www.militaar.net

Siitsamast vallast järgmine küsimus. Lõkkesse pandi midagi, mille tagajärjed võisid olla samasugused kui eelpoolnimetatud tootel? Muidugi juhul kui Sa ei teinud midagi, mis muutis toote ohutuks.

Selle peale ma ausalt öelda ei tulnudki
Inimene näe õpib kogu elu. Seal võib olla ka nii, et viskelaengu sütik on analoogne padruni omaga, aga lõhkelaengu sütikut pole karbis küljeski. Siis see padruni tüüpi tong lendab suht kohe, aga lõhkelaeng pole veel piisavalt kuuma saanud

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.

No kui siin n-ö oma tarkusega edasi teoretiseerida, siis äkki paiskelaengu tongid ja lõhkepea sütikud konkreetselt lõkkesse visatult ei initsieerigi midagi, vaid asi on hoopis laengute sisus. Nt paiskelaengus on kasutatud kuumusele kiirelt „reageerivat“ püssirohtu, aga lõhkepea on seevastu täidetud nt trotüüli vm „kuumakindla“ lõhkeainega, mida võibki lõputult lõkke peal ilma plahvatust kartmata „grillida“.

OT lõpp.

Ma ei saanud lugedes täpselt aru, kas Illikese küsimus oli nn ametlik viktoriininiküsimus?
Ja kas järgnevates kahes kirjas saadi vastus või jäi see küsimus endiselt õhku?


Ma lihtsalt...noh...suutsin oma arunatukesega vahepeal taas ühe küsimuse valmis komponeerida......

Ok, kuna kolm päeva on vaikus olnud, siis suskan oma teose siia. Niisiis:



Kohtusid kord juhuslikult kaks kampa sõdureid. Ühtedel oli kuulpilduja.

Hetkeks vaadati hämmastunult tõtt.
"Hei, seiske seal, kus olete ja kõik jäävad ellu!"- nii hüüdis mees kuulipritsi tagant.
Kõik tardusid.
Siis kisas teisest kambast üks mees vastu:
"Mina seista ei kavatse ja tulen igatahes edasi!"
"Miks, kirevase päralt. Seisa lihtsalt seal, kus oled!"
"Sest ma tahan teid kõiki ära tappa." ütles mees ja hakkas püssile tääki kinnitama.
"Seisa, kurat, seal ja lihtsalt oota!"
"Ei, ma ei oota, ma tahan teid ikka ära tappa!"
"No oota ometi üks minut ja kõik võib lõppeda veel hästi!"
"Eiii, ma tulen nüüd, surege, koerad"
"Tagasi, sõdur, see on käsk! Paigal!" Niiviisi röögatas seersandipagunitega mees tulipea enda seltskonnast.
"Ei...sest...põmm....ma tahan need kuulipilduri-raiped....põmm.....kõik mullatoidule saata!"
"Viimane hoiatus, seisa seal ja me jääme kõik ellu!!!" hüüti kuulipilduja tagant. Aga tapahimus vastane ei kuulanud ning alustas rünnakut. Üksi.

Lühike kuulipildijavalang.........ja vaikus. See üks mees saigi surma, kõik teised ootasid pisut, nagu kuulipildurid lubanud olid ja jäidki ellu.


Kogu mõttevahetus on küll minu fantaasia vili, ent ühe konkreetse sündmuse kulgu ta siiski kirjeldab.
Küsin intsidendi aega, kohta ja vähemalt ühe konfliktis osaleja nime.

Esimese maailmasõja lõpp ja see, kes kõiki maha tappa tahtis, oli Henry Gunther ehk viimane mees, kes selles sõjas surma sai. Rahuni oli jäänud kõigest üks minut. Koht, nagu Wiki väidab, Chaumont-devant-Damvillers.
P.S.

Konservikarp, kui sellele enne lõkkesse viskamist auku sisse ei tee. Sest selle pauguga laiali lendava tulise rasvasodiga pihta saada poleks just kuigi meeldiv .

_________________
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!

"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.

Protseduuriline küsimus: kui Manurhin kaks küsimust korraga õigesti vastas, kas ta siis ka kaks korda küsib..?

_________________
"Vaated ja veendumused pärinevad tunnetemaailma sügavikest ja loogika on enamasti vaid kuuleka intellekti abivalmis instrument põhjendamiseks ja õigustamiseks"
"Maul halten und warten diner!" (lõuad pidada ja lõunat oodata!)

Minu küsimuse vastus oli täiuslik!

No kahte korda järjest ma siiski küsima ei hakkaks, seda enam, et esiteks on teisele küsimusele vastuseid palju rohkem kui üks (mitte ainult konservikarp, vaid ka nt. aerosoolipurk, gaasiballoon või mis iganes kinnine anum, ma ei tea, millist küsija täpselt silmas pidas) ja teiseks, küsimusi pole just väga lihtne välja mõelda. Mõned mul on, aga iga asi omal ajal või natuke hiljem .
Aga kuna isand Männard minu vastuse tema küsimusele õigeks tunnistas, siis seekord selline küsimus.
Nimelt, Tiger-tank ei vaja siin foorumis vist lähemalt tutvustamist. Kena masin, aga kaalu ka teisel omajagu. Ja sellest tulenevalt ka oht see apastraat kuhugi tümasse kohta "kõhu peale" kinni sõita. Tank pole aga teadupärast motikas või kübelwagen, mille sõdurid oma ihurammuga mülkast välja lükkaks. Igal juhul oli tankiga targem kinnijäämist vältida. Selleks oli isegi ette nähtud üks, võiks öelda, standardprotseduur. Niisiis - mida pidid tankistid tegema, saamaks teada, kas ees olev kahtlane koht tanki kannab või on mõistlikum ringi sõita?

_________________
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!

"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.

On vett natuke merre voolanud. Mõeldud oli konservipurki. Sõdurid ikka istuvad lõkke ääres ja teevad kastilaudade ja nn "makaronide " abil lõket. Kui on lõke, saab ka sooja süüa teha. Sooja sööki ei pruugi pikalt jälle saada. Nii juhtuski ikka, et aeg-ajalt mõni tolbajob pani oma konservi lõkkesse soojenema ilma, et oleks kahte ava sisse teinud.
Mis puutub aga AKF vastusesse, siis üks mees teise kukile ja kui nad läbi pääsesid, siis ka lahingumasin pääses läbi.

Mis puutub aga AKF vastusesse, siis üks mees teise kukile ja kui nad läbi pääsesid, siis ka lahingumasin pääses läbi.
Oeh. Kui viitsiks norida, siis natuke noriks selle vastuse kallal küll, aga olgu peale ja loen õigeks. Kui päris täpne olla, siis pidi üks sõdur teise kukile võtma ja siis ühe jala peal selle kahtlase koha peal seisma. Kui jalg vajus, vajunuks ka tank. Tigerfibeli 39. leheküljel kenasti kirjas. Iseenesest muidugi üsna küsitav võte, sest võisid olla ju kaks väikest kasvu poolnälginud sõdurit, kes kumbki kaalus vaid 60 kg (aga jalanumber 47), või siis kaks sajakilost, aga 41 saapanumbriga meest. Mis aga konservikarpidesse puutub, siis milleks neile kahte ava vaja? Ühest piisab täiesti, palju kordi endal Emajõe ääres öösel kalal käies järgi katsetatud. Siis, kui veel "Makaronõ po flotskii" konservid müügil olid. Küll olid, kurat, head .

Aga pane järgmine küsimus rauda ja tulista välja!

P.S.
Mis puutub nähtusesse nimega soe söök, siis Rõuges oli kunagi (ehk on praegugi?) üks sellise kirjaga teeviit, mis mingile kohalikule söögikohale osutas. Soe söök? No eks susi taht' ka iks süvvä' .

_________________
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!

"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.

Omast kogemusest mäletan, ühe avaga kippus konserv jääma ühest küljest külmaks, teisest küljest jälle kõrbes ära. Esines ka juhtumeid, kui see üks auk ummistus kinni. Ma räägin nendest toredatest pudrukonservidest, mida omal ajal sai söödud nii külmalt kui soojalt kuskil x kohas. Hernepudru konserv oli kõige parem minu arust.
Praegu ei küsi.

Laiema avaliku huvi puudumise tõttu vahetan küsimust.

https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A2-35

Tank T-35 meeskonda kuulus erinevatel modifikatsioonidel 9 - 11 meest. Küsimus tuleb viimase kohta.

Milliseid erinevaid ülesanded täitsid kõik need 11 meest või nende ametinimetus?

Edit:

Vihjeks, et ülalolev Vikipeedia link on julgelt äratoodud selle pärast, et seal on meeskonda puudutav kirjeldus puudulik.
Arvuta näppudel kuidas tahad, aga kokku saab ainult kümme.

_________________
"Vaated ja veendumused pärinevad tunnetemaailma sügavikest ja loogika on enamasti vaid kuuleka intellekti abivalmis instrument põhjendamiseks ja õigustamiseks"
"Maul halten und warten diner!" (lõuad pidada ja lõunat oodata!)

Siin on neid 12.
https://military.wikireading.ru/5359

Link on lahe, aga kaks viimast nendest kaheteistkümnest ei teeni tankis sees.
Sinu pandud lingil ütleb "vne tanka" - aga osades kohtades ütleb samade meeste kohta "vne ekipaza"

_________________
"Vaated ja veendumused pärinevad tunnetemaailma sügavikest ja loogika on enamasti vaid kuuleka intellekti abivalmis instrument põhjendamiseks ja õigustamiseks"
"Maul halten und warten diner!" (lõuad pidada ja lõunat oodata!)