Drax kirjutas:Sedasorti harimises on sees kerge paradoks...
Ma ju kirjutasin, et mul oli kõrval teisi püüdlike inimesi, kes "selle vestluse tellimise käigus maha pidasid". Ilmselt kommunikatsioon läks siiski vigadega... Ma ei arva, et inimesed reeglina on püüdlikud. Reeglina teevad nad nii palju kui peab ja nii vähe kui võimalik. See on üks loodusliku optimeerimise baasreegleid. Mõnikord kiiksudega inimesed eiravad seda reeglit. Selles mõttes on kogu tööeetika üks suur kiiks, mida me tsiviliseeritud inimestena käsitleme positiivse nähtusena. Aga mul ei ole hetkekski kahtlust, et kui üldse, siis motiveerib (motiveeris) toda härrat keelt omandama konfliktne/ebameeldiv situatsioon ja soov säärast situatsiooni tulevikus vältida. Mitte et see oleks mingi eesmärk toona olnud või ma oleks sellega täitnud "mingit kummalist kodanikukohust".
Ja ma arvan, et tööandjat motiveerib reeglina samuti tunduvalt enam rahaline mõju (näiteks raisku läinud toit), kui kellegi "viriseva" kliendi "teavitamine".
Sellised "juhataja" teavitamised kuulatakse lihtsalt klienditeeninduse osana viisakalt naeratades ja vabandades ära, aga tavaliselt (jällegi, kui tegemist ei ole just "kiiksuga" tegelasega) sellele ei järgne midagi.
Drax kirjutas:Selline ütlus paneb aga siiralt kulmu kergitama. Võõrkeeleoskus on alati voorus ja selle praktiseerimine võimalusel lausa kohustuslik...
Ma ei suutnud seda nüanssi isegi pakkuda
. Ilmselt siis seletab osade eestlaste võõrkeeletarvitamise lembust ka selline teatava filantroopse mekiga eetika. Ja selle juured on ilmselt püüdes olla vooruslikum kui Paavst
Tiba edevust vast ikka sees.
Drax kirjutas:Alati on võimalik vastata ka nii vigases vene keeles, et teenindaja proovib kasvõi läbi halli kivi ikkagi eesti keelt purssida, et ei peaks kuulma sellist keele solkimist
Ma tõesti ei tea, miks ma peaksin sellist näitemängu tegema. Kui siis mõnikord lihtsalt enda õelusest tulenevaks lõbustamiseks. Aga siis on ju tegemist alatu ja mittevoorusliku käitumisega.
.
Kui mulle Eestis teenust pakkuv ettevõte ei suvatse minu emakeelset keeleruumi Eestis miskiks pidama (eri viisakatel põhjustel, aga tegelikult ikka raha ja viitsimise pärast), siis ei ole minu asi selle ettevõtte töötajate keeletaseme arendamise pärast üle oma naba hüpata. Minu poolt jääb lihtsalt midagi ostmata. Ja kui väga käest läheb, siis minu poolt jääb see ettevõte tulevikus külastamata. Sarnane tilulilu käib igal pool äris. Eraisikust klient peab tegema rohkem, taluma rohkem, mõnikord ka maksab rohkem, ning saab selle eest ennast premeerida vooruslikuks, kliimateadlikuks, humaanseks, demokraatlikuks, eurooplaseks
jne nimetamisega. Säästetud papi paneb aga tasku äri. Või mõni teine manipulaator. Et jään päris nälga või? Siis jään. Eks ta tõsi on, et kui enamus minu ümber olevaid inimesi on üübervooruslikud, siis läheb mul raskeks. Aga ma loodan, et jõuan ennem kõrvad pea alla panna, kui sääraste mittevooruslike inimeste osakaal Eestis alla kriitilise piiri kukub.