Viktoriin

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Vasta
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15550
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Viktoriin

Postitus Postitas Fucs »

Hea pähkel.
Kas vihjeid saab? 8)

Võis see olla Tartumaal Tartu ümbrus, või siis Ida-Virus Jõhvi ümbrus?
Kasutaja avatar
Castellum
Liige
Postitusi: 2451
Liitunud: 27 Dets, 2008 23:29
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Viktoriin

Postitus Postitas Castellum »

Saksa lennuväli, praegu veel maakonda ei ütle. Rahvajutul põhinev on teave, et seal oli "17 Junkersi pommitajat ja 3 Messerschmitti hävitajat". Numbreid ja marke ei oska ise kommenteerida.
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15550
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Viktoriin

Postitus Postitas Fucs »

Minu kaks pakkumist:

1.
Saksa okupatsiooniväed rajasid Raadile esimese betoneeritud lennuraja. Raadil baseerusid erinevad Luftwaffe lennuväeüksused, seal oli lennukite remondi- ja hooldusbaas. 1944. aasta suvel lendasid Raadilt minema viimased Junkers Ju-87 "Stuka" sööstlennukid (Sturzkampfflugzeug) ning seejärel lahkus ka JG 54 staabiüksus.
https://et.wikipedia.org/wiki/Raadi_s%C ... uv%C3%A4li
fireman kirjutas: Õige kütuse baas asus Kärknas ja sealt läks eraldi raudtee haru Raadile. See on praeguseks ülesse võetud.
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 65#p186665

Kärkna-Raadi linnulennult ca 10km

2.
Jõhvi (Tammiku) lennuväli paiknes Jõhvi – Tartu maantee ääres, jäädes maanteest Jõhvi poolt sõites paremale, umbes Puru küla kohale. Otsejoones oli siit rindele alla paarikümne kilomeetri. Seal varem asunud 11. Öölahingulennugrupi 1. ja 2. lennusalk olid juba varem koos lennugrupi staabiga Rahkla lennuväljale üle kolinud.
http://kultuur.elu.ee/ke521_lendur.htm
Saksa kitsarööpmelised Ida-Virus.jpg
Kuremäe-Puru linnulennult ca 13km
Kasutaja avatar
Castellum
Liige
Postitusi: 2451
Liitunud: 27 Dets, 2008 23:29
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Viktoriin

Postitus Postitas Castellum »

1. Kärknast läks raudtee küll, aga ainult vahekütusebaasini. Sealt edasi toruna lennubaasi kütuselaoni.

Isegi see raudteejupp (3 km ?) ja -sild on minu arust üldse sõjajärgsed?

2. Tammiku on tõsisem pähkel.

Jõhvi jaamast tegid sakslased standardrööpmelise (1435 mm) raudtee (laiarööpmelisi 1524 mm Eestis ju enam polnud) küll, aga Ahtme uude põlevkivibaasi (kaevandus, el-jaam, õlitööstus), tänapäeva Vana-Ahtmesse. Sealt oli ühendus küll läbi uue kitsarööpmelise (600 mm) võrgu enamiku Alutagusega, aga minu arust mitte Tammikuga. Seal olid mingid isoleeritud harud (ei Ahtmesse ega ka Jõhvisse), aga minu arust ka mitte lennuvälja jaoks.

Praegu ei loe neid vastuseid õigeks. Minu küsitu asus Petserimaal.
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Viktoriin

Postitus Postitas Kriku »

Tundub, et väga raske pähkel ja kõik akf-id on vastamisest loobunud :roll:
Kasutaja avatar
Castellum
Liige
Postitusi: 2451
Liitunud: 27 Dets, 2008 23:29
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Viktoriin

Postitus Postitas Castellum »

Kriku kirjutas:Tundub, et väga raske pähkel ja kõik akf-id on vastamisest loobunud :roll:
Isegi maakonna ütlemine ei aidanud...

Lennuvälja nime järgi on koht Parkanuva (vene Parkanovo), venelaste endi järgi asus lennuväli Raatsuvas (vene Ratševo). Googli kaardi järgi läheb küll veel edasi raudteetammiks sobiv maastikuelement pikkusega nii 5 km; maastikul paraku järgi katsumata. Raudteed kokku 20...25 km, venelased ütlevad, et oli kitsarööpmeline, aga ei saa aru, kas 600 mm või 750 mm. Tänapäeval osaliselt autoteetammina kasutusel.

Venelaste järgi asus lennuväljal kuus Me 109, seitse Me 110, üks Hs 126, kaks Fi 156, üks Ju 87, kolm Ju 88, kaks Do 217 ja arusaamatu arv FW 190. Igal juhul täitsa viisaks varustus...

Küsimusjärg siis vabaks...
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Viktoriin

Postitus Postitas Kriku »

See info tuleks tegelikult kuhugi II ms teemasse kopeerida, aga ma arvan, et akf Castellum teab minust paremini, kuhu just...

Ma küsin siis vahelduseks päris lihtsa küsimuse. USA kolonel, mitme teedrajava leiutise ning teadusartikli autor, puutus oma pika karjääri ning peaaegu 100 eluaasta jooksul kokku rea riigipeadega alates Kennedyst ja lõpetades Jeltsiniga. Kellest jutt?
Kasutaja avatar
Noor
Liige
Postitusi: 1846
Liitunud: 13 Aug, 2006 13:47
Asukoht: Euroopa
Kontakt:

Re: Viktoriin

Postitus Postitas Noor »

Kas see oli Leroy Fletcher Prouty (January 24, 1917 – June 5, 2001) ?
Ostan või vahetan kõike, mis puudutab EW lennundusega seonduvat.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Viktoriin

Postitus Postitas Kriku »

Ei. Mis tal Jeltsiniga pistmist oli?
eeru
Liige
Postitusi: 574
Liitunud: 30 Jaan, 2011 21:55
Asukoht: norge
Kontakt:

Re: Viktoriin

Postitus Postitas eeru »

Abikaasa nimi oli Margaret.
eeru
Liige
Postitusi: 574
Liitunud: 30 Jaan, 2011 21:55
Asukoht: norge
Kontakt:

Re: Viktoriin

Postitus Postitas eeru »

Kriku kirjutas:Ei. Mis tal Jeltsiniga pistmist oli?
Lugesin mitmed tunnid. Tõsi. Esimesel abikaasal Margaret ülakoma il ja kolonel leitnandil puudub igasugune seos Jeltsiniga.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Viktoriin

Postitus Postitas Kriku »

Kõnealune isik oli Lähis-Ida päritolu.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Viktoriin

Postitus Postitas Kriku »

Autasustatud ordeni Legion of Merit IV järguga (1945).
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Viktoriin

Postitus Postitas Kriku »

Slash
Uudistaja
Postitusi: 17
Liitunud: 01 Aug, 2007 8:40
Kontakt:

Re: Viktoriin

Postitus Postitas Slash »

Kuna järg näib ripakil olevat, võtan vabaduse küsida.

Ühe sõja ajal pommitasid kolm mereväe alust ühel Eesti rannal olnud hooneid. Sinna majutatud tegelased põgenesid kärmelt sisemaa suunas.
Kui pommitamine jõudis haripunktile, tuli laevadelt üle 100 sõduri paatidega maale, kus panid mitu hoonet põlema. Peale seda läksid nad tagasi laevadele.

Millal pommitati, kes olid pommitajad ja kus sündmus aset leidis?
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: HotelVictor ja 11 külalist