www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 20 Mai, 2019 10:20

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 950 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 60, 61, 62, 63, 64  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed
PostitusPostitatud: 09 Apr, 2019 13:08 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Sept, 2011 18:35
Postitusi: 4540
Nagu ma aru saan siis Keskerakond surus oma plaani täielikult läbi,ehitades tulevikuks sisse paraja Trooja hobuse.Senini teised erakonnad,peale Kesk ei olnud nõus kodakontsust lihtsalt jagama,et lastele vanemad soovisid Vene kodakontsust on ikkagi vanemate otsus,mille tõttu ei ole sealt peale kasvamas minu hinnangu järgi mitte eriti palju lojaalseid kodanikke.
Ja Trooja hobune hakkab elama juba mitte kaugel tulevikus vaid üsna varsti,lapsed,kes hetkel 12-13 saavad viie kuue aasta pärast lahkelt Riigikogu valida(näiteks,kui nad tahaksid Eesti passi).Ning,mis võimuga huvitav saab kontrollida neilt seda,kas nad on loobunud Vene kodakontsusest või mitte?
Sisuliselt selle koalitsoonileppega kesikud tegid seda mida Kõlvart ja Toome mutt kogu aeg on tahtnud.
Kahju,et poliitilise mängu nimel loobus ka Isamaa oma põhilisest aluslubadusest,mida on hoitud pikki aastaid.
Samas ma oponeeriks kaasfoorumlase Borja arvamusele,et keeleeksam pole võluvits.
Keele oskamine on kodanikuks olemise üks põhialuseid ning ütleme ka otseselt otsene vajadus selleks,et aru saada riigi seadustest,mille kodanikuks tahetakse saada.
Seega on keelenõue ja sellega kaasnev eksam üks olulisemaid punkte,millest ei tohiks loobuda,isegi laste puhul,kes on sündinud Eestis elavatele Vene kodanikest või halli passi omavatele lastele.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed
PostitusPostitatud: 09 Apr, 2019 15:42 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Okt, 2005 19:42
Postitusi: 7417
Asukoht: Siilis
kaugeltuuriv kirjutas:
Samas ma oponeeriks kaasfoorumlase Borja arvamusele,et keeleeksam pole võluvits.
Keele oskamine on kodanikuks olemise üks põhialuseid ning ütleme ka otseselt otsene vajadus selleks,et aru saada riigi seadustest,mille kodanikuks tahetakse saada.
Seega on keelenõue ja sellega kaasnev eksam üks olulisemaid punkte,millest ei tohiks loobuda,isegi laste puhul,kes on sündinud Eestis elavatele Vene kodanikest või halli passi omavatele lastele.

Ei näe pointi sellises "kaugeltnägevas kaugeltuurimises"..
Sest raske on kujutada ette neid kõnealuseid muukeelseid lapsusid passiealisteks saades ja eesti keelt massiliselt mitteoskavatena.. Ok, mõned hälvikud kindlasti olema saavad aga suurt pilti see ikka ei muuda.. Niisama on ju meil ka tänaseks juba suht ohtralt noorema põlvkonna eestlasi, kes mingit haiget natsismi/vassismijura jm vikerkaaresousti suust välla a´avad - minu arust hulka suurem probleem :lol:

Once again - ei suuda näha mingit krd probleemi selles koalitsioonilubatud lapsudele "passijagamises" - tõsiselt :|

_________________
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii..


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed
PostitusPostitatud: 09 Apr, 2019 15:49 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 14529
Asukoht: Viljandimaa
Narvas ja muudes sealtpoolt linnades, kus eesti keele praktiseerimise võimalust ei ole, ei osata seda ka noorte hulgas. See muidugi näitab suurepäraselt vene kooliks nimetatava nähtuse ülimat mannetust.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed
PostitusPostitatud: 09 Apr, 2019 16:08 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Okt, 2005 19:42
Postitusi: 7417
Asukoht: Siilis
Kriku kirjutas:
See muidugi näitab suurepäraselt vene kooliks nimetatava nähtuse ülimat mannetust.

See näitab suurepäraselt ka kõigi selle sajandi eesti haridusministrite abs. saamatust ja/või tahtmatust siin midagi ära teha :|

Sest kõik selle "vene kooliks nimetatava nähtuse" mutrid ja mutrikesed on ju (järjest suureneva palga näol) Eesti Vabariigi rõõmsal ülalpidamisel :lol:

_________________
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii..


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed
PostitusPostitatud: 09 Apr, 2019 16:13 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 14529
Asukoht: Viljandimaa
Pigem üldisemalt poliitilise tahte puudumist (mis Lätis oli olemas). Personaalselt ministritele ma seda ei omistaks, et meil on siiamaani vene koolid täies ilus olemas.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed
PostitusPostitatud: 09 Apr, 2019 20:29 
Eemal
Liige

Liitunud: 24 Okt, 2014 21:33
Postitusi: 455
Selles point ongi , et enne täielikult eestikeelsele haridusele üleminemist ei oleks tohtinud mingit "natukest kompromissi" teha, rahvuskonservatiivid my ass :evil:


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed
PostitusPostitatud: 10 Apr, 2019 1:05 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Sept, 2011 18:35
Postitusi: 4540
Olen nõus kaasfoorumlase Kirkuga,et senise vene keelse koolisüsteemi toimimine ei ole seotud kuidagi haridusministritega vaid eelkõige poliitilise tahte puudusega.Ning seda kõikide poliitiliste parteide puhul,kes valitsustes istunud.Vahet ei ole,kas omad haridusministri portfelli või mitte,haridus on majanduse ja julgeoleku vundament.
Ja,kui mida iganes valitsus istudes Toompeal jätkab sarnaste signaalide saatmist(nagu see õnnetu punkt valitsusprogrammist,mis osaliselt minu hinnangul lõõb mõra toimiva kodakontsuspoliitika vundamenti),siis on kogu see integratsioon vaid üks suur poliitpropaganda,millest pole tolku.Tunnistagem ausalt.
PS.Ei osata riigikeelt ka vajalikult tasemel Tallinna vene keelsetes koolides,Ida-Virumaast ning Narvast rääkimata.Postimehes oli alles artikkel hariduse teemas,kus tõdeti,et probleemid eesti keele õppega vene koolides on üleriigilised,mistõttu uuringutes selgelt tuleb välja see,et selle tõttu tekivad hiljem vene keelsete isikute puhul raskused töökohtade ning enesearendusega.Ja,kui me nüüd arvame nagu kaasfoorumlane usub,et üksikjuhtumid jäävad,kus vaid mõni saab Eesti passi puukeelsena,siis lubage kahelda.Mul vanust lihtsalt niipalju juba,et olen näinud Nõuka aegseid vene koole ning tänu oma laste kasvatamisele kuulnud ka mõndagi vene keelsetest koolidest nüüdsel ajal.
Sildid on ju ainult vahetunud,naeratused juhtkondade poolt ära õpitud aga sisimas muudatusi seal ju ei taheta.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed
PostitusPostitatud: 12 Apr, 2019 16:01 
Eemal
Liige

Liitunud: 31 Mai, 2007 14:17
Postitusi: 2939
Kuulasin raadiost interviud Kõlvartiga. Integratsiooniga seoses Tallinnas midagi paremaks ei lähe, vähemalt riigikeelse ühtse hariduse osas. Ikka see jutt, et eestlased ja venelased peavad vastastikku teineteise keelt õppima ja nii suhtlema ja füüsikat ja matemaatikat ei peagi tingimata eesti keeles õppima. Vastava valdkonna terminoloogia on siis edaspidi inimesele tundmatu? Seda nimetatakse eesti keele oskuseks?
Minu lemmik on kena ARTE saksakeelse programmi tumedapäise poisipeaga saatejuht, kes on nime järgi türklane, kuid kelle saksa keel on perfektne. Kui meil oleks rahvusringhäälingus samad standardid, siis Anton Aleksejev ei oleks tööd saanud.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed
PostitusPostitatud: 12 Apr, 2019 17:11 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Sept, 2011 18:35
Postitusi: 4540
Jaanus2 kirjutas:
Kuulasin raadiost interviud Kõlvartiga. Integratsiooniga seoses Tallinnas midagi paremaks ei lähe, vähemalt riigikeelse ühtse hariduse osas. Ikka see jutt, et eestlased ja venelased peavad vastastikku teineteise keelt õppima ja nii suhtlema ja füüsikat ja matemaatikat ei peagi tingimata eesti keeles õppima. Vastava valdkonna terminoloogia on siis edaspidi inimesele tundmatu? Seda nimetatakse eesti keele oskuseks?
Minu lemmik on kena ARTE saksakeelse programmi tumedapäise poisipeaga saatejuht, kes on nime järgi türklane, kuid kelle saksa keel on perfektne. Kui meil oleks rahvusringhäälingus samad standardid, siis Anton Aleksejev ei oleks tööd saanud.


Meie integratsioon oma heas vanas olemuses,poliitiline lehmakauplemine viib igasuguse koolihariduse muudatused nulliks.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed
PostitusPostitatud: 12 Apr, 2019 18:17 
Eemal
Site Admin
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Dets, 2003 12:32
Postitusi: 4567
Anton Aleksejev, BTW, oli alguses ERRi Moskva korrespondendi kohalik kontakt ja kaameramees. Õppis töö kõrvalt nii palju eesti keelt, kui seda suur osa siinseid mitte-eestlasi pole suutnud ka koolis teha. Ja praeguseks on Moskva korrespondent (ja kaameramees ka?).

Aitab ERR-il raha kokku hoida...
https://et.wikipedia.org/wiki/Anton_Aleksejev


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed
PostitusPostitatud: 13 Apr, 2019 2:11 
Eemal
Liige

Liitunud: 31 Mai, 2007 14:17
Postitusi: 2939
Anton Aleksejev on tubli mees ja tema vastu pole mul midagi, tema eesti keel läheb ka üha paremaks. Näide oli lihtsalt selle kohta, kus on latt teistel ja kus meil. Saksamaal ei aruta keegi, et äkki võiks füüsikat ja matemaatikat õppida riigikoolis muus keeles peale saksa keele. Äkki on sel ikka täiesti ratsionaalne mõte?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed
PostitusPostitatud: 13 Apr, 2019 13:50 
Eemal
Liige

Liitunud: 01 Mai, 2014 12:20
Postitusi: 1454
Venemaale vabatahtliku ümberasumise riiklik programm ei ole Eestis nagu teisteski riikides populaarseks osutunud. Kremli katsed selle atraktiivsust paisutada ebaõnnestuvad. 2018. a võeti Venemaa keerulisi rahvusvahelisi suhteid arvestades aktiivsemalt kasutusse humanitaarkaitse mõiste. Seda seostatakse muu hulgas Venemaa ajalookäsitluse (nt II maailmasõja mälestusmärgid) ja välisvene kogukondade õiguste kaitsmisega. Kinnitati Venemaa rändepoliitika uus kontseptsioon, mille põhimõte on „määrata humanitaarsetel eesmärkidel välisriikide kodanike ja kodakondsuseta isikute kategooriad, kellel on õigus Venemaa Föderatsiooni kodakondsusele lihtsustatud korras“. Muude eesmärkide kõrval soovitakse selle varjus laiendada Kremli lõhestuspoliitika õiguslikke tagajärgi NSV Liidu okupeeritud Balti riikide elanikele, nt anda lihtsustatud korras VFi kodakondsus Venemaa Keisririigi ja NSV Liidu territooriumil elanud inimestele ja nende järglastele. Kremli seesugused püüdlused viimasel paarikümnel aastal on olnud väheviljakad, sestap on nende huvides hoida hägusena Venemaa kaasmaalase mõiste, et õigustada enda sekkumist teiste riikide siseasjadesse. Ühiskonna lõhestamise tööriistadest väärib mainimist Vene välisministeeriumile alluv SRÜ Riikide Küsimuste, Välismaal Elavate Kaasmaalaste ja Rahvusvahelise Humanitaarkoostöö Föderaalagentuuri Rossotrudnitšestvo rahastatud ning Vene saatkonna ja siinse Puškini Instituudi ühisprogramm, mis pakub Eestis elavatele noortele õppimisvõimalust Venemaa ülikoolides. Programm on mõeldud just välisriikides elavatele venekeelsetele noortele, kelles Kreml näeb tulevikus vene maailma idee kandjaid ning edendajaid nende kodumaal. Noori püütakse siduda lõhestuspoliitikaga ka ürituste ja projektide kaudu, mille tarbeks arendatakse juba olemasolevaid kontaktvõrgustikke. Näiteks toimus Moskvas 2018. a novembris Vene-Eesti noortefoorum, mis oli 2017. a Sotši noortefestivali järelüritus. Eesti delegatsiooni sooviti näidata suuremana ja seetõttu otsiti juurde Venemaal õppivaid Eestist pärit või muul viisil Eestiga seotud (kunagi siin elanud-õppinud) inimesi. Foorumiga üritati luua platvorm Eesti ja Venemaa noorte ühisprojektidele majanduse, samuti kultuuri, teaduse, hariduse jm teemadel.
Positiivseid näiteid hästi integreerunud sõjapõgenikest on veel vähe. Eesti keelt õpivad paljud, kuid keeleõppe tulemuslikkus täiskasvanute hulgas on tagasihoidlik. Vähestel on püsiv töökoht. Mõned on rikkunud Eesti õiguskorda. Toime on pandud vargusi ja rasket füüsilist vägivalda. Ligikaudu pooled vastuvõetud põgenikest on Eestist lahkunud. Neist üks pere on naasnud Iraaki, kuid ülejäänud on liikunud edasi teistesse Euroopa Liidu riikidesse. Peamisteks äramineku põhjusteks on liialt madalad sotsiaaltoetused ja väike moslemikogukond. See näitab, et paljusid Eestist lahkunud varjupaiga saanuid saab pidada pigem majandus-, mitte sõjapõgenikeks. Moslemikogukonna puudumise argumendi taga võib aga näha soovi mitte sulanduda, vaid pigem püüdu jätkata elamist oma komberuumis.
2018. a jõudis Viru Maakohtus süüdimõistva kohtuotsuseni Jevgeni ja Juri Saltkõkoviga seotud juhtum. Kaitsepolitsei pidas 2014. a oktoobris kahtlustatavatena kinni Kohtla-Järve volikogu liikmed, noortekeskuse direktori Juri Saltõkovi ning tema poja noortekeskuses projektijuhina töötava Jevgeni Saltõkovi ning nad võeti pooleks aastaks vahi alla. Isa ja poeg Saltõkovid korraldasid noortekeskusesse fiktiivselt mitme isiku tööle võtmise, kuid tegelikult need isikud seal kunagi ei töötanud. Tööle vormistatud inimeste nimele laekunud töötasu võtsid uurimisalused endale. Viru Maakohus mõistis Juri Saltõkovi süüdi kelmuses ja ametialases võltsimises, määrates temale karistuseks 2 aasta ja 6 kuu pikkuse tingimisi vangistuse 3-aastase katseajaga. Kohus mõistis Jevgeni Saltõkovi süüdi kelmuses ja ametialases võltsimises, määrates temale karistuseks 2 aasta pikkuse tingimisi vangistuse 3-aastase katseajaga. Kohus rahuldas osaliselt Kohtla-Järve linna kui kannatanu tsiviilhagi ning mõistis Saltõkovidelt solidaarselt välja linna kasuks 40 237 eurot.
https://www.kapo.ee/sites/default/files ... t-2018.pdf

EKRE esimees Mart Helme: „Jah, meil on selle vastu, et Eesti riigikeeleks muutub paralleelkeelena vene keel. Et eesti keel taandub tasapisi köögikeeleks, inglise ja vene keele ees. Jah, meil on väga palju selle vastu. Ma tean Tallinna volikogu kaudu, et vene koolides kasvab õpilaste arv sissesõitnud uue tööjõu laste tõttu, kes pidanuks ametliku jutu järgi lahkuma. Kui me ukrainlasi, valgevenelasi ja venelasi jälle kümnete ja kümnete tuhandete kaupa võõrustame, jagame kodakondsust igaühele, kes siia jala maha paneb ja ei kavatsegi eesti keelt ära õppida ja siinsete kommetega arvestama hakata, siis lõpetame...“
https://www.err.ee/928529/ekre-esimees- ... rt-helmeks

Riigikaitse ja julgeoleku teadmiskeskuse analüütikud uurisid 2018. aastal 2800 Eestis Harjumaal ja Ida-Virumaal elavate 16-20 aastaste vene keelt kõneleva noore arvamusi ja hoiakuid, nende väärtushinnanguid ja mõjutajaid, meediatarbimist. Passi seostavad lihtsalt dokumendina või praktilise vahendina ligi pooled vastanutest ja teine pool seostab passi väärtushinnangute, konkreetse ühiskonna ja sümbolitega.
https://www.postimees.ee/6572836/eestiv ... ne-tagatis

Eesti riigipea Kersti Kaljulaid: „Töötasin mitu aastat meeskonnas, kus enamik inimesi rääkis vene keeles. Üldiselt võib öelda, et tean eestivenelasi. Tihti kuulen välisajakirjanikelt, et meil on suur venekeelne vähemus, nad peaks olema oht meie julgeolekule. Mind sellised ütlemised solvavad.“
https://www.delfi.ee/news/paevauudised/ ... d=85964387

Keeleinspektsioon leidis 2018. aastal Kohtla-Järve linnavalitsusest neli ametnikku, kes ei oska piisavalt soravalt eesti keelt. Hilisemas kontrollis selgus, et juba varasemalt tasemeeksami sooritamisega kohustatud ametnikest oli keeleeksami sooritanud vaid üks, üheksa tükki polnud sellele tähelepanu pööranud. Kontrolliti ka Ida-Viru maakohtu kohtumaja haldusosakonna ja õigusosakonna töötajate eesti keele oskust. Kokku koostati 7 akti, viis neist esimest korda, kahele oli varasemalt ettekirjutus juba tehtud. Ida päästekeskuse 11 töötajale oli varasem ettekirjutus tehtud - kaks olid seda täitnud, ühele tehti trahvihoiatus ning seitse neist olid lahkunud mujale tööle. Maximas on kõige suurem probleem tööjõu puudus ja töötajate pidev vahetumine. Lisaprobleeme on tekitanud ka see, et nii Rimi kui ka Maxima kauplustes kasutatakse teistest riikidest pärit renditöötajaid, kes ei valda ka vene või inglise keelt.
https://www.delfi.ee/news/paevauudised/ ... d=85914241

Indias Mumbais tegutseva konsultatsiooniettevõtte Avtaran Capital Advisors direktor Hardik Khatri: „Käisin äsja Eestis isiklikult kohal ja olen täiesti vaimustatud Eesti sõbralikest inimestest ning viisakast ärikultuurist. Tegemist on küll väikese, aga väga hästi arenenud ja hea ärikliimaga riigiga.“
https://majandus24.postimees.ee/6676302 ... india-raha

Must Kast mängib Lindakivi kultuurikeskuses Silver Kaljula lavastust „5 граммов“, mille peaosas on Vene Teatri näitleja Aleksandr Žilenko.
Kaljula: „1990. aastatel alguse saanud stereotüüp, mis kandus üle ka uue sajandi algusesse, kus Lasnamäest räägiti hirmulugusid kui Tallinna narkokultuuri mekast, on end tänaseks päevaks ammendanud. See on elusalt aus ja valuhell lugu noormehest, kellest kujuneb läbi kasvuraskuste süstiv narkomaan, kuid seal puudub etteheitev «miks?». Lavastus ei näita kellelegi näpuga, läbi narkomaania keskkonna näidatakse vaid valupunkti ning selle inimlikku tõsidust. Narkomaania ei vali keelt, rahvust ega sugu: see pole probleem, mis kuulub mõnele rahvusgrupile rohkem kui teistele. See on inimeste probleem. Osa elu pahupoolest, mis paljudele silmapaaridele varjatuks jääb. Õnneotsing püsib läbi kasvamise noorest täiskasvanuks ning vahel unustame me, et ühel hetkel elus võisime me silmitsi seista samade pahedega, samade eksistentsiaalsete küsimustega, kuid nüüd oma laste puhul need tundmused, need küsimused ja tee rajamised märkamata jätta, mitte tähele panna, et nende samade tunnete otsingul on inimesed meie ümber sattunud halvale teele. Otseütlemises nähakse sageli moraalilugemist, ettenäitamist, piiranguid, samas kui järele proovida ja omad vitsad kätte saada, kogeda omal nahal, mis on halb, mis hea, katsuda lapsena pliidirauda, on miski, mida igaüks meist peaks ühel või teisel moel kogema. Loos on moraalid, sest igas loos peab moraal olema, kuid need ei ole näpuga näitamise kohad, pigem on see võimalus näha ja kogeda laval moraali, mis ei loe sõnu peale ega jaga hinnanguid kõlbelisuse kohta. Õnnele pole retsepti, kuid ühe inimese näitel tuuakse välja, et õnnehurm koorub välja inimlikust lähedusest, kontaktist teise inimesega. Pidepunktist, mille ülesanne ei ole elu ümber elada teise inimese pilgu läbi, vaid ennekõike leida miski, millest kinni hoida, end mitte täielikult ära kaotada ning seeläbi teist inimest enesega kaasa kiskuda. Vene Teatri näitleja Aleksandr Žilenko mängib rolli, mis sisaldab endas lisaks püüdele kanda vaatajani elu pahupoolt, ka püüdu jääda seejuures ise terveks, leida tasakaal, seega pole säärane kuuluvus otsimine omane vaid narkomaanile, pidepunkti peab leidma ka näitleja. Võiks öelda, et meis kõigis leidub kübeke samu eesmärke, samu taotlusi, mis muudavad lavastuse universaalseks kõigile. Mida me vajame, mida me tahame. Me otsime midagi, kuid mis see on? See inimene ei ole ainult narkomaan, aga tihtipeale kipuvad inimesed sildistama, välistatakse inimene ning alles jääb vaid tarvitaja. Heidetakse peast välja mõte, et ka sõltlane on kellegi laps, vend või ema, nähakse vaid sõltuvust ja sellest tingitud hirmu. Ühel hetkel koolitöö lõpetanuna mõistsin, et narkomaania on oluline ja päevakajaline teema, millest peab rääkima ning Musta Kasti teater osutus selle avamiseks väga heaks võimaluseks. Otsus ise mängimine lõpetada oli tingitud tundest, et olen liialt sellesse sisse mässitud, selle sisust läbi torgitud. Paradoksaalselt on see sama lavastus justkui narkootikum, millest päriselt lahti ei suuda öelda.“
Etendused 29. aprillist kuni 15. maini Tallinnas Lindakivi Kultuurikeskuses, Tartus Genialistide Klubis, Narva Vaba Laval ja Jõhvi Kontserdimajas. Etendus on soovitatav alates 12. eluaastast. Igale etendusele järgneb pooletunnine vestlusring näitleja ja ekspertidega.
https://kultuur.postimees.ee/6676167/mu ... -lavastuse


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed
PostitusPostitatud: 08 Mai, 2019 13:38 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 23 Juul, 2006 22:04
Postitusi: 784
Asukoht: Paldiski
https://arvamus.postimees.ee/6678225/an ... utini-appi

"...eestivenelased elavad kaevikuisse varjunud soldatite elu ja suhtuvad vaenuga igasugusesse Eesti võimu."


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed
PostitusPostitatud: 08 Mai, 2019 23:09 
Eemal
Liige

Liitunud: 01 Mai, 2014 12:20
Postitusi: 1454
Narva linnavalitsuse 8. märtsil vastu võetud korraldus: „Kella 13-14 on Peetri platsil lubatud läbi viia miiting, kuid hilisem rongkäik nõukogude sõdurite ühishaua juurde pole lubatud politsei soovituse tõttu.“
Ida prefektuur seadis rongkäigu tingimuseks tagada reguleerijate abil nii rongkäigu kui liikluse ohutus, tagades samas, et rongkäigus osalejad järgiksid seaduse nõudeid. 8. mail muutis prefektuur oma kooskõlastust ning teavitas sellest ka linnavalitsust.
Ida prefektuuri piirivalvebüroo operatiivjuht Indrek Püvi: „Ida prefektuur on seisukohal, et korraldaja ei suuda tagada rongkäigu marsruudil piisava arvu kvalifitseeritud liikluse reguleerijaid. /…/ Tegemist on rongkäiguga, kus liigub korraga 1000 - 1500 inimest. Marsruudil läbitakse vähemalt kümmet olulist ristmikku, kus liikluse suunamiseks ei ole korraldaja poolt tagatud piisavalt kvalifitseeritud reguleerijaid. Leiame, et ainuüksi ajutiste liikluskorraldusvahendite paigaldamine ei taga üritusest osavõtjate turvalisust ning seda, et liiklejad täidaksid liiklusseadusest tulenevaid nõudeid. Välistatud ei ole kõrvaliste sõidukite sattumine rongkäigu alale. Seetõttu on alust arvata, et puuduste tõttu liiklusohutuse tagamisel võib antud ürituse raames tekkida oht inimeste elule ja tervisele.“
Avaliku ürituse korraldaja, Narva linnavalitsuse volikogu võimufraktsiooni liige Larissa Olenina: „Kõik on lahendamisel. Üritust teenindav turvafirma leidis täiendavad reguleerijad. Ma ei oska öelda, mis saab sel juhul linnavalitsuse vastuvõetud ning rongkäiku keelavast korraldusest.“
https://pohjarannik.postimees.ee/667880 ... v-rongkaik


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Integratsioon ja Eesti venekeelsed
PostitusPostitatud: 09 Mai, 2019 14:30 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 14529
Asukoht: Viljandimaa
Narvas keelatud nõukogude võidupüha rongkäik toimub kõnniteedel.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 950 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 60, 61, 62, 63, 64  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 9 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt