Viktoriin

[Health]

Ikka "Rule Britannia", mis muud.

[Sho]

See ta on.
Väga kiiresti tuli ära.

Rule Britannia
Britannia rules the waves
Britons never never never shall be Slaves.

[Walter2]

Britons never never never shall be Slaves.

Kindel et see on viide slaavlusele mitte näit. orjadele?

[Health]

Sellest vist ka see krutski.

Igaljuhul, loodetavasti tuleb huvitav küsimus. Teadupärast on jaapanlastel alati olnud eriline suhe Korea poolsaare elanikega, mis on paaril korral ka päädinud relvastatud konfliktiga, et neid välja kangutada hiinlaste mõjusfäärist enda omasse. Kõnealune küsimus puudutab ühte sellist juhtumit 16. sajandi lõpuaastatest. Teadupärast kogusid samuraid trofeesid, mille alusel neile isandad maksid. Tavapärased trofeed osutusid aga liiga kogukaks ning selle asemel haktati koguma väiksemaid asju. Need trofeed säilitati ning 1597. aastal pühendati ligikaudu 38 000 nendest asjadest kalm, mis on säilinud tänapäevani.

Mis trofeedest on jutt?

[Kriku]

See või? https://en.wikipedia.org/wiki/Mimizuka

[Sho]

Nagu ma ütlesin, see oli krutskiga küsimus.
Samas ajalooliselt tôene, sest slaavlased, ehk suvalised tundmatud rahvad, olid pôhiline kaup russide orjaturul Kiievis.

---

Samuraid kogusid algselt vastaste päid ning olid väga solvunud, kui sissetungivad mongolid vôtsid neilt ainult kôrvu.
Eks nad aja jooksul vôtsid mandri kogemuse üle.

[Health]

Tuli ruttu ära. Läbi lillede nimetati kõrvade kalmuks, kuid päriselt olid seal sees ninad. Pall siis uuesti Kirkule.

[Kriku]

kas sõjakunsti ajaloo professoriks võis saada ka ilma igasuguse ajaloolise hariduseta või siiski mängis too arheoloogia instituut selle juures rolli?

Kui järele mõelda, siis väga võimalik, et ikka ei mänginud ja kõik see on sõjalise hariduse teema. Ma liigitasin Baiovi algselt ajaloolaseks seetõttu, et sain arheoloogia instituudist valesti aru.

Tulles nüüd tagasi kahe teise kõnealuse juurde, siis Clemmeseniga on asi selge. Palvadre puhul ei saa välistada, et midagi meie bakaga sarnanevat võis 1922-24 Petrogradi Ülikoolist kokku korjata - kas tema seda tegi, on muidugi iseasi. Samas hakkab pärast põgusat otsingumootori kasutamist silma, et just 1922. aastat peetakse murranguliseks, kui senisest jõulisemalt hakati ülikoole kommunistlikuks reformima, mis kindlasti tõi kaasa hariduse allakäigu. Võimalik, et Palvadre selle reformi tuules professoriks saigi.

Nii et hakkab paistma, et akf Enkuse esimene vastus, brigaadikindral Clemmesen, võibki olla kõige õigem.

---

Uue küsimuse üle mõtlen veidi.

[Kriku]

Palvadre puhul ei saa välistada, et midagi meie bakaga sarnanevat võis 1922-24 Petrogradi Ülikoolist kokku korjata - kas tema seda tegi, on muidugi iseasi. Samas hakkab pärast põgusat otsingumootori kasutamist silma, et just 1922. aastat peetakse murranguliseks, kui senisest jõulisemalt hakati ülikoole kommunistlikuks reformima, mis kindlasti tõi kaasa hariduse allakäigu. Võimalik, et Palvadre selle reformi tuules professoriks saigi.

Ise teema on veel tema töö 1905. aasta revolutsioonist Eestis - et kuidas see tundub, võrreldes näiteks praeguste magistritöödega.

[Enkus]

Hea akf, vaata palun ikka ka, mis perioodist jutt on. Jakob Palvadre oli punane komandör 1917-20.

---

Enkus, kas sa uue küsimuse esitad?

Tundub, et mulle sobib vastamine paremini

[Tarmo Männard]

Siin on teile foto väljastpoolt luksuslikult kahevärviliseks võõbatud 28 hj traktorist.
Militaarfoorumis on ju kõneall kõik, mis vähemaste kuidagipidi on seotud sõjandusega.


Kuidas on selle sõiduki nimi ja midakuradit teeb selle sõiduki pilt MILITAAR foorumis?

[Manurhin]

See ju vana hea Chollima 28, Kim Jonn-Punni traktorvägede peamine sõjariist
Pilt on otse foorumisse panekuks liiga suur: https://i.pinimg.com/originals/21/ef/2a ... 91b0a4.jpg
Kahepütase mootoriga, algselt tegu mingi venelaste prototüübiga, mis siinmail tootmisse ei läinudki.

[Tarmo Männard]

Hullumaja........seda küsimust jätkus siis 25 minutiks. Ja see kõik toimus ikka ...nojah.
Vastus on igati õige!
Allpoololevast klipist saab targemaks.

https://www.youtube.com/watch?v=pmFUiXASsI4


Kuna tehasest tulid kõik välja vaid esiklaasiga, pidid meistrimehed igale traktorile oma kuudi ehitama.

[Manurhin]

Üks ja sama relvatootja on valmistanud nii maailma esimese poolautomaatse kui hulk aastaid hiljem ka viimase poltlukuga vintpüssi. Mis firma?

Täpsustuseks: esimese poolautomaatse vindi näol on tegu relvaga, mis ka ühe riigi armee poolt kasutusse võeti. Mitte küll suurel hulgal, aga siiski. Loomulikult on tegu relvaga, mis ümberlaadimiseks kasutab püssirohugaaside energiat. Viimase poltlukuga vindi puhul on tegu n.ö. standard issue relvaga ehk siis hariliku sõduri vintpüssi ja mitte snapiripüssi vm. erirelvaga (neid toodetakse ja kasutatakse tänagi). Ka see erilist populaarsust ei omandanud, väga suurel hulgal ei toodetud ja pikalt kasutamist ei leidnud, ent ühe riigi sõjavägi siiski tellis ja mõnda aega kasutas.

[Manurhin]

Hm, keegi pole midagi isegi pakkunud. OK, vihje nr. 1: ma arvan, et Militaarneti kasutajate hulgas ilmselt pole inimest, kes seda relvatootjat ei teaks.