Integratsioon ja Eesti venekeelsed

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Vasta
Kasutaja avatar
ambur123
Liige
Postitusi: 1584
Liitunud: 27 Apr, 2009 9:37
Kontakt:

Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed

Postitus Postitas ambur123 »

Kriku kirjutas:
ambur123 kirjutas:Kuuuurija 02.04.2018 saates nii huvitav kui ka kurb video: venekeelne seltskond peksis Vabaduse väljakul küüditatute mälestuseks pandud küünlad jalgadega laiali. Üksinda olnud pealtnägija ei hakanud nelja vastu (tervisele mõistlik otsus) aga ei julgenud ka politseisse helistada, sest menetluse puhul saaksid ka tema andmed pättidele teatavaks koos sellest tuleneva kättemaksuga (ka mõistetav). Kuigi 112 oleks võinud ikka helistada...
Tõprad saadi kätte: https://tallinn.postimees.ee/4468585/po ... seltskonna
Vaatan vahel seda saadet PBK pealt kuulamaks, mida kohalikud tegelased vene kanalites siinsetest sündmustest räägivad. Ühe saate teemaks oli seesama intsident Vabakal ning igasuguseid huvitavaid mõtteid: sh tegemist sotsiaalse protestiga kodumaa vastu, kes neid ei tunnusta või lihtsalt purjus noorte huligaanitsemisega, millest ei tasuks hakata poliitilisi skandaale puhuma.

Kõlvart: tsiviliseeritud ühiskonnas peaksid vaenlasi otsivate poliitikute asemel esmalt sõna võtma hoopis psühholoogid uurimaks millel asi: võib-olla ei ole nendel lastel vanemaid või probleemid kodus/koolis. Diskussioon terves ühiskonnas peaks algama sellest.

Kristina Kallas (TÜ Narva kolledz) vastuseks küsimusele, mida peaks tundma vene laps Eesti koolis kuuldes eestlaste küüditamistest: meil on ajaloo õpetamisel ühekülgne lähenemine [st venelased tulid ja tegid halba? aga nii ju oli, küüditamine on ju fakt...].

Huvitav, kui keegi lagastaks 9.mai öösel pronkssõduri juures lillehunniku ära, siis kas järgmisel päeval räägitaks ka sotsiaalsetest protestidest või purjus noorte ja huligaanide sigatsemisest, millest ei tasu enamat välja mõelda? (et mitte estofoobiat õhutada :? ) Või et appi kutsuda kari sotsiolooge ja psühholooge ...

Русский вопрос 14.04.18
NB: eestikeelsed subtiitrid.
http://vid.ee/ru/video/news/russkij_vopros/cat_id=4449
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed

Postitus Postitas Kriku »

ambur123 kirjutas:Kõlvart: tsiviliseeritud ühiskonnas peaksid vaenlasi otsivate poliitikute asemel esmalt sõna võtma hoopis psühholoogid uurimaks millel asi: võib-olla ei ole nendel lastel vanemaid või probleemid kodus/koolis.
Väärteomenetlus algatati 55aastase ja 32aastase naise ning 33aastase ja 27aastase mehe suhtes.
:D
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

VENE MEEDIA PÄEVIK | Keskerakonna mõttekaaslased ähvardavad Euroopa venekeelsete migrantidega üle ujutada
Oleg Samorodni
ajakirjanik

Kreml töötab üha aktiivsemalt selle nimel, et nn kaasmaalastega liituks võimalikult palju Eesti kodanikke ning just eestlasi.

Erinevates Euroopa maades elavad vene kaasmaalased viisid hiljuti läbi avalikke üritusi „Lätis elavate venelaste kaitseks". Üritusi valgustas põhjalikult Ülemaailmse vene kaasmaalaste koordinatsiooninõukogu portaal. Nende aktsioonide sünkroniseeritus annab põhjust eeldada, et juhised nende peaaegu samaaegseks läbiviimiseks pärinevad ühest koordinatsioonikeskusest Venemaal.
Nõnda siis viisid Sloveenia linna Bled vene kaasmaalaste konverentsile kogunenud osavõtjad läbi pikette loosungite all „Save national minorities in Latvia" ning „Stop rusophobia in Latvia".
Peale selle võtsid kaasmaalaste koordinatsioonikomitee juhid 27-st Euroopa riigist vastu avalduse „Läti venekeelsete koolide süsteemi likvideerimise vastu". Avalduse autorite meelest viib see „Läti vene lingvistilise kogukonna vägivaldse assimileerumiseni". See teadaanne oli adresseeritud ÜRO, Euroopa Nõukogu, OSCE, UNESCO, Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ning Euroopa komisjoni juhtidele.
Analoogilisi aktsioone korraldati erinevates Euroopa Liidu maades. Näitena võib siin tuua Saksamaa venekeelsete elanike kirja Saksa liidumaid esindavatele europarlamendi liikmetele. Oma kirjas, mida kajastas portaal „Russkoje polje", väljendasid allakirjutanud „muret inimõiguste olukorra üle Lätis", kus parlament „võttis vastus seaduse, mis hävitav venekeelse hariduse." See „kiri", milles sisaldub samuti nõudmine anda kodakondsus kõikidele Lätis elavatele mittekodanikele, saadeti isiklikult igale Saksamaad europarlamendis esindavale saadikule. Päris naljakas, et kirjas ähvardati ujutada Euroopa üle venekeelsete migrantidega, kuna Lätis „vene keel hävitatakse".

Süütu nimekiri
Huvipakkuv on nimekiri Saksamaa venekeelsetest organisatsioonidest, mille juhid niisugusele kirjale alla kirjutasid. Näiteks on nende seas kultuuriinstituut, sotsiaalkultuuriline ühendus, ajalooliste taasesitluste klubi, Gagarini ühendus, kultuuriühendus, vene kultuuri keskus, laste kunstiakadeemia, sõprusühendus, Glinka nimeline ühendus, tark kool, kultuurilis-hariduslik keskus, ühendus Aplaus, ühendus Fööniks, integratsioonikeskus, vene õigeusklik fond, kunstiõpikoda ja palju muid sarnaseid.
Niisugused samasuguste või sarnaste nimedega kaasmaalaste ühendused on asutatud peaaegu kõikides Euroopa maades, k.a. Eesti. Need neutraalselt kultuurilised nimetused peaksid tekitama tunde, et venekeelsed kodanikuühendused tegelevad eranditult kultuuri ning valgustamisega, mis on venemeelse portaali Baltnews Läti portaali väitel „seadusekuulekas tegevus suunatuna vene keele ning kultuuri arengule."
Need organisatsioonid tegelevad tõepoolest erinevate kultuuriüritustega. Ent kui Moskval on vaja, astuvad nad poliitiliste avalduste ning nõudmiste näol välja ühise rindena. Näiteks juhtus nii hiljuti USAs, kus ühiskondlik organisatsioon nimega Ameerika venelaste kongress saatis kirja USA presidendile Donald Trumpile, mõistes hukka „Ameerika võimude venevastase kursi". Tolle saadetise autorid, meenutades Tumpile, et tema poolt hääletas „90% viiest miljonist venelasest ameeriklasest", nõudsid administratsioonilt Venemaa vastaste sanktsioonide tühistamist ning kahepoolsete suhete parandamist Venemaaga, kuna „ebasõbralik retoorika Venemaa suunal ei teeni Ameerika huve ning viib russofoobia kasvuni" ning „uus külm sõda väljub kontrolli alt".

Keskerakonna retoorika
Väga sarnased väljendid, mida viimasel ajal kuuleb üha sagedamini mitte üksnes kremlimeelsetel venekeelsete ühenduste aktivistidelt Eestis, aga ka Keskerakonna juhtliikmetelt - ning mitte ainult venekeelsetelt. Selge, et sel viisil püüab teatud kategooria poliitikuid võidelda tolle Eesti venekeelse elektoraadi eest, mis asub Vene propaganda totaalse kontrolli all.
Silmnähtav on ka see, et Kremli välispoliitiline strateegia on suunatud sellele, et muuta vene kaasmaalasi Euroopa riikide ning esmajoones Baltimaade mõjukaks teguriks.
Sellest kirjutas portaalis Baltija avaldatud artiklis avameelselt Venemaa saatkonna juures asuva Eesti vene kaasmaalaste koordinatsiooninõukogu aseesimees Anatoli Jegorov: „Paljud Eesti venekeelsest elanikkonnast pärinevad kodanikud seovad end sisimas Venemaa tegutsemisega. Teisisõnu on tegemist juba kohalikku ellu liikunud vene kaasmaalaste korpusega, mis tegutseb iseenesestmõistetavalt külg külje kõrval Eestis elavate Venemaa kodanikega. Pean äärmiselt oluliseks, et vene kaasmaalase staatust tahaksid võtta vastu nimelt Eesti Vabariidi kodanikud, s.h ka rahvuselt eestlased."
Just see peaks muutma Jegorovi hinnangul efektiivsemaks „ideoloogilised ning organisatsioonilised jõupingutused Vene maailma struktureerimiseks tervikuna". Samuti aitaksid nad lahendada kaht „kõige olulisemat probleemi": kindlustada vene kaasmaalaste esindatus Eesti eliidi seas ning „saavutada reaalsed võimalused pehme jõu kasutamiseks Eesti-Vene suhete konstruktiivseks arendamiseks."
Kõige järgi otsustades on üldine vene kaasmaalaste poliitilise aktiivsuse koordineerimine pandud Euroopas nn Euroopa vene alliansi juhi Tatjana Ždanoki õlgadele. Viimati lahkus ta Euroopa parlamendist ning asus juhtima Läti Vene liitu. Erinevate nimetuse all näivad selle alliansi liikmed tegutsevat praktiliselt kõikides Euroopa maades, s.h loomulikult ka Eestis.
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
carrierlost
Liige
Postitusi: 141
Liitunud: 13 Mär, 2016 13:37
Kontakt:

Re: Viies kolonn

Postitus Postitas carrierlost »

"Eesti kasakad" Ivangorodis võistlevad kohalike kasakatega

https://www.youtube.com/watch?v=fHCyfMe_UDs

Pikem jutt: http://kingisepp.ru/news/publication-4479/
Puurija
Liige
Postitusi: 1666
Liitunud: 01 Mai, 2014 11:20
Kontakt:

Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed

Postitus Postitas Puurija »

Ameerika Ühendriikides tegutsev poliitiliste ja diplomaatiliste lahenduste strateegiline keskus Strategeast: „Nõukogude Liidust pääsenud riikidest on kõige läänestunum Eesti. Põhjusena, miks Eesti ei saanud poliitilise läänestumise kategoorias maksimumpunkte, on see, et NSV Liidu lagunemise järel on endiselt kümneid tuhandeid kodakondsuseta inimesi, kes ei saa osaleda parlamendivalimistel. Samas märgib raport, et kohalike omavalitsuste volikogude valimistel saavad osaleda ka kodakondsuseta inimesed. NATOt usaldab 78 protsenti eestlastest, kuid vaid 24 protsenti venelastest. Eesti kasutab ladina tähestikku ja on teinud seda kogu aeg. Viimase rahvaloenduse andmetel kõneleb 856 225 inimest ehk 66 protsenti elanikkonnast mõnda võõrkeelt, sealhulgas oskab 291 961 inimest kahte ja 194 732 inimest vähemalt kolme võõrkeelt. Enimkõneldud võõrkeel on Eestis vene keel, järgneb inglise keel. Eesti meediateenuste seaduse järgi peab televisioonis näidatavatest saadetest ja filmidest olema vähemalt 51 protsenti Euroopa päritolu. Väljaspoolt Euroopat näidatakse televisioonis ja kinodes enamasti Ameerika Ühendriikide ja Venemaa filme. 2015. aastal tehtud uuringu järgi kasutas 91 protsenti 51-65-aastastest internetikasutajatest Facebooki ning vanuserühmas 18-25 eluaastat oli Facebooki kasutamise osakaal 100 protsenti. Ka teiste levinud Lääne sotsiaalmeediakanalid, nagu Twitter, Instagram ja Snapchat on Eestis laialt levinud. 2016. aasta statistika järgi tegid Eesti elanikud 3,5 miljonit välisreisi, sealjuures toimus 80 protsenti reisidest Euroopa Liidu riikidesse. Samas reisisid Eesti elanikud sel aastal Venemaale 275 000 korda ehk idanaabri juurde reisimise osakaal moodustas 7,9 protsenti kõigist reisidest. Arvestades, et Eestis elab 1,3 miljonit inimest, reisib iga elanik keskmiselt rohkem kui kaks korda aastas välismaale. Eestis puudub statistika selle kohta, kui palju elab siin inimesi, kes ei ole kordagi elus mõnes lääneriigis käinud.“
https://www.postimees.ee/4480579/raport ... aanestunud

36-aastane brasiillasest Tabasalu Jalgpalliklubi treener Alan Arruda: „Kui talv oleks lühem, oleks siin Eestis kõik täiuslik. Olen pidanud Eestit oma koduks juba üksteist aastat. Teisiti ei saakski – on ju siin kogu minu elu, pere ja töö. Ma pole ka iial tundnud, et olen teistsugune. Et minusse suhtutaks nahatooni tõttu halvasti. Mitte kordagi!“
http://publik.delfi.ee/news/naisteleht/ ... d=81960537

Arnold Rüütel 90. Jeltsini usaldusalune, Gorbatšovile täitmata jäänud lubadused ja Putini meelepaha
http://epl.delfi.ee/news/eesti/arnold-r ... d=81989591

57-aastane Artur Rahula sõitis 2015. aasta suvel musta Volkswageniga Siberisse elama.
Rahula: „Ütlesin pojale, et see on ühe otsa pilet.“
Artur läks oma juuri otsima – tema tädid elasid Siberis Krasnojarskis. Sõitis maha 5517 kilomeetrit ja leidis eest kokku kuus lähisugulast, keda polnud oma teadlikus elus kunagi näinud. Ida-Siberi suurimas linnas Krasnojarskis mai keskel peetavatel Eesti kultuuripäevadel osalejad üllatuvad kindlasti väga, kui näevad linnas Eesti numbrimärgiga Volkswagenit. Artur Rahula pole siiani numbreid ära vahetanud, mis vihjab justkui, et igavaseks ta Siberisse jääda siiski ei plaani. Ta juhib Krasnojarskis väikelaevu ehitavat ettevõtet Ka-Hem Jet Boats, mis on kaatreid müünud isegi Soome jõuametkondadele.
https://leht.postimees.ee/4483994/kuudi ... -siberisse

Tallinna abilinnapea ja kaitseliitlane Aivar Riisalu: „Kümne aasta möödumine aprillimässust mullu kevadel näitas, et kohalik vene kogukond ei olegi nii hull, kui arvatakse. Vaatamata ajupesule on nad suhteliselt lojaalsed. Seda ma võin kinnitada muuseas, et ka kaitseliidus on päris palju vene rahvusest inimesi. Ja ma ei karda, et nad mind selga lasevad.“
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=82036493

Keskerakonna ja Riigikogu liige Oudekki Loone: „Eesti inimestest peab 9. maid oma pühaks, selliseks, mida neilt ära võtta ei saa. Kui eestlased soovivad, et meie vabadusvõitlusi austatakse, tuleb meil austada ka teiste rahvaste vabaduspüüdlusi. innitusena, et me valime rahule ja institutsionaalsetele kokkulepetele põhineva maailma, saab 9. maid Eestis tähistada. Just sellisena: rahu, inimlikkuse, teineteise austamise ning sõjast loobumise päevana, tuleviku päevana, saavad 9. maid tähistada kõik inimesed, sõltumata omaenda perekonnaloost või minevikust, kus häid valikuid ei olnud.“
http://epl.delfi.ee/news/arvamus/oudekk ... d=82035595

Vene keele õpetaja ja kolumnist Andrei Kuzitškin: „Rahvusliku idee otsimine on Venemaal vaat et omaette spordialaks kujunenud. Sealjuures on kogu Kremli propagandamasin rakendatud üheainsa eesmärgi teenistusse: tõestada vene tsivilisatsiooni paremust kogu ülejäänud maailma ees. Rahvuslik üleolek, unikaalsus ja vene tsivilisatsiooni müstiline iseloom ongi peamised instrumendid, millega Venemaa võim hoiab ühiskonda eemal pisimatestki püüetest läheneda lääne poliitilisele, vaimsele ja materiaalsele kultuurile.“
https://arvamus.postimees.ee/4485195/ko ... oni-juured

Endine mereväe kontradmiral Ivan Merkulov: „Kutsun inimesi üles väärikalt käituma – mitte kuju juures napsutama ja laulma. See läheks vastuollu õigeusukiriku poolt lubatavaga. Laulmisel on oma koht näiteks kodus ja kontserdisaalis, aga mitte seal, kus puhkavad karmis sõjas hukkunud. Mind hämmastab ka inimeste komme surnuaiale alkoholi ja söödavat tuua. Loodan, et Tõnismäel kunagi pronkssõduri ümberkolimise ajal toimunu ei kordu. See on pühapaik, mida tuleks vääriliselt kohelda.“
http://rus.delfi.ee/daily/estonia/veter ... d=82032995

Fotod: «Surematu Polgu» marss Tallinnas
https://tallinn.postimees.ee/4485882/fo ... -tallinnas

FOTOD | Pronkssõduri juurde kogunes toekas rahvamass, kohal on tuhandeid inimesi
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=82050575

9. mai pronkssõduri juures: Veteranidele hurraa! Leningradi blokaadi üleelajatele hurraa! Laskurkorpuse veteranidele hurraa!
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=82046735

Minibussi omanik Maksim oli parasjagu teel Teise maailmasõja lõpu tähistamise üritusele, kui politseinikud palusid sirbi ja vasara embleemiga lipu minibussilt eemaldada.
Politsei: „Sel päeval nõukogude sümboolikat demonstreerida ei maksnuks. Mingeid tagajärgi lipu ülespanemisele mehe jaoks ei järgnenud. Punasümboolika kasutamist avalikus ruumis võidakse käsitleda provokatsioonina.“
http://rus.delfi.ee/daily/virumaa/foto- ... d=82054723

Suhtekorraldaja Reno Hekkonens: „Ainsas Grossi poes avatud olnud kassas käis rahalugemine. Lahkusin poest ainsatki sõna ütlemata, kuid kuulsin, et sel samal hetkel oli usin rahalugeja (Grossi kassiir Marianna) ühmanud vene keeles "Nervõ nado imetj". Pöördusin tagasi ja uurisin, et miks mulle nii vastati ja seepeale algas üksteise peale karjumine. Kassiiri lausete seast ei puudunud ütlused „teda eesti keeles ei teenindata" ja „kui ei meeldi, lahkugu".
Marianna: „Vahejuhtum sai alguse sellest, et kaupluse vahetuse vanem palus kiire tellimuse tõttu Mariannal endal kassa teha ja raha üle lugeda. Poes polnud sel hetkel palju kliente ja ka kassa järjekorda polnud kedagi veel seisma kogunenud. Hakkasin panka tegema. Mõne minuti möödudes tuli üks mees, kes pani õlu lindi peale. Tema taha astus Delfile kirjutanud mees. Ta ootas mõne hetke ja küsis seejärel minult: „Kas te peate seda praegu tegema?". Mina vastasin, et palun oodaku. Seepeale hakkas ta karjuma, et olete kõik hullumajast põgenenud. Pärast seda astus ta leti juurest minema ja ma võisin tõesti omaette vene keeles öelda, et „inimesel võiks ka kannatust olla". Sel samal hetkel pöördus Hekkonens tagasi kassasse ja võttis omal initsiatiivil suhtluskeeleks vene keele ja pöördus minu poole konkreetse solvanguga: „Sa oled loll ja sa ei peaks siin töötama!" Mina ja minu kolleeg, kes mõlemad olukorrast häiritud olime, selgitasime kliendile, miks rahalugemine pihta algas. Kordasin talle, et ma ju palusin, et ta natuke ootaks. See teda ei rahuldanud. Ta jättis lõpuks oma ostud katki, seda kõike meie peale karjumise saatel. Meile helistati ka Rakvere kontorist, et mis toimub ja miks Delfi nii kirjutab. Kui te tahate kirjutada, siis kirjutage seda, mis on tõsi. Hekkonens karjus vene keeles edasi ja olime mitu korda öelnud, et „te olete eestlane, rääkige siis eesti keeles". Me mõlemad rääkisime Hekkonensiga ainult eesti keeles. Väljendid „me keeldume eesti keeles rääkimast" või „kui midagi ei sobi, minge mujale", on minu ja minu kolleegi kinnitusel Hekkonensi loominguline võimendus sündmustest, mida tegelikult ei toimunud. Hekkonens lubas sündmusest Rakvere kontorisse teatada ja ähvardas meid ka meediaga.“
Hekkonens: „Kui kassiir vestles täna üpris heas eesti keeles Delfiga, siis tekkib küsimus, miks ta eesti keelt üleüldse keeldus oma töökohal kasutamast? Väide, et ma läksin temaga vene keele peale üle, vastab muidugi tõele, sest muutmoodi polnud mul võimalus talle ennast selgeks teha. Minu ähvardamine meediaga ja Grossi poe keskusega on täielik absurd - mida see annab mulle või kellegile teisele? Ma pole veel kohanud sellist faktide tagurpidipööramist ega jultumust. Teiseks: mis jumala väljamõeldis see veel on? - Ta ootas mõne hetke ja küsis seejärel minult: „Kas te peate seda praegu tegema?". Mina vastasin, et palun oodaku. Seepeale hakkas ta karjuma, et olete kõik hullumajast põgenenud. Kolmandaks: jälle täielik absurd: Hekkonens olla edasi karjunud vene keeles ja kassiirid olid mitu korda öelnud, et „te olete eestlane, rääkige siis eesti keeles". Mõlemad kassiirid rääkisid Hekkonensiga ainult eesti keeles. Väljendid „me keeldume eesti keeles rääkimast" või „kui midagi ei sobi, minge mujale", on Marianna ja tema kolleegi kinnitusel Hekkonensi loominguline võimendus sündmustest, mida tegelikult ei toimunud.“
http://kasulik.delfi.ee/news/uudised/gr ... d=82056499

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) pressiesindaja: „Politseinikud kontrollisid öösel jalgsipatrulli käigus ka teisi mälestusmärke, sealhulgas Rakvere vennashaua mälestusmärki Koidula pargis, kuid muid rikkumisi ei tuvastatud. Neljapäeva hommikul kella 9.35 paiku teatati, et vennashaua mälestusmärgi juures on vandaalitsetud ning ümber on lükatud lillevaasid ja küünlad.“
Politsei jaoks möödus 9. mai üldiselt rahulikult, politsei sekkumist oli vaja ainult mõne üksiku Venemaa võidupüha tähistamisega kaudselt seotud intsidendis.
https://www.postimees.ee/4486284/rakver ... -monumenti

Maailmarändur, kirjanik ja kirjastaja Kerli Nõu: „Mäekõrgusteks vapustusteks üles köetud muljete laviin maailma kõige pikemale raudteeliinile Vladivostokist Moskvasse variseb kokku niipea, kui lõputud metsad, põllud ja kokkukukkumise äärel luitunud puulobudikud mitmendat päeva jutti vaatevälja ilmuvad. Harivamast aspektist võiks esile tuua lokaalsest raadiost mängitud loenguid Siberist, Gulagi vangidest. Degustatsiooni osas meenub 15-päevasest teekonnast viina ja kaaviari maitsmise üritus. Maastiku vallutanud hiigelrohututtide vahelt paistsid Pekingist Moskva poole sõites üksikud savimajad. Mida lähemale Hiina-Mongoolia piirile jõudsime, seda rohkem märkasime rändhõimudele omaseid telkmaju, jurtasid. Fakti, et kogu reis toimub 21. sajandil, tuletasid meelde vaid lõputud elektriliinid. «Kas teate, miks Ulan-Batori liiklus läänest tulnud inimestel juhtme kokku ajab?» uuris kohalik giid läbi bussimikrofoni. Vaikus. «Sest autot juhitakse siin maal nagu hobust!» Maavarade poolest rikkas Mongoolias on kapitalismi lipu all riiki purjetanud ka moodsa ühiskonna pahupool: meeletu tarbimise tulemusel tekkinud jäätmete probleem, linnastumine, ummikud ja triiki täis autobussid. Järv oli peegelsile. Vees vigurdasid hülged. Kohalike oludega kursis olevad giidid lõid imestust kahte kätt kokku, sest niivõrd selget, sooja ja tuulevaba kevadilma nägevat tema silmad Baikalil korra 20 aasta jooksul. Mööda 25. oktoobri ja Karl Marxi tänavat Irkustski hotelli poole suundudes jäi silma pronkskujusid, mille esiseid kaunistasid värsked nelgid. Linn tervitas meid nõukaaegse arhitektuuri, vürstipere Volkonski majamuuseumi ja koduse lõunasöögiga suvilast ümber ehitatud alalises kodus. Meiega samal reisil viibinud noor venelanna viskas traditsioonilisse suvekodusse saabudes nalja, et «daatša» oli see maja ehk siis, kui turistid veel kohale polnud jõudnud. Giid rääkis vallatuid nalju kohalikest teada-tuntud maffiabossidest, kes igal pühapäeval kirikus ainult kõige jämedamaid küünlaid käivad põletamas. Religioossest taustast lähtuvalt ei pea mitu korda mõistatama, miks ka suurimateks turismimagnetiteks on Trans-Siberi raudteel just nimelt kirikud. Kaugetelt maadelt külla tulnud uudishimulikke ju kaevandustesse, karusnahaloomade kasvatustesse ja jahile üldjuhul ei viida, rääkimata Irkutski lähedal veel tänapäevalgi eksisteerivatest vangide töölaagritest. Vaatamata kogu riiki valdavast usklikkusest, venelaste näiliselt sügavast hinge-elust, aariatest armastusele, põllulilledele ja kõigele muule, mis elus püha ja kaunis, ei ole ma üheski teises riigis kohanud nii palju siniseks pekstud silmadega naisi, käestlastud maju, prügihunnikud ja okastraati. Novosibirski jõukas ja liiklusest umbes tänavapildis saime veelkord kinnitust, et Venemaa raha, rikkus ja võim ei ole ainult Moskvas või Peterburis. Poolepäevase ekskursiooni käigus näidati meile suurt ja uhket sõjaväelaste ooperimaja ja erinevaid lahingute võitutega seotud ausambaid. Ühtlasi käisid giidi jutust läbi veel sõjaväelaste erihaigla, sõjaväelaste vabaajaklubid ja üleüldine vägeva Venemaa vaimustus. Ma ei imestaks, kui õpetajaameti kõrval giidina lisaotsakesi tegeva keskaealise proua koduseinalt ka palja ülakehaga Vladimir Putini plakati leiaksin. Kirikute ja muude kohalike vaatamisväärsuste teemaline programm jätkus ka Venemaa suuruselt kolmandas linnas, Tatarstani pealinnana tuntud Kazanis. Sinna on püsti pandud kohalik Kreml. Olümpiamängude puhul uue kuue saanud paik ei olnudki justkui Venemaa: klantsitud tänavad, viimistletud detailid, nüüdisaegne/modernne arhitektuur ning kaks laia, uhket jõge läbi linna voolamas olid Moskvale hea ettevalmistus.“
https://reisile.postimees.ee/4486459/tr ... llele-viin
Väino
Liige
Postitusi: 680
Liitunud: 10 Aug, 2009 20:18
Asukoht: Virumaa
Kontakt:

Re: Viies kolonn

Postitus Postitas Väino »

Jätke meelde nende näod, kes täna kartulimardika tunnustega ringi liiguvad, sest muul ajal võivad nad oma tegelikku meelsust varjata.
vk1
Liige
Postitusi: 1607
Liitunud: 02 Juul, 2007 22:18
Asukoht: tallinn
Kontakt:

Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed

Postitus Postitas vk1 »

kunagi läks ühe vene tüdrukust töökaaslasega ütlemiseks, et miks eestlased nii kergesti vene keelele üle lähevad, lõpuks ma puusalt tulistasin, et venelasega eesti keeles rääkimine /pöördumine on lihtsalt tõsiasi, et ma näen teda tulevikus seotuna eestiga ja tahan talle selle lihtsamaks teha. kui ma vene keeles räägin, siis on see näide sellest, et mul on temast suva, tema ja minu tee ei ole ühine ja ma ei ole valmis omalt poolt pingutama, aega kulutama tema pärast, vaid tahan jutu kähku kaelast ära saada.

.suur ahhetus ´´........ahhhhh´´ . ja edaspidi suhtlesime eesti keeles. tegelikult tore tüdruk oli.
Avatar
Liige
Postitusi: 2286
Liitunud: 17 Veebr, 2009 21:30

Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed

Postitus Postitas Avatar »

Noh toredale tidrikule võib ju nii seletada. Tegelikul eestlasel lööb ikka jõle kergelt põhja alt väike risk, et äkki teine pool ei mõista ja kes siis ikka see paha vastutaja on. Ma ei ole päris objektiivne seda hindama, sest valdavalt ma horisontaalis või üles ei ole pidanud nii suhtlema. Aga näen päris tihti, kuis eestlased horisontaalis lähevad nobedalt vene keelele. Isegi, kui oskavad kehvemini, kui vastaspool eestit. Keelt ei vaheta need, kes tõesti ei oska, või väga kehvalt oskavad. A'la kaob ära vastutus, et ma ju oleks võinud paremini. Pussukari...
Mul viimane aeg ka ühe tegelasega aktiivsemat suhtlemist - töö iseloom vahelduv. Kuigi ülalt alla, siis kutt ikka väga jõhkralt paneb vastu. Mängib vahel lolli jne. Käitub nö agressiivselt - mängult, teatav slaavi omapära. Pärat tuleb nelja silma all ja lööb nö kulpi ja raporteerib. Isiku teemad ka. Teisalt mõni rahvuskaaslane mul ütleb, et ära vihasta teda. Eh-eh...nagu mul oleks mingeid riske... tahaks näha seda kolleegi, kes kontrolli kaotab. Kui ma just ise mingil x põhjusel silma kinni ei pigista.
Tuleb soolikat kasvatada... See käib teie kõigi kohta. Kui praegu ei suuda, siis mis teete, kui tuleb idatuul vol 2 või vol x.
vk1
Liige
Postitusi: 1607
Liitunud: 02 Juul, 2007 22:18
Asukoht: tallinn
Kontakt:

Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed

Postitus Postitas vk1 »

Avatar kirjutas:Noh toredale tidrikule võib ju nii seletada. Tegelikul eestlasel lööb ikka jõle kergelt põhja alt väike risk, et äkki teine pool ei mõista ja kes siis ikka see paha vastutaja on. Ma ei ole päris objektiivne seda hindama, sest valdavalt ma horisontaalis või üles ei ole pidanud nii suhtlema. Aga näen päris tihti, kuis eestlased horisontaalis lähevad nobedalt vene keelele. Isegi, kui oskavad kehvemini, kui vastaspool eestit. Keelt ei vaheta need, kes tõesti ei oska, või väga kehvalt oskavad. A'la kaob ära vastutus, et ma ju oleks võinud paremini. Pussukari...
Mul viimane aeg ka ühe tegelasega aktiivsemat suhtlemist - töö iseloom vahelduv. Kuigi ülalt alla, siis kutt ikka väga jõhkralt paneb vastu. Mängib vahel lolli jne. Käitub nö agressiivselt - mängult, teatav slaavi omapära. Pärat tuleb nelja silma all ja lööb nö kulpi ja raporteerib. Isiku teemad ka. Teisalt mõni rahvuskaaslane mul ütleb, et ära vihasta teda. Eh-eh...nagu mul oleks mingeid riske... tahaks näha seda kolleegi, kes kontrolli kaotab. Kui ma just ise mingil x põhjusel silma kinni ei pigista.
Tuleb soolikat kasvatada... See käib teie kõigi kohta. Kui praegu ei suuda, siis mis teete, kui tuleb idatuul vol 2 või vol x.

aga ma üldiselt seda oma reeglit järgin. töö eripära on see, et palju tuleb veokajuhte, kes vene keeles pöörduvad. eks siis, kui muu ei aita, tuleb ka vene keeles hakkama saada , kui on poolakad , lätlased või leedukad. samas pärast osadel vaatad, et CMR on eesti firma oma, võta siis pärast kinni. eri juhtum on muidugi poola rekkajuhid, kes on selgelt veendunud, et kuna poola keel on maailmas levinuim, siis oskavad tegelikult sügaval sisimas kõik seda, ainult teesklevad, et räägi. õppisin spetsiaalselt ära fraasi ´´ne rozumei po polski´´ .... ja siis on õige aeg küsida ´´ do you speak english? deutch?..... no es habla espanol?´´ :D
Kasutaja avatar
ruger
Liige
Postitusi: 19196
Liitunud: 04 Juul, 2009 12:29
Kontakt:

Re: Viies kolonn

Postitus Postitas ruger »

Integratsiooniks trahvist aitas
Politsei karistas rahatrahviga kahte naist ja kahte meest, kes lükkasid ümber Tallinnas märtsiküüditamise ohvrite mälestamiseks asetatud küünlaid.

Kesklinna jaoskonna ennetus- ja menetlustalituse juhtivuurija Inna Toater ütles BNS-ile, et politsei alustas väärteomenetluse karistusseadustiku paragrahvi alusel, mis käsitleb avaliku korra rikkumist.

«Tuvastasime kõik neli inimest ning neile esitati süüdistus, mille eest seaduse järgi karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut, see tähendab kuni 400 eurot või arestipäevad,» sõnas ta. «Kõigile neljale inimesele määrati karistuseks rahatrahv, mis jääb seaduses sätestatud piiridesse.»

Politsei sai 26. märtsi esimestel tundidel aset leidnud vahejuhtumist teada meedia vahendusel. Pealtnägija filmitud videolõigust ilmnes, et südaööl jalutas Vabaduse väljakul neljaliikmeline seltskond. Ühel hetkel lõid seltskonnas viibinud naisterahvad jalaga pikali küünlad, mis olid sinna asetatud märtsiküüditamise ohvrite mälestamiseks ning seltskonnas viibinud mehed kõndisid küünaldest üle.

Politsei tuvastas 26. märtsil märtsiküüditamise ohvrite mälestamiseks Vabaduse väljakule asetatud küünlaid ümber lükanud seltskonnas olnud isikud ning 55-aastase ja 32-aastase naise ning 33-aastase ja 27-aastase mehe suhtes alustati väärteomenetlus.

«Oma ütlustes selgitasid nad, et tarvitasid sel ööl ohtralt alkoholi ning sellest oli ajendatud ka nende käitumine. Nad avaldasid kahetsust tehtu pärast,» ütles Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna juht Kaido Saarniit aprillis.
https://tallinn.postimees.ee/4495616/po ... t-trahviga
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
Kasutaja avatar
Hetzer
Liige
Postitusi: 77
Liitunud: 08 Jaan, 2018 10:56
Asukoht: Kuressaare
Kontakt:

Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed

Postitus Postitas Hetzer »

https://m.postimees.ee/section/253/4495616

Küüditatute mälestusküünlaid jalgadega peksnud kohalikud venekeelsed said mingi väikese rahatrahvi.
Kurjam
Liige
Postitusi: 1565
Liitunud: 10 Dets, 2007 22:35
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Eesti poliitelu eile, täna ja homme.

Postitus Postitas Kurjam »

Nii nago omal ajal kasvatati "nõukogude inimest" ongi praegu päevakorral "eeskujuliku eurooplase" loomine. http://uueduudised.ee/uudis/eesti/jurge ... eda-panna/
Lemet
Liige
Postitusi: 19913
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Eesti poliitelu eile, täna ja homme.

Postitus Postitas Lemet »

Seda, et parim viis vene lastele eesti keel selgeks õpetada oleks seda juba eestikeelses lasteaias teha, on ammu räägitud, siin pole midagi uut ega salajast peidus, mille üle lokku lüüa.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Väino
Liige
Postitusi: 680
Liitunud: 10 Aug, 2009 20:18
Asukoht: Virumaa
Kontakt:

Re: Eesti poliitelu eile, täna ja homme.

Postitus Postitas Väino »

Venekeelses keskkonnas ei ole see nii lihtne. Kujuta nüüd ette, elad Lasnamjael, Õhvis või Narvas - kogu keskkond on vänge sibulahaisuga. Ja siis tahavad nad keeleõppe eesmärgil eestikeelsesse kooli või lasteaeda imbuda. Mõte on nende jaoks väga hea, aga ainul teatud kontsentratsioonini. Me ei taha ju, et meie lastelt seal viimased eestikeelsed territooriumid ära võetakse. Tuttavad venelased kolisid paarkümmend aastat tagasi Ida-Virumaalt Lääne-Virumaale, et lapsed õpiksid eesti keeles rääkima, sest venekeelses kohas neid eestikeelsesse kooli vastu ei võetud.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 14 külalist