sellist käitumist nõuda on iga soliidse firma kohus. Mis puutub aga keelevalikusse kuskil tagaruumis, siis siin võib asutus rohkem vabadust lubada, küll aga peab kõik turvalisusse puutuv teave olema eestikeelne ja kedagi ei tohi tööl diskrimineerida riigikeele kasutamise pärast. Samuti kehtib avalikus ruumis neutraalsuse põhimõte, mille järgi ei tohi sealne keelekasutus olla häiriv. Ennekõike puudutab see ebatsensuurset ja ebaviisakat keelelist käitumist, kuid tähendab ka, et muukeelsed, eriti need, kes on emotsionaalsemast ja lärmakamast kultuuriruumist pärit, peaksid end taltsutama ja teistega oma käitumises ja keelevalikul arvestama. Lõpuks tuleks veel märkida aeg-ajalt meedias tõstatuvaid omapäraseid vene keelele ja venelastele kehtivaid erilisi õigusi, mille järgi neil nagu oleks õigus Eestis igal pool vene keelt kasutada ja isegi nõuda venekeelset teenindust. Ärgem tühjast erutugem: vene keel on Eestis õiguslikult samal tasemel araabia, suahiili ja tšuktši omaga. Lausa vastupidi: korrektne oleks meie kaaselanikele järjekindlalt pakkuda võimalust oma eesti keele oskust täiustada ja julgustada neid suhtlema teeninduses riigikeeles, kus enamasti läheb vaja kõigest algtaseme keeleoskust."
http://www.ohtuleht.ee/790940/mart-rann ... ktsi-omaga

Lasnamäe elanikud tunnevad hästi Keskerakonna esinumbrit linnaosas sügisel toimuvatel kohalikel valimistel ja toetavad teda, selgub Postimehe tänavaküsitlusest. Suurem osa küsitlusele vastanutest leidis, et Kõlvart on hea kandidaat ja tegelikult ei ole vahet, kes on linnaosas esinumber, peaasi et ta on Savisaarega samast meeskonnast. Enamus küsitletutest hääletaks Savisaare poolt, kui ta kandideeriks, ent tema puudumisel annavad hääle Kõlvartile. Vaid üks tänavaküsitluses Postimehega vestelnud Lasnamäe elanik leidis, et Kõlvartist ei ole Savisaarele väärilist asendajat.
http://tallinncity.postimees.ee/4033865 ... tavad-teda

Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf: ,,««Roheliste mehikeste meedias» on kaks tõde – üks eestlaste ja teine venekeelsete jaoks,» väidab Makarov. Just linnameedia on see, mis pakub vägagi arvestatavas mahus infot ühtmoodi nii eestikeelsele kui venekeelsele lugejale. Erameedia ei kipu tihtipeale ju paralleelselt eesti- ja venekeelseid väljaandeid pidama. Ja Tallinna linnameedia teeb seda ka paberil, mis on oluline eelis arvestades venekeelse trükimeedia keerulist seisu. Kui küsimus on selles, kas linnameedia eri keeltes avaldatav sisu peaks olema täpselt identne, siis juhin tähelepanu, et ka erameedia, näiteks eestikeelne ja venekeelne Postimees erinevad mõnevõrra ning see pole mingi patt, vaid loogiline kohanemine lugejate eelistustega. Makarovit häiris see, et Stolitsa veergudel arutas üks autor Eesti hallide passide üle ja pidas seda diskrimineerivaks. Muide, eestikeelses meedias arutletakse kodakondsuseta inimeste küsimuse ja hallide passide mõttekuse üle samamoodi."
http://arvamus.postimees.ee/4032767/kal ... imiskeskus

Inimõiguste Instituudi nõukogu esimees ja keeleteadlane Mart Rannut: ,,Hiljuti meedias kajastatud lugu, kus kaupluse Reserved juhataja andis töötajatele korralduse riigikeelt kasutada, on tekitanud vastakaid, sealhulgas ekslikke arvamusi. Eesti keele kohta pole siiani seda juhtumit valgustavat konkreetset kohtulahendit, samas on välismaiseid näiteid küllaga. Mujal maailmas on keelevalik tööajal lahendatud kas eraettevõtete keelsuse kehtestamisega seaduses (nt Quebecis) või siis osaliselt jäetud see asutuse otsustada (suur osa tööst on igal juhul riigikeelne). See aga tähendab, et töötajad pole oma keelevalikutes vabad, vaid peavad järgima sisekorra reegleid või nende puudumisel ülemuste korraldusi. Samas on siingi piirangud: asutus saab nõuda keeleoskust ainult vastavalt töölepingule, keelenõuete puudumisel lähtutakse kohustusest osata ja kasutada riigikeelt vastavalt riigi ja valitsuse kehtestatud nõuetele. Kõrgtaseme keeleoskuse suhtes on Eestis küll segadus, mille tekitaja on endine haridusminister Jevgeni Ossinovski: tema läbi surutud keeleseaduse paranduse järgi ei pea Eestis üheski ametis oskama eesti keelt täielikult, C2-tasemel, küll aga saab seda nõuda väljaspool Eestit, nt nõutakse seda Euroopa Komisjonis mõningates ametites. Pehmelt öeldes on see lauslollus ja diskrimineerimine, aga meie valitsuse nutikust ei maksa ka üle hinnata. Teistes riikides on vastavaid töökoha keelevaliku kaasusi kohtutes käsitletud märkimisväärsel hulgal, alates haiglates ja raadiojaamades lubatavatest keeltest ja lõpetades kalapuhastuskonveieri taga töötavate immigrantidega. Meie Tallinna poekaasus sarnanebki kõige rohkem viimasele, USAst Floridast pärit kaasusele, kus hispaaniakeelseid lihttöötajaid häiris keeld suhelda tööl, kus nad moodustasid valdava enamuse, omavahel emakeeles. Kohus aga andis õiguse hispaania keele rääkimise keelanud ja selle asemel inglise keelt nõudnud firmale, lubades nurisevatel töötajatel emakeelt pruukida vaid lõunavaheajal ja ametlikel mõneminutistel suitsupausidel. Vastav pretsedent on kinnitust leidnud teisteski kohtulahendites ja muutunud üldkasutatavaks standardiks. Seega on riigikeele kasutamine asutuse (omaniku) otsustada. Normaalne ja viisakas on, et teenindajad räägivad riigikeele asemel mõnd muud keelt ainult kliendi soovil ning sellist käitumist nõuda on iga soliidse firma kohus. Mis puutub aga keelevalikusse kuskil tagaruumis, siis siin võib asutus rohkem vabadust lubada, küll aga peab kõik turvalisusse puutuv teave olema eestikeelne ja kedagi ei tohi tööl diskrimineerida riigikeele kasutamise pärast. Samuti kehtib avalikus ruumis neutraalsuse põhimõte, mille järgi ei tohi sealne keelekasutus olla häiriv. Ennekõike puudutab see ebatsensuurset ja ebaviisakat keelelist käitumist, kuid tähendab ka, et muukeelsed, eriti need, kes on emotsionaalsemast ja lärmakamast kultuuriruumist pärit, peaksid end taltsutama ja teistega oma käitumises ja keelevalikul arvestama. Lõpuks tuleks veel märkida aeg-ajalt meedias tõstatuvaid omapäraseid vene keelele ja venelastele kehtivaid erilisi õigusi, mille järgi neil nagu oleks õigus Eestis igal pool vene keelt kasutada ja isegi nõuda venekeelset teenindust. Ärgem tühjast erutugem: vene keel on Eestis õiguslikult samal tasemel araabia, suahiili ja tšuktši omaga. Lausa vastupidi: korrektne oleks meie kaaselanikele järjekindlalt pakkuda võimalust oma eesti keele oskust täiustada ja julgustada neid suhtlema teeninduses riigikeeles, kus enamasti läheb vaja kõigest algtaseme keeleoskust."
http://www.ohtuleht.ee/790940/mart-rann ... ktsi-omaga

Lasnamäe elanikud tunnevad hästi Keskerakonna esinumbrit linnaosas sügisel toimuvatel kohalikel valimistel ja toetavad teda, selgub Postimehe tänavaküsitlusest. Suurem osa küsitlusele vastanutest leidis, et Kõlvart on hea kandidaat ja tegelikult ei ole vahet, kes on linnaosas esinumber, peaasi et ta on Savisaarega samast meeskonnast. Enamus küsitletutest hääletaks Savisaare poolt, kui ta kandideeriks, ent tema puudumisel annavad hääle Kõlvartile. Vaid üks tänavaküsitluses Postimehega vestelnud Lasnamäe elanik leidis, et Kõlvartist ei ole Savisaarele väärilist asendajat.
http://tallinncity.postimees.ee/4033865 ... tavad-teda

Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf: ,,««Roheliste mehikeste meedias» on kaks tõde – üks eestlaste ja teine venekeelsete jaoks,» väidab Makarov. Just linnameedia on see, mis pakub vägagi arvestatavas mahus infot ühtmoodi nii eestikeelsele kui venekeelsele lugejale. Erameedia ei kipu tihtipeale ju paralleelselt eesti- ja venekeelseid väljaandeid pidama. Ja Tallinna linnameedia teeb seda ka paberil, mis on oluline eelis arvestades venekeelse trükimeedia keerulist seisu. Kui küsimus on selles, kas linnameedia eri keeltes avaldatav sisu peaks olema täpselt identne, siis juhin tähelepanu, et ka erameedia, näiteks eestikeelne ja venekeelne Postimees erinevad mõnevõrra ning see pole mingi patt, vaid loogiline kohanemine lugejate eelistustega. Makarovit häiris see, et Stolitsa veergudel arutas üks autor Eesti hallide passide üle ja pidas seda diskrimineerivaks. Muide, eestikeelses meedias arutletakse kodakondsuseta inimeste küsimuse ja hallide passide mõttekuse üle samamoodi."
http://arvamus.postimees.ee/4032767/kal ... imiskeskus

Ühes Lasnamäe koolimajas Pirita külje all ja Savisaare avatud õigeusu kirikust pooletunnise jalutuskäigu kaugusel on praegu kibekiired ajad. Räämas klassiruumides ja õue peal käib kõva rahmeldamine, tolmu lendab pilvedena. Elanikud kõrvalmajas kurdavad, et siin on raske hingatagi – elu nagu Pekingis! Aga kiirustajateks pole eestikeelse Merekalda kooli õpilased ega õpetajad. Nemad aeti neli kuud tagasi majast välja. Osa õpilasi käib nüüd ühes kahest Lasnamäele jäänud eestikeelsest koolist, Kuristiku gümnaasiumis. Merekalda kooli hoones Läänemere tee 31 vihuvad tööd teha neoonvestide ja punaste kiivritega töömehed, kes peavad sügiseks nõukogudeaegsest räsitud koolimajast tegema Lasnamäe ja Tallinna linna uhkuse – venekeelse hariduskeskuse, kus hakkavad õppima kolme venekeelse õppeasutuse õpilased. Üks maja tiib on juba maas. Varesed kraaksuvad betoontükkide hunnikul. Lasnamäe ühest mainekamast eestikeelsest koolist on järel vaid varemed. Õpilaste arv aina vähenes, kümne viimase aastaga kukkus poole võrra. Enne sulgemist käis põhikoolis 325 õpilast. 17 aastat kooli juhtinud Merike Vaarandi sõnul oli õpilaste vähenemisel vaid üks ja väga kindel põhjus: kõik ümberkaudsed koolid renoveeriti, ainult Merekalda koolimaja jäi minevikku kinni. Mitte kordagi 30 aasta jooksul ei tulnud linn appi, raha eraldati korduvate taotluste järel vaid avariide likvideerimiseks. Maja lagunes, krohvi langes. Esimesel koolipäeval oli tavaliselt lapsevanematel esimene küsimus: millal remont tuleb? Kui asi väga hulluks läks, korjasid lapsevanemad ise raha kokku ja aitasid klassiruume remontida, laevalgustust ja põrandakatteid uuendada. Vaarandi taotles aastaid koolihoone remontimist, kõik lükati tagasi. Kui palju ka ei proovitud, sellest ei piisanud. Lähedalasuv Pirita Majandusgümnaasium oli samal ajal lapsi puupüsti täis. Pirita lapsevanemad oma lapsi renoveerimata Lasnamäe kooli panna ei tahtnud. Vaarandile tehti ettepanek Keskerakonda astuda. Ta tänas usalduse eest, aga loobus. Kolm aastat tagasi läks 65aastane Vaarandi direktoriametist pensionile ja õpetab nüüd Kristiine gümnaasiumis matemaatikat ja füüsikat. Merekaldas korraldati konkurss, uueks koolijuhiks kandideeris kuus inimest. Ühtki ei valitud, direktori kohustusi asus täitma Kuristiku gümnaasiumi direktor, keskerakondlane Raino Liblik, kes hakkas kahte kooli korraga juhtima. Eelmisel kevadel teatas direktor Liblik, et Merekalda suletakse ja see ühineb Kuristiku gümnaasiumiga. Novembrist pidid õpilased lahkuma. Liblik ütleb Ekspressile, et nii väikse kooli pidamine Tartu-suuruses linnaosas pole mõistlik. Remontimine oleks läinud kalliks maksma. Ja ka siis poleks olnud kindel, et see kooli päästnuks. Direktor rõhutab, et tema teeb vaid oma tööd. Kooli sulgemise üle otsustab koolipidaja, kelleks on Tallinna linn. Et Korea võitluskunsti taekwondo meistriks saada, on vaja suurt pühendumust, kurnavaid treeninguid ja paindumatut eesmärgikindlust. Nii on kirjas Eesti Taekwondo Liidu kodulehel. Liidu juht on Mihhail Kõlvart. Mees, kellel jagub paindumatut eesmärgikindlust ka linna haridusjuhina. Merekalda kool on üks käik tema malemängus Tallinna koolidega. Šahh-matt tehakse 1. septembril, mil endises Merekalda koolis avatakse venekeelne hariduskeskus. Seal hakkavad käima Vana-Kalamaja täiskasvanute gümnaasiumi õpilased. Nende senisesse koolimajja Kalma sauna kõrval laieneb aga Gustav Adolfi gümnaasium. Lisaks kolivad Lasnamäe hariduskeskusse Linnamäe vene lütseumi gümnaasiumiõpilased, seal hakkab tegutsema ka sihtasutus Tallinna Vene Lütseum, mis pakub gümnaasiumiõpilastele järeleaitamistunde.

Kood: Vali kõik

SA TALLINNA VENE LÜTSEUM

 Loodi 2012. aastal Tallinna linnavalitsuse toetusel.

Sihtasutuse nõukogu liikmed on Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart, europarlamendi liige ja endine Tallinna abilinnapea Yana Toom ja Eesti Vähemusrahvuste Esindajate Koja juhatuse liige Leivi Šer.

 Üks juhatuse liikmetest, Sergei Garanža, on Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi direktor.

Sihtasutus annab vene ja eesti õppekeelega koolidele lisatunde matemaatikas, vene keeles, keemias ja bioloogias.

 Sihtasutus korraldab olümpiaade koostöös St. Peterburgi ülikooliga.

Kus te end kolme aasta pärast näete?
Kõlvart: ,,Valges kimonos."
Superkooli nimeks saab Tallinna Linnamäe Vene Lütseum, selle direktoriks saab tõenäoliselt ­Sergei Garanža (kolm aastat tagasi sai ta kuulsaks TV3 uudistelõigus, kus ta keeldus sõnagi eesti keeles poetamast. Keeleinspektsioon on koolijuhti trahvinud). Garanža kirjeldab tulevast kooli rekonstrueerimisplaanis: keldrikorrusele tulevad liikuvate vaheseintega informaatika ja robootika kabinetid, garderoobi asemele luuakse aatrium-hall lugemissaali ja „rekreatsioonialaga“. Aatriumisse paigaldatakse „elektriliselt allalastav ekraan“ ja „elektriliselt allalastavad pimendavad kardinad“. Tuleb sisehoov, loengusaalid. Spordisaali ehitatakse kolm võrkpalliväljakut ja korvpalliplats. Tulevad saunad, ronimisköied, aeroobikasaal, jõusaal, lift. Peasissepääsu ette pannakse kolm valgustatud lipumasti.
Kõlvart: ,,Samasugused võimalused on tagatud kõikides renoveeritavates koolides. Hoone on tüüpkoolihoone."
Lasnamäe uue kooli renoveerimine läheb maksma 6,5 miljonit eurot. Kuristiku kool tehti korda poole vähemaga – 3,6 miljoni eest.
Merekalda kooli endine direktor ning Kristiine gümnaasiumi matemaatika- ja füüsikaõpetaja Merike Vaarandi: ,,Ääretult kena, kui see kõik nii on, aga ma ei saa aru, miks seda ei võinud teha eesti koolile? Kui vene kool, siis leitakse plaksu pealt raha, aga meie kooli renoveerimiseks raha ei leitud. Minu kunagised kooli renoveerimise ideed on lausa üks ühele kopeeritud. Kui nii jätkub, saab Lasnamäest sama umbkeelne piirkond nagu Narva. Uus hariduskeskus võib venekeelse elanikkonna veelgi enam kapseldada."
Kõlvart: ,,Koolile püüti uut elu sisse puhuda – muudeti gümnaasiumist põhikooliks, muudeti kooli nime. Kui näeme, et asutus ei suuda koolikohti pakkuda ega luua, ei ole seda mõtet üleval pidada. Remont ei oleks Merekalda kooli päästnud. Kool lihtsalt ei olnud populaarne. Õppetulemused olid viletsad, vanemad ei olnud rahul. Kooli sulgemine on kindlasti emotsionaalne küsimus, aga lõpuks peab lähtuma vajadusest ja koolivõrgu korrastamise kavast."
„Tallinna munitsipaalüldhariduskoolide võrgu korrastamise kavas 2013–2021“ ei ole kirjas, et Lasnamäel on vajadus ühendatud kooliruumi järele. Või et selles piirkonnas on eesti koole ülearu. Vastupidi, rõhutatakse koolikohtade nappust. Ja seda, et kõigil linna noortel peab olema võimalus omandada põhiharidus kodu lähedal kas eesti või vene õppekeelega koolis. Seda statistikat, kui suur oleks vajadus eestikeelse hariduse järele Lasnamäel, ma Kõlvartilt ei saa. Kõlvartile on venekeelse hariduse temaatika pikka aega südamelähedane olnud. KAPO aastaraamatus tuuakse välja, et kuus aastat tagasi algatas Kõlvart kampaania, mille eesmärk oli näidata vastuseisu eestikeelsele õppele. Ta kogus allkirju venekeelsete koolide toetuseks, korraldas meeleavaldusi õppekeele muudatuste vastu. Nüüd on Kõlvart lähemal kui kunagi varem oma ammusele soovile – turgutada venekeelset haridust Eestis. Haridus ongi Eesti venekeelse elanikkonna jaoks hell teema. PISA testi tulemused näitasid, et vene õppekeelega koolide õpilased jäävad eesti õppekeelega koolile alla. Garanža katkestab telefonikõne esimese „Tere“ peale. Enne, kui end tutvustadagi jõuan. Juhiabi helistab tunni pärast tagasi ja ütleb, et Garanža viibib koosolekul. Meilile saabub napp vastus, et infot on uue kooli teemal juba piisavalt jagatud. Eelmisel nädalal teatas Keskerakond, et Lasnamäe ringkonna esinumbriks kohalikel valimistel saab Kõlvart. Mehe sõnul tuli see talle üllatusena.
Kõlvart: ,,Seda ei olnud võimalik ennustada. Malemäng koolidega ei ole valimistega seotud."
http://ekspress.delfi.ee/kuum/lasnamael ... d=77381930

Soome määras sel nädalal Eestist pärit hambaarstile Dmitri Filippenkole arstina töötamise piirangu. Filippenko on tagasi Eestis ja jätkab siin tööd hambaarstina. Üks soomlasest patsient rääkis, kuidas tal diagnoositi nimetatud arsti kliinikus kolm kaariesega hammast ja igemepõletik, aga teise arsti poole pöördudes sai ta teada, et tal polnud hammastes ainsatki auku, põletikust rääkimata. misõiguse kaotanud ja naasevad Eestisse. Dmitri Filippenko lõpetas 2008. aastal Tartu ülikooli hambaarstidiplomiga ja suundus peagi Soome erialasele tööle. Mõni aasta hiljem alustas Filippenko oma äri ja rajas hambaravikliinikute keti. 2013. aastal tegevusloa saanud ettevõte sai nimeks Meidänklinikka Oy. Nende kliinikud paiknesid Helsingis ja mitmes teises Soome linnas.
http://epl.delfi.ee/news/eesti/soomes-p ... d=77407916

Harju maakohtus jätkus 1. märtsil üheksale Tallinnas ja Rakveres inimkaubanduse, väljapressimise, varguste ja muude kuritegudega tegelnud kohtualusele esitatud süüdistuse kohtulik uurimine. Kohtu all on isa ja pojad Urmas, Aap ja Paavo Vels, Andrey Kuzyakin, Georgi Abuladze, Marek Kase, Maarjo Kalda, Rivo Roosma ja Steven Tamm. Viiele neist on esitatud süüdistus ka kuritegelikku ühendusse kuulumises. Vahi all on neist tänaseni kuritegeliku ühenduse väidetav juht ja 90. aastatel üheks Eesti kuritegelikuks liidriks peetud Andrey Kuzyakin ehk Andrjuha, tema otsene usaldusmees Urmas Vels, kes juhtis jõugu tegevust Rakveres, enam-vähem sama taset nautiv Marek Kask, ühenduse laekur, endine poksija Georgi Abuladze ning noorim, kunagine edukas kikkpoksija Aap Vels. Kuritegelikku ühendusse kuulumist ei heideta ette ülejäänud neljale kohtualusele.
"Tsoonis on "tšort" hullem kui "pede"," lausub jõugupealik Andrey Kuzyakin kohtus avaldatud helisalvestisel oma alluvale õpetlikult. "Kes solvab nii meie meest, olgu või oma poeg, solvab kogu impeeriumi!"
Kuzyakin: ,,Võlg, mida k­orrutame vajadusel kahega, on võõra oma!"
Vels: ,,Tahtsin ikka, et kõigil oleks hea."
http://www.ohtuleht.ee/790803/kohtuprot ... lindistusi

Aastavahetuse paiku jäi Kohtla-Järvel viimasest toidupoest ilma Ahtme linnaosa Vana-Ahtme asum, kus elavad peamiselt eakad inimesed. Noored ühingust Rahva Liikumine tõttasid appi, et vanuritele söögikraam koju tuua. Pärast Vana-Ahtme kaupluse sulgemist tuleb elanikel minna toidu järele Ahtme linnaosa keskusesse, kuhu on paar kilomeetrit. Kuigi buss sinna aeg-ajalt käib, on siiski mitu vanakest, kellel talvisel ajal ei õnnestu kuigi hästi ukerdada mitme kilomeetri kaugusele mööda vähehooldatud teed.
Rahva Liikumine liige Kirill Kõpp, kes nüüd koordineerib Vana-Ahtmes toimetavaid abilisi: ,,Üks tütarlaps sotsiaalmeedias kirjutas, et Vana-Ahtmes ei ole enam poodi ja vanainimesed jäävad hätta. Läksime kohale, rääkisime inimestega ja nii see algas. Teeme nimekirja, mida kellelgi tarvis on, ja toome kauba kohale. Aitame ikka neid, kellel on abi tõeliselt tarvis. Pidevalt varustame küll vaid nelja perekonda, kuid suuremaid sisseoste toome rohkematele, kõik eakad inimesed."
http://www.ohtuleht.ee/790793/virumaa-t ... koju-katte

Venemaa pakub sel aastal 80 Eestis elavale noorele võimalust minna õppima mõnda Venemaa ülikooli ning kokku kandideeris Venemaa ülikoolidesse tänavu rekordarv inimesi - 177.
Jõhvi gümnaasiumi abiturient Anastasia Gavrina sai kolmapäeval teada, et on pääsenud 177 hulgast järgmisesse vooru. Lõpliku otsuse saab ta teada suvel.
Gavrina: ,,Soovin minna Venemaale õppima infotehnoloogia spetsialistiks. Venemaal ma saan teadmisi emakeeles - see on ikkagi põhjus, miks ma lähen just Venemaale õppima. Ma arvan, et ma tulen ikkagi tagasi, sest Eesti on mu kodumaa. Ma loodan, et Venemaal ma saan need teadmised ja kui ma tulen tagasi, siis hakkan neid teistega ka jagama."
Kandideerijate seas on nii eesti emakeelega kui ka vene emakeelega noori - ühiseks nimetajaks on aga kõigi puhul suhteliselt kõrge keskmine hinne.
Venemaa Eesti saatkonna pressiatašee Denis Mosjukov: ,,Eestlasi ei ole nii palju. Tähelepanuväärne on see, et Eesti kooli lõpetanud eelistavad minna Venemaale õppima loomeerialasid, näiteks näitlemist, kunsti, graafikat disaini. See on huvitav. Päris palju valitakse humanitaarerialasid, nende seas lingvistika ja üldse erialad, mis on seotud haridusvaldkonnaga. Viimastel aastatel on populaarsed ka tehnilised erialad, näiteks füüsika, keemia, geoloogia."
Haridusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar: ,,Kas nende põhjused on sisulised, et näiteks kuskil Venemaal on mingi kõrgkool, mis pakub seda haridust, mida Eestis täpselt ei ole, või on see seikluse otsimine või on see kergema vastupanu teed minek. Arvan, et siin on üht, teist kui ka kolmandat."
http://uudised.err.ee/v/eesti/df1d4112- ... rv-inimesi

Reformierakondlasest keeleteadlane Urmas Sutrop: ,,Kohalike omavalitsuste valimised tulevad seekord teisiti kui varem. See sunnib mõnda erakonda viimase õlekõrrena haarama vene kaardi järele. Ilmselt kõige suurem muutus valimistel on see, et meil on selleks ajaks uued vabatahtlikult liitunud või sunniviisiliselt liidetud omavalitsused. Neid on oluliselt vähem kui enne. Seega on oluliselt vähem ka volikogusid ja rahvaesindajate kohti. Teine suur muudatus on see, et riigikogu on võtnud vastu endale sobiva seadusemuudatuse, mille järgi „riigikogu liige võib täita valla- või linnavolikogu liikme ülesandeid alates 2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu korraliste valimiste valimistulemuste väljakuulutamise päevast“. Selle tulemusena kandideerib enamik riigikogu liikmeid kohalikel valimistel ja suure tõenäosusega asub valituks osutudes tööle kahte kohta, st jääb nii riigikogusse kui ka läheb kohalikku volikogusse. Peibutuspartidest saavad tavalised pardid. Aga kandideerida on lubanud ka Euroopa Parlamendi liikmeid, et oma erakondadele hääli tuua. Nemad veel kahele toolile istuda ei saa. Kohalikel tegijatel läheb raskeks, sest üleriigilised tuntud tegijad võtavad kindlasti kõikjal suure häältesaagi. Kolmas suur muutus on see, et valima tulevad 16-aastaseks saanud noored. Ka nemad muudavad valimiste senist tasakaalu. Lisaks veel vanad vigurid. Et ajada vesi sogaseks ning olla kõva mees, moodustatakse valimisliitusid, et inimesed ei saaks aru, missugune maailmavaade (kui seda üldse on) või missugused huvid kandidaatide selja taga on. Väiksemad muudatused valimistes on seotud e-hääletuse ümberkorraldusega. On raske ennustada, kas see kuidagi valimistulemusi mõjutama hakkab. Kuna valimised tulevad sel sügisel teisiti kui varem – vähem volikogusid ja saadikukohti, riigikogu liikmed võivad istuda kahel toolil, noored tulevad valima –, siis tiheneb konkurents erakondade vahel. Oma positsioonide parandamiseks ollakse kõigeks valmis. Ja siin tulebki mängu vene kaart. Kuna kohalikel valimistel saavad valida kõik elanikud sõltumata nende kodakondsusest, siis on mõni erakond otsustanud panuse teha just venekeelsetele valijatele. Olgu need siis Eesti kodanikud, Vene riigi alamad või kodakondsuseta inimesed. Juhtiv valitsuserakond annab juba mõnda aega signaale, et leevendame keelenõudeid või muudame vene keele lausa riigikeeleks ning kingime kõigile kodakondsuse, kuulake meie mesijuttu ja valige meid! Lisaks annavad nad kahtlasele Vene riigi infokanalile lahkelt intervjuusid, et siin venekeelsete ja -meelsete hääli võita. Kui asi välja tuleb, siis eitatakse kõike vassides. Neile sekundeerivad sotsialistid, kes ütlevad koos keskerakondlastega, et vaat, meie ei taha rahvusi lõhestada, aga need teised. Poliittehnoloogiliselt käib kalk arvestus. Kaotame N eestimeelset valijat, aga saame asemele X korda N venemeelset valijat. Võitlus venelaste häälte pärast toob rahvusküsimuse valimiste eel ja ajal jälle esile. Eestimeelsed erakonnad ei saa seda vaikides pealt vaadata ja nii suruvadki keskerakondlased ja sotsialistid meile valimisteks peale rahvusküsimuse. Rahvusküsimuste toomisel valimiste keskmesse on ka teisi aspekte. See võimaldab ühe suure naaberriigi riigiaparaadil ja eriteenistustel mõjutada valimiste tulemusi. Mida rohkem venemeelseid kohalikke omavalitsusi, seda suurem tõenäosus on mõjutada samas suunas järgmist riigikogu koosseisu. Sellest on kahju, sest meil on palju olulisemaid küsimusi lahendada, kui siin elavaid rahvusi omavahel tülli ajada. Meie eesmärgiks on ju kõigi Eesti elanike murede lahendamine ja heaolu. Me tahame, et Eestis elaksid õnnelikud, töökad ja eluga rahulolevad inimesed."
http://epl.delfi.ee/news/arvamus/urmas- ... d=77437964

[Tundmatu sõdur nr. 4]

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=77532172

..roodina-mattj dolzhnaa znattj svoihh geroojev

Võib ka teisiti öelda:

..jesli mjortvõi, to eeto na dollgo - a jesli durakk, to eeto navsegdaa

[Kriku]

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 28#p505928

[ruger]

Täna oli ETV Ringvaate saates 2 noort tudengit, kes olid saanud Eesti keele sisuliselt selgeks poole aastaga! Tüdruk oli Saksamaalt ja poiss Jaapanist. Rääkisid nii ööde kui ääde ja üüdega. Eks siin ole näha, soovi ja tahtmist. Ega nende puhul ei ütlekski, et tegu on välismaalastega.
http://menu.err.ee/584105/vahetusopilan ... i-saksamaa