www.militaar.net

Küsitav isik on olnud oma maa kompartei juht.. Kui NL ja Saksamaa läksid Poolale kallale, oli ta vastu, et tema maa läheks Saksa vastu sõdima. Ometi ta mobiliseeriti, kuid ta põgenes rindelt ja mõisteti seetõttu omal maal surma.

Kui puhkes NL-Saksa sõda, oli ta loomulikult NL toetamise poolt. Pärast sõda selguski, et ta oli tegelikult olnud kogu sõja NL tagalas, kogu tegevus omal maal NL toetuseks oli lihtsalt olnud pete.

Sel suvel oli ta nimi jälle kuum teema, aga hoopis teises kontekstis. Kes?

Aitüma huvitava küsimuse eest!
Vabandust, aga olgu alljärgnev minupoolseks vihjeks vastuse leidmisel uudishimulikele:
16.juulil 1964 nimetati üks linn ümber tema auks. Ja selle linna nimi muutus töeste tuntuks euroopast aasia,austraaliani tänavu suvel.

Maurice Thorez

Õige vastus.

eeru, küsi.

Annan järje vabaks.

Kui vaba, siis üks hästi lihtne küsimus (vahest juba olnud):

Kes oli ainus Eesti kindral, kellele Eesti NSV-s püstitati mälestussammas?

Ludvig Puusepp

Õige. Tõesti vist liiga lihtne küsimus.

Keegi ei küsi enam?

Kuigi palju armastatakse rääkida, kuidas NSVL sõjatehnika on kelleltki maha kopeeritud, siis sellises keerukas valdkonnas nagu lennundus oli vaid 2 lennukit, mida NSVL-s peeti vajalikuks WWII perioodil sakslastelt kopeerida ning sealgi oli tegemist abistavat rolli täitvate masinatega, mitte hävitajate või pommitajatega. Mis lennukitega oli tegu?

Fieseler 156 "Storch" koopiat Antonov OKA 38 "Aist" oli plaanis Kaunases toota. Tõsi küll, ümberpööratud V-8 mootori asemel oli sel ette nähtud rida-6 mootor Renault MV-6 ja ainukese eksemplari katsetustel saadi jupp maad viletsamad näitajad kui originaalil.
Teist Saksa lennukit ei oska pakkuda. Ameeriklaste DC-3 toodeti küll Li-2 nime all.

Üks lennuk vastatud - täpsustame, et ma pidasin silmas propellerlennukeid. Reaktiive kopiti märksa ägedamalt, aga elu katsed läbisid ikkagi NSVL oma disainid.

Vastust pole - eks reedan siis selle suht lihtsa vastuse - see teine enamvähem otse kopeeritud lennuk oli venelastele palju peavalu põhjustanud luure- ja vaatluslennuk "raam" aka FW-189 (lugege kasvõi Pokrõskini "Sõjataevast"). See sai NSVL-s nimeks Su-12, kuid tema tootmisse andmisega jäädi hiljaks ja kasutati seda peamiselt suure sõja järel.
http://en.wikipedia.org/wiki/Sukhoi_Su-12

Oluline on seejuures märkida, et saksa propellerlennukitest päris "lahingulennukeid" kopeerimise vääriliseks ei peetud. Eriti loll olnuks vist mõte kopeerida riukalikku Bf-109't, sõjaaegse kehva ettevalmistuse kontekstis.

Aga uus küsimus:
Nõukogude Ossa- ja Shersen-tüüpi lahingukaatrite ehituses oli silmapaistev sõlm kasutatud diiselmootor, mille poolest oli see analooge mitteomav (sõna otseses tähenduses)?

Tegu oli radiaalmootoriga?

Tähtmootor seda nüüd küll... aga ehk oli analooge mitteomava tiitli vääriline selle mootori klapiajam. Iga silindririvi "peal" oli nukkvõll(kokku siis 7) mitte ei kasutatud tõukurvardasüsteemi nagu muidu tähtmootoritel kombeks? Aga sellest ma lõpuni aru ei saanudki, mitu klappi silindri kohta ikkagi oli, 2 või 4?

Neli klappi silindri kohta. 42 silindrit, ehk siis 168 klappi kokku. Ja küünlaid oli igal silindril kolm, kokku 126
Mootoriks siis Zvezda M503