Viktoriin

[Dr.Sci]

Täpsustan küsimust - kas sild peab olema avalikus kasutuses või suisa raudteesild, või piisab kui peakandurid olemas...

[Castellum]

Kaugemale minemata oskaks pakkuda kaht - Väänatammi sild ja Rahumäe viadukt.
Ehk siis õige vastus on tõenäoliselt suurem.

Rahumäe viadukt on aastast 1924.

[Castellum]

Täpsustan küsimust - kas sild peab olema avalikus kasutuses või suisa raudteesild, või piisab kui peakandurid olemas...

Ma ikka mõtlesin küll silda tehnilises mõttes, avalikkus polnud võetud arvesse.

Praegu ei teagi, et mõni veel oleks raudtee kasutatav sild. Aga kunagi ei tea, mille olen lasknud mööda või mida ise ka ei tea. Väga põnev oleks, kui keegi midagi seniteadmatut tooks välja.

[Castellum]

Tundub, et vastuseid rohkem ei tule. Lootsin küll, et lisaküsimuste esitajad toovad midagi põnevat oma portfellist välja, aga ehk järgmine kord.

Ise pidasin silmas raudteesilda üle Vääna jõe:
https://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis?app_i ... 2=1&LANG=1
mis on ka mälestis:
https://register.muinas.ee/public.php?m ... ew&id=8854
sealolev lause "Ainuke teraskonstruktsioonis säilinud sild PSM kompleksis" pole muidugi õige, sest läheduses on ka teine:
https://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis?app_i ... 153&LANG=1
mis siis arusaadavalt pole mälestis.

On olemas ka kolmas juhtum, mis on aga hoopis keerulisem. Pirita jõel oli sild, mille kaldasambad peaksid olema eraldi mälestised (vasak Tallinna linnas ja parem Jõelähtme vallas):
https://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis?app_i ... 2=1&LANG=1
https://register.muinas.ee/public.php?m ... ew&id=8786
Legendi kohaselt viidi sillakandur (terasturvik) ära Reiu jõe alamjooksu raudteesillale:
https://www.muis.ee/museaalview/1169935
mille siis 1944 Nõukogude lennuvägi olevat katki teinud:
https://www.muis.ee/museaalview/2046419
ja nüüd olevat uus turvik seal:
https://www.muis.ee/museaalview/996088
Kõik õige, vardad on turvikul hoopis teise paigutusega. Ma pole veel uurinud, kas vööd võiksid olla samad...aga praegusel turvikul on selgelt lahingujäljed peal. Ehk kasutati vana turviku materjal ära ja tehti sellest sillale uus turvik? Kui see nii oleks, oleks siis tegu kolmanda sillaga - selle vahega, et algsed sambad ja kandur on eri kohas...

Kuna lamjak pakkus vähemalt ühe õige vastuse, annaks küsimisjärje temale.

[lamjak]

Eks sai veidi kaardil vanu raudteetamme läbi vaadatud, aga sillaväärilisi nähtusi väga silma ei jäänud. Lisaks mainitutele ehk lähim nähtus oleks Harku ojal paiknev truup Sõrve teel.

Aga kui järg on üle antud, eks peab siis midagi küsima.

Viimasel ajal on on olnud palju juttu sõidukite CO2 emissioonist. Muuhulgas on senine NEDC laboritest asendunud uue ja elulähedasema WLTP metoodikaga. Seoses metoodika muutumisega on enam-vähem kõigi autode vastavad numbrid tõusnud. Kuid siiski on mõni auto muutunud ka "keskkonnasõbralikumaks". 2018. aastal võeti Eestis arvele 4 (kolm ühest, üks teisest margist) sõiduautot, mille CO2 eraldus oli uue metoodika järgi väiksem.

Mis marki autod?

Mõlemad on tuntud nimed (siin foorumis on mõlemat mainitud kümneid kordi), militaartehnika tootmine pole kummalegi võõras.

[Markko]

Eks sai veidi kaardil vanu raudteetamme läbi vaadatud, aga sillaväärilisi nähtusi väga silma ei jäänud. Lisaks mainitutele ehk lähim nähtus oleks Harku ojal paiknev truup Sõrve teel.

Aga kui järg on üle antud, eks peab siis midagi küsima.

Viimasel ajal on on olnud palju juttu sõidukite CO2 emissioonist. Muuhulgas on senine NEDC laboritest asendunud uue ja elulähedasema WLTP metoodikaga. Seoses metoodika muutumisega on enam-vähem kõigi autode vastavad numbrid tõusnud. Kuid siiski on mõni auto muutunud ka "keskkonnasõbralikumaks". 2018. aastal võeti Eestis arvele 4 (kolm ühest, üks teisest margist) sõiduautot, mille CO2 eraldus oli uue metoodika järgi väiksem.

Mis marki autod?

Mõlemad on tuntud nimed (siin foorumis on mõlemat mainitud kümneid kordi), militaartehnika tootmine pole kummalegi võõras.

Škoda ja BMW?

[lamjak]

Ei ole kumbki õige.

Et aga teema ei raugeks, veidi vihjeid juurde.

Küsitavad margid on ajalooliselt ja geograafiliselt suhteliselt lähedased. Üksvahe kuulus esimene mõne protsendi ulatuses teisele ja tootis sel ajal alltöövõtu korras tolle mudeleid.
Esimese juured on lennunduses (tänagi pannakse kokku Apache helikoptereid), teine alustas autodega.

[Dr.Sci]

Jaguar ja Ford?
Või Jaguar ja Land Rover?

[Walter2]

Subaru ja Toyota.

[lamjak]

Subaru on õige - kolm müüdud autot neljast olid Subaru BRZ-d. Ehk siis Toyotaga kahasse loodud mudel.
Teine ei ole aga mitte Toyota. Küsimuses olnud ajamäärang (minevikuvormis "kuulus") on oluline. Toyotale kuulub Subarust täna 20%, küsitava osalus oli väiksem ja jääb minevikku.

[avrnbr]

Ega ometi Datsun/Nissan?

[lamjak]

Ja on täiesti Nissan, täpsemalt siis mudel 350Z.

Järje saab Walter2, kui ta peaks loobuma, siis avrnbr.

[avrnbr]

Ja kui Walter2 peaks loobuma, siis jääb järg vabaks. No ei ole hetkel sellist küsimust välja pakkuda, mis siinse seltskonna jaoks võiks huvitav olla.

[Walter2]

Ja kui Walter2 peaks loobuma, siis jääb järg vabaks. No ei ole hetkel sellist küsimust välja pakkuda, mis siinse seltskonna jaoks võiks huvitav olla.

Hetkel pea tühi ja annan järje vabaks.

[sadist]

1941. aasta Suvesõjas oli metsavendadel üheks mureks tsiviilkaotuste vähendamine. Külade ja elanike säästmiseks langetati teedele puid, lõhuti sildu ja korraldati varitsusi, et lähenevaid punaväelasi või hävituspataljonide pätte veidikenegi pidurdada ning anda sellega rahvale aega metsa pageda. Kus võimekust oli vähem, seal olid sageli vähemalt vaatlejad väljas, kes andsid vastase lähenemisest mingi kokkulepitud signaaliga omadele märku. Aga küsimus oleks selline, et millist meetodit tsiviilkaotuste vähendamiseks/vältimiseks kasutasid Vaimastvere kandi metsavennad Kärde küla juures?