Viktoriin

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Vasta
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36425
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Viktoriin

Postitus Postitas Kriku »

Jah, kindlasti.

Ning kui küsimus on nii püstitatud, siis tegelikult võiks vastusesse minna ka tsaariaegsete vabrikute erarahad.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36425
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Viktoriin

Postitus Postitas Kriku »

Dr.Sci
Liige
Postitusi: 3304
Liitunud: 30 Okt, 2015 11:59
Kontakt:

Re: Viktoriin

Postitus Postitas Dr.Sci »

Walter2
Liige
Postitusi: 3979
Liitunud: 27 Okt, 2012 22:11
Asukoht: Phuket
Kontakt:

Re: Viktoriin

Postitus Postitas Walter2 »

Kriku kirjutas:Jah, kindlasti.
Ning kui küsimus on nii püstitatud, siis tegelikult võiks vastusesse minna ka tsaariaegsete vabrikute erarahad.
Tõsiselt mõtled neid siia hulka lugeda? Nende täpset arvu ei tea tegelikult keegi.
Elu on liiga lühike et raisata seda lollide peale tõestamaks et nad on lollid /道德经 (Dàodéjīng)/
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36425
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Viktoriin

Postitus Postitas Kriku »

Ma kardan ka.

Kohtunik: "Kohtualust süüdistatakse telliskiviga aknasse viskamises. Kas ta tunnistab ennast süüdi?"
Advokaat: "Kõigepealt tuleks defineerida "aken" ja "telliskivi", enne pole võimalik küsimusele vastata."

"Rahaga" kipub samamoodi olema. Võib ju seada kitsendava tingimuse, et ainult valitsuste poolt välja lastu, kuid Loode-Venemaa valitsuse nimeline kontoora oli ka mõnevõrra kaheldavatel alustel.
metssiga
Liige
Postitusi: 1688
Liitunud: 11 Nov, 2005 19:19
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Viktoriin

Postitus Postitas metssiga »

Oli ka veel duumarubla, selline kena haakristiga rahapaber.
Ja ostmarka ei olnud 1941 - 1944, see oli lihtsalt rahvalik nimetus. Nii Reichis kui okupeeritud Eestis (kogu Ostlandis) käibivatel rahadel oli ühte moodi peale kirjutatud Reichsmark/riigimark, aga sinna alla väikese kirjaga Saksamaal Riigipangatäht ja siinsel rahal Riigikrediitkassatäht (selline sotsialistlik finantstrikk). Nii-et ühe nimega, aga kaks erinevat raha. Proovi siis neid kõiki Eestis käibel olnud rahasid kokku arvestada.
Valuutapoodides ja -baarides kasutatud valuuta ei lähe arvesse ja ammugi mitte ainult soome mark ja USA dollar (mina olen näiteks ostelnud Argentiina peesodega Tallinna linnas :D )
Oman vastavaid kohustusi ja piiramatuid õigusi antud ülesannete täitmisel.
vanahalb
Liige
Postitusi: 2620
Liitunud: 21 Juun, 2009 18:48
Kontakt:

Re: Viktoriin

Postitus Postitas vanahalb »

Tarmo Männard
Liige
Postitusi: 1231
Liitunud: 08 Sept, 2005 0:35
Asukoht: Tallinn, Õismäe
Kontakt:

Re: Viktoriin

Postitus Postitas Tarmo Männard »

Tundub, et eelmine küsimus on üsna põhjalikult ära vastatud. Esitan (mõneti küll vahele trügides) puremiseks järgmise kondi.



Fotol on Suures Isamaasõjas Nõukogude poolel sõdinud kuulipildur. Ta eesnimi oli Семён. Teenis välja ühe autasu.

Tema nimekaim teenis Teises Maailmasõjas USA mereväes. Eesnimeks oli William. Sai haavata ja teenis välja kaks autasu.

Üks Williami sugulastest võttis osa Esimesest Maailmasõjast sakslaste poolel, teenides jalaväes. Sai haavata ja teenis välja lausa kolm autasu!
Teisest Maailmasõjast ta rindel teadaolevalt osa ei võtnud.


Mis võis olla nende kolme eri rahvusest ja erineva saatusega mehe ühine perekonnanimi?
Manused
Nimeta.png
Nimeta.png (465.74 KiB) Vaadatud 2117 korda
Kasutaja avatar
TTA
Liige
Postitusi: 1762
Liitunud: 07 Sept, 2010 6:51
Kontakt:

Re: Viktoriin

Postitus Postitas TTA »

Eks ta ikka Hitler oli..
Tarmo Männard
Liige
Postitusi: 1231
Liitunud: 08 Sept, 2005 0:35
Asukoht: Tallinn, Õismäe
Kontakt:

Re: Viktoriin

Postitus Postitas Tarmo Männard »

Nojah. Selle küsimuse vormistamiseks kulus ilmselt kauem aega, kui vastamiseks. :)
Kasutaja avatar
Svejk
Liige
Postitusi: 3758
Liitunud: 13 Jaan, 2010 18:32
Asukoht: Põllul
Kontakt:

Re: Viktoriin

Postitus Postitas Svejk »

Tarmo Männard kirjutas:Tundub, et eelmine küsimus on üsna põhjalikult ära vastatud. Esitan (mõneti küll vahele trügides) puremiseks järgmise kondi
Teatan tagasihoidlikult, et "üsna põhjalikult ära vastatud" on puhas spekulatsioon ja käigu pealt leiutatud põhjendus ja õigustus häbematuks vaheletrügimiseks.... 8)

Hetkeseisuga loeksin ise kokku ca 14 ühikut.... vbla 15? (Judenits)

AKFTP Fucs on viidanud eravestlustes artiklile:
Allan Tohv: Raha ja rahareformid Eestis 20. sajandil
http://m.delfi.ee/article.php?id=376209 ... axp17KU0bE
Viimase 110 aasta jooksul on Eestis oma raha (mark ja kroon) olnud ametlikult käibel 40 aastat, kümme kuud ja mõned päevad.

Kahekümnenda sajandi alguses olid Eestis käibel Tsaari-Venemaa rublad. 1918.-1922. aastal olid Vene rahadest veel käibel postmargid-rahad, Vene riigikassa vahetustähed, Valitsuse krediidipiletid, riigikassa viieprotsendilised obligatsioonid ja 1917.-1918. aastate kassatähed. Vahetustähti ja kassatähti emiteerisid nii Vene Ajutine Valitsus kui ka Nõukogude valitsus.

Rahvakomissaaride Nõukogu 04.02.1919 dekreediga lasti Venemaal käibele vahetustähed, hiljem riigikassatähed. Punarmee poolt 1919. aastal okupeeritud Eesti territooriumidel olid loetletud nõukogude rahad käibel.

Vene rahadest oli Eestis veel mitteametlikult käibel Vene Loodearmee (kindral Judenitš) Rootsis trükitud raha.

15.09.1918 Saksa okupatsioonivalitsuse määrus kehtestas Eesti territooriumil markvääringu. Käibel olid riigipangatähed, riigikassatähed ja laenukassatähed. Eesti Ajutise Valitsuse määruse alusel võeti Eestis 14.12.1918 ametliku maksevahendina kasutusele ka Soome mark.

Mitteametlikut olid Eestis sel ajajärgul veel käibel erinevate ettevõtete poolt käibele lastud nn kodurahad.

2. mail 1919 kehtestati Eesti mark ainukese maksevahendina. Võõraste valuutade ümbervahetamiseks anti aega 18 päeva. Vastuvõetud seadusele vaatamata jäi Vene rubla veel tükiks ajaks käibele. Oma osa selles oli nii pikaajalisel harjumusel (tsaarirubla) kui ka Eesti marga väärtuse kiirel langusel. Vene raha väärtus siiski langes samuti pidevalt ja see minetas oma tähtsuse 1921. aasta jooksul.

Esimeseks päris oma rahaks olid Tallinna Arwe-koja maksutähed, mis emiteeriti 1918. aasta lõpupäevadel või 1919. aasta alguses. Tegemist oli roheliste tšekkidega, millele nominaalväärtus oli käsitsi kirjutatud. Tegemist ei olnud klassikalise rahaga, vaid see oli kasutusel finantsasutuste omavahelistes arveldustes.

Mark tuli „päris rahana“ käibele 1919. aastal ja püsis aastani 1927. Kogu marga ajajärku iseloomustab pidev arutelu raha kehva kvaliteedi üle. Korduvalt pakuti kogu raha väljavahetamist. Arvutati isegi välja, et kogu paberraha väljavahetamiseks läheb vaja 8000 puuda (1 puud = 16,38 kg) paberit.

20.06.1924 seati raha vääring kulla alusele. “Kuldraha” ühikuks oli kroon (0,403226 g) puhast kulda. Kuni 01.01.1928 oli see kasutusel üksnes arvestuslikult välislepingute sõlmimisel.

01.01.1928 aastal toimus rahareform vahetuskursiga 100 marka = 1 kroon. Kroonid kujundati Taani paberraha eeskujul. Korraldati kavandite konkurss, mille võitis Günther Reindorff ja teise auhinna sai Kark Doll. Rahareformile eelnes kuid kestnud avalik vaidlus tulevase rahasüsteemi olemuse ja uue rahaühiku nime üle.

Loomulikult jäi vaidluses rahasüsteemi olemus tagaplaanile ja keskenduti rohkem nimele. Jaan Tõnisson tegi ettepaneku võtta rahasüsteemi aluseks kuldfrank ja raha nimeks kuldar. Sotsiaaldemokraadid pooldasid franki. Rahvas vaidles hoogsalt kaasa ja rahva poolt pakuti muu hulgas nimesid “kuldar ja muldar“, „iva ja tera“, „mats ja pops”, „esto ja sant”, „pank ja rott” jne. Võitsid siiski sent ja kroon.
Minu küsimus kõlab: Kui punaväed (kes just täna 100 aastat tagasi Narva taha peksti, aga Kagu-Eesti ja Lõuna-Eesti oli veel vabastamata) okupeerisid Eesti vabariigi ulatuslikke territooriume, kas siis ka neil aladel kehtinud Nõukogude kassatähed lähevad sisse?
Rahvakomissaaride Nõukogu 04.02.1919 dekreediga lasti Venemaal käibele vahetustähed, hiljem riigikassatähed. Punarmee poolt 1919. aastal okupeeritud Eesti territooriumidel olid loetletud nõukogude rahad käibel.
1918.-1922. aastal olid Vene rahadest veel käibel postmargid-rahad, Vene riigikassa vahetustähed, Valitsuse krediidipiletid, riigikassa viieprotsendilised obligatsioonid ja 1917.-1918. aastate kassatähed. Vahetustähti ja kassatähti emiteerisid nii Vene Ajutine Valitsus kui ka Nõukogude valitsus.
"Vaated ja veendumused pärinevad tunnetemaailma sügavikest ja loogika on enamasti vaid kuuleka intellekti abivalmis instrument põhjendamiseks ja õigustamiseks"
"Maul halten und warten diner!" (lõuad pidada ja lõunat oodata!)
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36425
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Viktoriin

Postitus Postitas Kriku »

Mitteametlikut olid Eestis sel ajajärgul veel käibel erinevate ettevõtete poolt käibele lastud nn kodurahad.
Esimeseks päris oma rahaks olid Tallinna Arwe-koja maksutähed, mis emiteeriti 1918. aasta lõpupäevadel või 1919. aasta alguses. Tegemist oli roheliste tšekkidega, millele nominaalväärtus oli käsitsi kirjutatud. Tegemist ei olnud klassikalise rahaga, vaid see oli kasutusel finantsasutuste omavahelistes arveldustes.
Nii palju kui mina tean, oli Tallinna Arvekoda samamoodi eraõiguslik isik nagu kodurahasid käibele lasknud ettevõtted.
Kasutaja avatar
Svejk
Liige
Postitusi: 3758
Liitunud: 13 Jaan, 2010 18:32
Asukoht: Põllul
Kontakt:

Re: Viktoriin

Postitus Postitas Svejk »

Fucs kirjutas:kuni 1918 vene (tsaari) rubla
1918 saksa (ostrubla) idarubla
1918 saksa (ostmark) idamark koos vene rublaga paralleelselt
1918 soome mark koos ostmarga ja vene rublaga paralleelselt
1919 Eesti mark
[16.01.1919 kehtestati ametlikuks maksevahendiks paralleelselt vene, saksa, soome valuutaga ka võlapaberid]
1926 Eesti kroon (alguses 100 margaste riigikassatähtede ületrükk, edasi juba "päris" kroonid)
1940 vene rubla
1941 sakasa ostmark
1944 vene rubla, sh. erinevad rublad (1947; 1961 rahareformid), kokku kolm erinevat vene rubla
1991 muudeti veelkord vene rubla välimust
1992 Eesti kroon
2011 Euro

peaks vist kõik olema
Nimekirjast puuduvad vähemalt nii Kerenski kui 1918 - 1919 aastate Nõukogude okupatsioonitsooniraha, samas pakun, et
1991 muudeti veelkord vene rubla välimust
1991 aasta rubla välimuse muutumine (see 100 rublaste afäär?) ei peaks loetama sisse...
Viimati muutis Svejk, 18 Jaan, 2019 16:28, muudetud 1 kord kokku.
"Vaated ja veendumused pärinevad tunnetemaailma sügavikest ja loogika on enamasti vaid kuuleka intellekti abivalmis instrument põhjendamiseks ja õigustamiseks"
"Maul halten und warten diner!" (lõuad pidada ja lõunat oodata!)
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36425
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Viktoriin

Postitus Postitas Kriku »

Siin on juba mitu korda mainitud I maailmasõja lõpu ja revolutsiooniliste aegade eriskummalisi finantsinstrumente, aga ses mõttes sootuks tähelepanuta jäänud ENSV. See rubla, mida nõukogude inimestele palgapäeval kassaluugist jagati, valuutarubla ja ülekanderubla olid ka põhimõtteliselt erinevad asjad omavaheliste vahetuskursside ja erinevate kasutusvõimalustega.
Walter2
Liige
Postitusi: 3979
Liitunud: 27 Okt, 2012 22:11
Asukoht: Phuket
Kontakt:

Re: Viktoriin

Postitus Postitas Walter2 »

Võiks piirduda siiski lihtsurelike käiberahaga - samamoodi oli kasutusel ka boon valitud seltskonnale valitud kohtadest ostmiseks.
Elu on liiga lühike et raisata seda lollide peale tõestamaks et nad on lollid /道德经 (Dàodéjīng)/
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Google [Bot], Majestic-12 [Bot] ja 15 külalist