Viktoriin

[Bonifacius]

Mis hoonest jutt:
"Suurejooneline akademistliku neobaroki näide: fassaadi keskel on võimas sammasportlikus, nurkades pilastritega risaliidid, neist linnapoolne hoogsalt kaarduv, lisades dünaamilist atsümmeetria. Kuna tolleaegne Eesti sõjaväe juhtkond oli kujunenud Vene tsaariarmees, meeldis neile Peterburi akademism, ehkki selline eelistus oli arhitektide terava kriitika all."

[A4]

Pakun, et tänane Kaitseväe Peastaabi hoone ehk algselt 1920. aastail Sõjavägede Kesk-haigemajaks rajatud ehitis Juhkentali tänaval.

Rohkem nagu eriti ei mäleta, et meie sõjaväejuhid oleksid esimese vabariigi ajal nii suurejooneliselt rajanud (v.a. Ohvitseride Keskkasiino hoone Sakala tänaval, mis aga tollal valmis ei saanudki).

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Mis hoonest jutt:
"Suurejooneline akademistliku neobaroki näide: fassaadi keskel on võimas sammasportlikus, nurkades pilastritega risaliidid, neist linnapoolne hoogsalt kaarduv, lisades dünaamilist atsümmeetria. Kuna tolleaegne Eesti sõjaväe juhtkond oli kujunenud Vene tsaariarmees, meeldis neile Peterburi akademism, ehkki selline eelistus oli arhitektide terava kriitika all."

KVPS hoone ei tohiks selle kirjeldusega küll klappida, sest:
a) fassaadi mõlemad nurgad kaarduvad täiesti ühtemoodi "hoogsalt"
b) mistõttu ei saa ju olla ka miskit "dünaamilist atsümmeetriat"

[Bonifacius]

Pakun, et tänane Kaitseväe Peastaabi hoone ehk algselt 1920. aastail Sõjavägede Kesk-haigemajaks rajatud ehitis Juhkentali tänaval.

Rohkem nagu eriti ei mäleta, et meie sõjaväejuhid oleksid esimese vabariigi ajal nii suurejooneliselt rajanud (v.a. Ohvitseride Keskkasiino hoone Sakala tänaval, mis aga tollal valmis ei saanudki).

A4 - õige vastus.
Tsitaat pärit Eesti Arhitektuurimuuseumi väljaandest "Tallinna 20. sajandi arhitektuur" 2002a. Autorid Hallas-Murula ja ko.
Tegemist oli Sõjaväehaiglaks ehitatud, arh. Aleksander Vladovsky, Juhkendali 58 hoonega.
http://register.muinas.ee/?menuID=monum ... in&id=8738

[A4]

Annan järje vabaks.

[Kilgore]

Loen siin praegu üht raamatud ja seal mainiti üht huvitavat pettust. Kahjuks tundub, et midagi on tõlkes kaduma läinud ja päris 100% tõesena ma seda seika ei julge võtta. Kiire netiuuring ei andnud ka ammendavat vastust. Aga äkki selgub siin küsides tõde.
Ühesõnaga, Falklandi sõda. Inglaste Task Force pole veel kohale jõudnud ja eelkõige kardetakse Argentiina laevastiku rünnakut. Siiski õnnestub inglastel ühe omapärase pettusega panna argentiinlased uskuma, et piirkonnas on liikvel UK hunter-killer tüüpi allveelaev. Argentiinlased kõhklevad ja püsivad sadamas, viimaks sealt väljudes on allveelaev(ad) ka tegelikult kohal ja Admiral Belgrano lastakse põhja.
Mis nippi inglased argentiinlaste petmiseks kasutasid?

EDIT: vihjeks on SIGINT!

[Kilgore]

Tundukse ma esitasin nii ebahuvitava küsimuse, et keegi isegi ei ürita Aga hästi. Väidetavalt oli brittidel konflikti algjärgus Falklandil see HMS Endurance nimeline jääseirelaev mis pani oma pardal olnud mariinid kaldale ja pages siis ise avamerele peitu. Üks laeva kopteritest saadeti lendama madalale jääpankade vahele sellisel kursil ja kiirusega nagu liigub veepealses olekus hunter-killer allveelaev. Kopter andis eetrisse kodeeritud raadiosõnumeid mis algasid täpselt nii, nagu tollal briti vastava laevaklassi alustel tavaks oli. Loomulikult tekitas võimalus, et antud piirkonnas patrullib brittide allveelaev(ad) argentiinlastele tõsist muret ja viivitas neid oma laevastikku tegevusse paiskamast.

Järg vaba!

[Kapten Trumm]

Kuna meil siin lennuväe teema taas kuumaks tõusnud, siis küsime ajaloost. NSVL okupatsiooni lõpuperioodil baseerus Eestis kokku 104 hävituslennukit MiG-23. Küsime aga seda, mitu juhitavat (guided) õhk-õhk raketti ühe hävitaja kohta siin baasides lahingvaruna ladustatud oli?

Õige vastus ei eksi rohkem kui +/- 2 raketti.
Vastus ilmselt kummutab ja viimased müüdid, milline hüppelaud Eesti teel Rootsi N.armeele oli.

[OnuEnn]

palju neid ühe lennuki külge käis? 4? ma usun, et see olekski suht täpne vastus.

[Kapten Trumm]

Pole kahjuks õige, komplekte oli ikka rohkem.
Neid rakette, mis siin oli, sai kaasa panna kuni 6 tk - 2 R-23 tiivakonsoolide all ning 4 R-60 paarispüloonidel kere all. Rohkem kuskile ei mahtunud.

[Hydrazine]

Enne uut küsimust teeme nii, et lahendame selle allveelaeva ja suitsetamise küsimuse ära.

Ei tea, kuidas sa lahendad kui inimene, kes teab, mida ta vastusena mõtles käis viimati foorumis 3. augustil

Tere

Vabandan, suht hõivatud nende välisriikide õhu hingamisega, viimasel ajal.

Tuleoht ja elukeskkonnale avalduvad mõjud. Nõuka ajal oli reegel, et diiselelektrilistel suitsetamine ainult õues dekil, aatomilaevadel oli asi keerukam, seal olid juba peenemad elukeskkonnatagamise süsteemid ja lubati spets ruumides mööndustega(piiratud arv järjekorras ja suitsule oli alati kindel järjekord).
Kui keegi mäletab, siis suht hiljuti keelasid jänkid oma alveelaevadel suitsetamise üldse ära, hoolimata spets ruumidest ja aparatuurist. Venemaal pole elukeskkond eriti kedagi ülemäära kottinud, tuleoht on peamine põhjus olnud. Seega siin õiged vastused olemas ja elu läheb niikuinii juba vahepeal edasi

[Kapten Trumm]

Noh tõelised spetsid, palju siis NSVL "The Military Machine" armeel oli siis kapitalismi ründamiseks õhk-õhk rakette Eestisse varutud?
Küsimus haakuks väga hästi ka ÕV teemadega, on ju tohutud raketivirnad, mis maksavad palju ja mida saab ainult uuena soetada - üks kõva-kõva vastuargument.
Vahelduseks oleks siis kena teada, mis jalgratas enne meid leiutati

[Hydrazine]

Tundub, et tõelise spetsina jääb üle loota sinule. Tegelikult pole ju isegi MiG-23'ede baseerumise tõeline arv Eestis kindel.

[Kapten Trumm]

See salapärane arv on ca 20 juhitavat lahingraketti lennuki kohta.
Arvestades, et lennuk kannab põhilistes konfides neli (2xR-23, 2X R-13) või kuus (2xR-23, 4XR-60) raketti, siis ainult 4-5 lennuks.
Mis juba iseenesest välistab igasugu legendid, kuidas Baltikum hüppelauaks Rootsi suunas oli.
Kui seda vaadata kontekstis Eestis asunud maavägede koosseisu ja komplekteeritusega, siis on see täitsa ilmne, et siin keegi "hüpata" ei plaaninud.

Tegelikult pole ju isegi MiG-23'ede baseerumise tõeline arv Eestis kindel.

Eestis dislotseerunud õhukaitsekoondise koosseisus oli ju kolm hävituslennuväe polku (vene k "polk IA PVO").
Igas polgus oli kolm 12 masinaga eskadrilli, kokku 36 masinat, kolm polku siis maksimaalselt 108 masinat.
Õppe-treeningmasinad (UB) olid eskadrillide koosseisus ja sisaldusid nende arvus (1-2 masinat eskadrillis).
Tegelik arv oli alati natuke väiksem, remonditehases olevate või maha kantud, kuid veel asendamata lennukite arvu võrra.

[Lemet]

Kõigile vähegi sõja-ajaloo vastu huvi tundvatele persoonidele on ilmselt tuttav nimetus "Stuka". Aga peale pikeeriva pommitaja Ju-87 kandis sellist nimetust veel üks legendaarne riistapuu. Milline?