Kaitsevõimest kodanike silmis

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.

Eesti (ilma igasuguse välisabita)vs. Venemaa kõige muuga kui tuumarelvadega.

Peame vastu ühe päeva või paar
28
23%
Peame vastu nädala või paar
43
35%
Enne allaandmist peame vastu VÄHEMALT kuu
12
10%
Korraldame neile sellise põrgu, et kobivad tagasi koju
39
32%
 
Hääli kokku: 122

allatah
Liige
Postitusi: 1063
Liitunud: 15 Veebr, 2006 17:04
Asukoht: Tallinn/Tartu/Võrumaa
Kontakt:

Kaitsevõimest kodanike silmis

Postitus Postitas allatah »

KV ja KL on avalike uuringute põhjal viimasel ajal saavutanud rahva silmis kõrge usalduse. Samuti on need organisatsioonid, üldisemalt võttes siis EKJ ka mõnevõrra lugupeetavamas olukorras, kui veel mõned aastad tagasi.
Aga ikka ei saa lahti sellest suhtumisest, et meil pole sõja korral lootustki.
Eks mõned inimesed on ja ka jäävad ilmselt alati arvama, et parim oleks kohe pakkuda ennast Venemaa liitriigiks. Üldiselt ei viitsi enam seda teemat eriti lahata seltskondlikel koosviibimistel, aga eile sõpradega rääkides (kellest üks on ajateenistuses käinud ja mitmed minekul) olid kõik seisukohal, et venelasi on nii palju, et nad võiks meid kasvõi kividega surnuks loopida, meil ei jätkuks lihtsalt kuule.
Ja need arvamuseavaldajad ei olnud mingid väga pehmete väärtuste esindajad vaid ikka reaalsusega enamvähem kursis olevad inimesed, kes leidsid ka seda, et suure tõenäosusega on siiski 20a. jooksul oodata rünnakut.
Olen ma tõesti viimane loll, kes veel mingit iseseisva kaitsevõime lootus säilitab? Asi ei ole ju nii hull. Ma ei arva, et sõda oleks kerge, aga asju siiski korralikult arendades ja sõjaks valmistudes on meil siiski lootus muuta sissetund nii raskeks, et peale mõnda aega tõmmatakse väed tagasi. Kes minu viimase seisukohaga nõustuvad, võiks nüüd välja käia ideid, kuidas seda ka tavainimestele selgeks teha.
Ma üritasin hakata algusest, ehk siis rääkida sellest, et ega ikka päris 150miljonit venelast kõik korraga nüüd kah kallale ei tule, aga lootusetu. Selline tunne, et paljudel inimestel on sügaval hinges mingi lüliti, mis on praegu keeratud igastahes "lootusetuse" asendisse.
Küsimus on selles, et kui juba ajateenija (ja ta ei ole kahjuks ainus ajateenija, kelle suust ma midagi sellist olen kuulnud) niimoodi mõtleb, siis kas on üldse lootust, et ta mobilisatsiooni korral vedu võtab?

Sorry, kui see nüüd liiga pikaks ja segaseks jäi, aga kassiahastus tuleb lihtsalt peale, kui selgub, et valdav osa võitlusvõimelisest elanikkonnast on hea meelega nõus allaandma. Endal on ka juba selline tunne, et mismõttega siis mingi üksiküritaja olla, kui kõik teised nagunii alla annavad.

PS. Proovi mõttes korraldan siia ka ühe lihtsa küsimuse. Enne ei ole küsitlust korralanud. Ise otsustage, kas peate vastamisel silmas tänast olukorda või seda, kuhu me võiks hea arenduse tulemusena jõuda näiteks viie või kümne aastaga.
Riigi kaitse on liiga tähtis asi, et seda teistele usaldada.
Lemet
Liige
Postitusi: 19942
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Postitus Postitas Lemet »

Tahaks loota, et nädalat paar, aga karta on, et praeguse seisuga heal juhul paar päeva. Kui sedagi. Tõsiasi on ju see, et minu arusaamist mööda on õige ajastamise korral võimalik kallaletung sisuliselt tühjadele kasarmutele, ning 15 aastase tegemata kodanikukasvatuse tulemusena ei ole oodata ka erilist tungi ümber mobilisatsiooniasutuste. Loodan muidugi, et näen kõike liiga pessimistlikus valguses ja siinkohal on kõigil lugupeetud foorumlastel hea võimalus mulle mu eksiarvamus PÕHJENDATULT ära seletada. Praegu tundub küll, et piisab paari SU-24 ülelennust EKV ladudest ja tehnika majutuspaikadest (ja ärge tulge rääkima venelaste võimetusest, NII PALJU suudavad nad küll, et ilma eriliste ettevalmistusteta polgu jagu neid pommitajaid ilma silmatorkavate ettevalmistusteta teele panevad) ning paari IL-76 maandamisest Tallinna lennuväljal. Edasine on juba "delo tehniki", uus valitsus palub vene sõjaväge rahuvalvamiseks kohale ning õige serveerimise korral kehitab lääs vaid õlgu, pidades kõike toimunut mugavalt ühe pisiriigi siseasjadeks, millele võib vaid näppu vibutada ja osapooli mõistlikkusele üles kutsuda.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
kert122
Liige
Postitusi: 619
Liitunud: 27 Juun, 2007 21:22
Kontakt:

Postitus Postitas kert122 »

millega me sissetungi raskeks teeme, on ka kysimus. lahedate rakmetega? vastaspoolel tuleb vastu, ma pakun, kaks diviisi, ei taha arvutada kui palju tanke, hävitajaid, suurtykke, ja muud rasket tehnikat vastas seisab.
dessandi vastu ei saa mitte kottigi teha, miinitörje alustega selle vastu ei saa.
dessant vöib tula öhust, merelt, diversiooniryhmad nagu sipelgad igaltpoolt. Linter vötab voodi alt laseri, söidab kellaverre radari juurde-rusuhunnik.
seejärel hakkab vaikselt sisse vurama tanke, suurtykkide ja lahingkopterite toetusel-tankid liiguvad 6 tunniga piirilt tallinani, mööda peateed, tähtsad ristmikud võetakse kohe valve alla ja valmis.
järgmine hommik on valitsus vahetunud, antakase korraldus-kaitseliitlased, relvad maha panna. kõik.

palun, tehke mulle röömu, lykake ymber, öelge et ma olen täiesti valesti aru saanud.
paraadil näeme, raisk
Kasutaja avatar
Actual
Liige
Postitusi: 539
Liitunud: 13 Mär, 2008 11:47

Postitus Postitas Actual »

Paar nädalat paugutamist võib olla üsna reaalne. Kuigi jääb arusaamatuks millisest hetkest alates Venemaa oleks sõja võitnud:
kas siis kui meie kaitsevägi on purustatud, või kas siis kui meie valitsus kirjutab alla kapitulatsiooni lepingule,
või siis kui vaenlane on saavutanud kontrolli meie territooriumi ja kõikide punktide üle mis iseloomustavad suveräänset riiki, või siis... jne.
Näiteks kui meenutada Iraaki, siis sõda deklareeriti võidetuks vist üsna varakult, aga tegelikkus polnud nii ilus.
Praeguses seisus on tõesti Venemaa rasketehnika ning selle hulk meie võimalustest üle. Aga samas ei tasuks unustada,
et meie vastase ressursid pole samuti piiramatud ei inim- ega relvastuse ressursid, vaenlane sureb samamoodi kuuli ja killu läbi ja
ei kasva koheselt kahte keha asemele, vaenlane võib teha nii strateegilisi kui taktikalisi vigu jne.
Arvuliselt ülekaalukat vastast saame kompenseerida motivatsiooni ja kvaliteediga, samuti on meil kaitsja eelis.

Tegelikkus kipub olema hoopis kolmandat moodi - enamik sõdu vist ei realiseeru nii nagu ükskõik kumb pool seda planeerib.
allatah
Liige
Postitusi: 1063
Liitunud: 15 Veebr, 2006 17:04
Asukoht: Tallinn/Tartu/Võrumaa
Kontakt:

Postitus Postitas allatah »

Lennuväega segipommitamisest niipalju, et SU24 võib meile palju kahju teha, aga mitu protenti meie reservidest nad siiski hävitada suudaksid? Suuremad ja tuntumad väljaõppekeskused ja laod saaksid ilmselt tabamusi, aga pakun, et ühe päevaga, veelvähem "paari su24 ülelennuga" jääb enamus tehnikast siiski korda. Ootamatu pommirünnak kõigega mis lendab on siiski vast kõige ohtlikum. Samas see on teema, milles me saame ise üpriski palju ära teha hajutuse abil. Kunagi jooksis vist isegi meediast ja siit foorumist läbi juba olemasolevate mobilisatsiooniladude arv. Päris suur number oli... Tallinnas elavad võitlejad võiks mõelda juba sellele, kui mitmes eri paigas Tallinna piires olete te käinud, kus hoiustatakse automaate, miine, tankitõrjerelvasid. Pakun, et ka ülejäänud Eesti jaoks hoiustatavad relvad ei ole ühte paika kuhjatud.

Maandumine lennujaamas või randumine sadamas on sündmused, millele järgneks ilmselt Tallinna kaotus.
Nüüd tulekski mõelda sellele, mis on allaandmine ja millal seda teha. Siis kui oleme jäänud ilma Tallinnast, ning samal ajal tullakse ka Ida- ja Lõuna-Eestist, jääb meie kätte esialgu veel üpriski suur tükk riigist ja ka EKJ on siiski veel tegutsemisvõimeline.
Ning kui toimub ka kindla peale dessant Tallinnasse (mitte paarsada vaenlast, sest sellest ei pruugi jätkuda ka täieliku üllatuse korral), siis kuhu nad veel suudaks dessandi teha? Kas jätkuks ka Tartu ja Pärnu vallutamiseks või on reaalne piir siiski vaid Tallinna äravõtmine?
Otseloomulikult jääb siiski õhku küsimus, et kuidas reageerivad üksused sellele, kui võõrvägede kontrolli all olevast Tallinnast hakkab tulema käske stiilis "relvad maha panna ja piirid avada vms".
Tahaks loota, et selle eelneva jutuga sain natukenegi LEMETi seisukohti ümber lükata. Ehk on tõde vähemalt kuskil meie kahe seisukoha vahepeal.

Kerdile vastaks järgnevalt. Las nad ründavad Kellavere radarit, las terve viies kolonn ründab seda, mis kasu meil sellest radarist ilma NATO lennukiteta on. Heal juhul ehk jõuab sealt info riigi tippametnikeni mõni minut enne pommide langemahakkamist.
Maismaal kolonnide liikumise peatamine on kahtlemata keeruline, eriti veel kui seda peavad tegema puuduliku varustusega koordineerimatud väikesed üksused.
Aga siiski minu varasema jutu järgi peaks meile jääma alles miine, granaadiheitjaid ja automaate. Mingeid tankikolonne purustavaid lahinguid nüüd KLi jaoga ei pea, aga natuke vähemalt aeglustab, et anda aega mobilisatsiooniks. Näiteks arvan, et suudaksin hetkel Tartus olles kahe tunni pärast olla juba paari kaasvõitlejaga kasvõi oma autoga kuskil võru või põlva kandis kergelt kohandatud kaitsepositsioonidel ning mõned miinid oleks juba kruusateedel sissekaevatud või puude küljes. Kahe tunniga tuleb täiskäigul piiritagant juba Tartusse, aga sedagi vaid siis, kui neil ikka kõik väga hästi läheb ja meie saame sellest teada alles siis kui paanikas inimesed politseisse helistavad.

Actuali jutt on juba natuke positiivsem :D, loodame, et mitte väga sinisilmne. Küsimus on muidugi selles, et mida lugeda allaandmiseks, aga see kisub kohati juba poliitika poole ning varasemast teame, et mõni allaandmine on tulnud võibolla ka liiga varakult.


Kui nüüd natuke veel Venemaa võimekusest rääkida, siis ma ei arva, et meil oleks kõik nede tegevused teada, aga samas praegugi ju koondab Venemaa Gruusia piirile vägesid, tõsi,mitte küll väga salajaselt. Seega arvan (parandage mind, kui eksin), et suuremate maavägede liikumisest Eesti piiri lähedal saaksime me ikka mingit aimu.
Lisaks ei tasu kogu selle arutluse käigus unustada fakti, et isegi kui Venemaa sõdiks esialgu ainult meiega, ei too ta ilmselt kõiki ressursse siia. Samas vaevalt et Eesti peaks kaitses olles jätma osad väed Lääne-Eestisse, et olla valmis ka Rootsipoolseks rünnakuks.

Päris lõpuks ütleksin veel seda, et alati on olemas äärmuslikud variandid. Ehk siis kui meil läheb kõik kõige halvemini ja neil paremini, kui plaanitud. Asi võib ka vastupidi olla.
Kui me ise suudame natukenegi oma plaane teoks teha, ei tasu arvata, et vastasel läheb kõik 100% plaanide järgi.

Nüüd on teie kord minu väiteid ümber lükata. Oi, kuidas ma tahaksin, et see teil ebaõnnestuks...
Riigi kaitse on liiga tähtis asi, et seda teistele usaldada.
Lemet
Liige
Postitusi: 19942
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Postitus Postitas Lemet »

Paraku mitte....

Hajutatusest.
Näiteks STGV oma torudega. mis on hoiustatud ilmselt suhteliselt komplektselt suht väiksel maa-alal. Ja milliste asukoht on GRU-l ilmselt suurepäraselt teada kasvõi tänu Simmile ja muukeelsele ajateenistusele. Või ka omakeelsele rahanäljas rahvale. Ja nagu siingi on jutuks olnud, on mõni aeg aastas kasarmud praktiliselt inimtühjad. Samas on needsamad SU-24 meie piirile suht lähedal, Gdovis minu mäletamist mööda see 722 polk. Mis asub 63 kilomeetrit Ivangorodist lõunasse. Mingil ajal oli ka teine polk Siverski lennuväljal, 67 pommituslennuväe oma. Lennuaega siis siia kuskil 25-30 minuti tuuri. Ehk siis vähemalt kaks väljalendu päevas minimaalselt. Kus on need inimesed, kes on vajaduse korral suutelised nii vanad 155(?) mm kui ka viimati soomlastelt soetatud D-30 laoplatsidelt minema viima ja hajutama. Pluss muu tehnika. Vähemalt 100 autojuhti. Kuniks ülejäänud mobiliseeruvad. Palju on polgus lennukeid? Milline on SU-24 kandevõime?? Kui mitu tonni lõhkeainet on VVS üksainus polk suuteline vaid ühe päevaga ladudele ja seisuplatsidele pillama??? Seda enam, et maa pealt praktiliselt mingit vastutegevust ja ohtu pole. Ja ka liitlaste poolt vaevalt. Kas keegi üldse oskab öelda, kuidas tegutsevad sellisel puhul Leedus paiknev kirbutsirkus. Nende ülesanne on ju vaid air policing, sõjategevuses osalemine eeldaks minu talupojamõistuse kohaselt parasjagu roteeruva riigi poliitilist otsust. Või on selline otsus juba eelnevalt vastu võetud. Kui nii, siis kas ei peaks sellest ka laiem üldsus teadlik olema.

Edasi-
Tallinnas elavad võitlejad võiks mõelda juba sellele, kui mitmes eri paigas Tallinna piires olete te käinud, kus hoiustatakse automaate, miine, tankitõrjerelvasid

ja
Maandumine lennujaamas või randumine sadamas on sündmused, millele järgneks ilmselt Tallinna kaotus.

Minu komment on ilmselt liigne...liiatigi paiknevad vistist Tallinnas ka enamus jämedaid torusid. Nii et ei veennud...kahjuks.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kasutaja avatar
man21
Liige
Postitusi: 822
Liitunud: 01 Juun, 2005 13:34
Kontakt:

Postitus Postitas man21 »

Mina isiklikult ei loodagi targale valitsusele, võimsale kaitseväele jne. Kaitseliit asub minust paarisaja meetri kaugusel ja esialgu mulle M 14´st piisab. Seejärel orgunnin enda umber vaimselt tugevaid inimesi, isegi kui nad relvaga midagi teha ei oska, sest küll rakendus leidub. Seejärel hakkan tegutsema. Ma arvan, et kuu aega vastupidada pole mulle ja löögiüksusele mingi probleem. Üks kahest, kas mina jalad ees või nemad, kuid mulle meeldib rohkem variant, et nemad.
Ela täiel rinnal ja kui kord kooled, siis ära kahetse elatud elu!
Jaanus2
Liige
Postitusi: 3835
Liitunud: 31 Mai, 2007 13:17
Kontakt:

Postitus Postitas Jaanus2 »

Soovi korral üle sõita on kerge, see on selge. Enne vägede koondamist tuleb veel sealpool enda jaoks valmis mõelda, mida saavutada tahetakse ja mida teha pärast ülesõitu. Seda polegi nii lihtne välja mõelda, igaljuhul on see tükk maad keerulisem kui Gruusia puhul. Kui mõte hakkab sellises jaburas suunas liikuma, et üle sõita võiks, sest hilisemaks ajaks on hea plaan ja ülesõidetuna oleme paremad kui ülesõitmata, siis on tegelikult veel kõvasti aega, sest sellise jabura meelestatuse kujunemine-kujundamine on kaugele näha ja võtab aega. Praegu midagi sellist ei ole, on vaid tavapärane hellituste jagamine. Alles pärast seda tulevad sõjaväeõppused ja siis sissetung. Seda on palju loota, et me ise omad asjad selleks ajaks korda saame, aga liitlased jõuab selle ajaga mobiliseerida küll - kasvõi diplomaatilisi muskleid näitama. Kui liitlastest ikka asja on muidugi. Kokkuvõtteks - Vene peab enne ikka tublisti irratsionaalsust koguma, et seda ette võtta. Gruusia tulemusedki veel lahendamata ja kipitavad nagu pind perses igal rahvusvahelisel kohtumisel, isegi kui väliselt tehakse head nägu.
kert122
Liige
Postitusi: 619
Liitunud: 27 Juun, 2007 21:22
Kontakt:

Postitus Postitas kert122 »

man21 kirjutas:Mina isiklikult ei loodagi targale valitsusele, võimsale kaitseväele jne. Kaitseliit asub minust paarisaja meetri kaugusel ja esialgu mulle M 14´st piisab. Seejärel orgunnin enda umber vaimselt tugevaid inimesi, isegi kui nad relvaga midagi teha ei oska, sest küll rakendus leidub. Seejärel hakkan tegutsema. Ma arvan, et kuu aega vastupidada pole mulle ja löögiüksusele mingi probleem. Üks kahest, kas mina jalad ees või nemad, kuid mulle meeldib rohkem variant, et nemad.
oled sa terve? mis sa oma m14-ga teed?moona on?
ja kuidas sa tegutseda kavatsed? kuu aja toiduvaru kust ja kuidas hangid?
kas sinul ja sinu löögiyksusel on mingi plaan ka vöi kavatsete kuu aega jutti köigel mis ees on, hakkliha teha.
ei, aga head teed :wink:


esiteks, midagi ei juhtu yleöö, kui märgid juba tekkivad, ja kotkad puudelatvades oma pöidlad persest välja võtavad, suudame vöibolla töesti nädala vastu panna, juhul kui liitlased suudaksid meie öhuruumi meie oma hoida, oleks vaenlane pystihädas, kuna nad ei saa siia miljoneid inimesi tuua, neid on ju vaja juhtida. eestlane on elajas kui vaja, kui me suudaksime koos liitlastega vastase suurtykiväe puruks tampida, siis sellest vast piisaks ka esialgu, kuna ei usu mina et tankid julgevad liikuda ilma kopterite ja suurtykkide toeta, kui neid kahte pole ongi hambad ,kuna tank vöib igalt poolt laksu saada, ja sellega nad ei riskiks.
ainuke jama on see et meie pool peaks olema imehea koostöö, millese ma ka hästi ei usu, suurtykivägi on meil ka mähkmetes alles. scoutidel tuleb ilmselt probleeme kohe alguses kuna seal pidavat olema palju vene keelt könelevaid kodanikke.
kes siis jääb, kaitseliit??? kes siis politseid aitab... :D
nali naljaks aga peaks vist olema arusaadav et meil ei ole nagu eriti löögivöimet, sissiteemat arendada ei taheta, aga ´vaatame vaatame, talupojad on yldiselt leidlikud.
paraadil näeme, raisk
Kasutaja avatar
Gfreak
Liige
Postitusi: 562
Liitunud: 11 Jaan, 2007 18:05
Kontakt:

Postitus Postitas Gfreak »

Mina isiklikult ei loodagi targale valitsusele, võimsale kaitseväele jne. Kaitseliit asub minust paarisaja meetri kaugusel ja esialgu mulle M 14´st piisab. Seejärel orgunnin enda umber vaimselt tugevaid inimesi, isegi kui nad relvaga midagi teha ei oska, sest küll rakendus leidub. Seejärel hakkan tegutsema. Ma arvan, et kuu aega vastupidada pole mulle ja löögiüksusele mingi probleem. Üks kahest, kas mina jalad ees või nemad, kuid mulle meeldib rohkem variant, et nemad.
Jõuamegi ringiga tagasi pidevalt mainitud julgeolekuabinõuni- grupid olgu valmis ja moon kohe varnast võtta. Sellise grupi ja ettevalmistusega peab mitu aastatki vastu kui vaja. Iseasi kas sulle see M-14 kätte antakski. Pealegi oleks sul soomuki-tankivastast materjali vaja...

Aga meredessandi vastu on olemas abinõu: Piirivalve. Ideaalis võiks olla igas kordonis mingi 10 meest raketikaatritega. Kohe kui ilmub võõras objekt radarile, siis uurima minna. Aga kuna piirivalve kuuldukse politseiga kokkupandavat, siis...

Samuti võiks kaitsta malevkondade staape ja relvahoidlaid. Näiteks pannes kompleksi ümber 3-4 ÕT kahurit ja 1-2 raketisüsteemi. Süsteemi(de) meeskond võiks pidevalt valmis olla.

Jään ka oma seisukohale, et Eesti peab välja arendama korraliku hoiatussüsteemi. Ja tsiviilkaitse. Muidu läheb jamaks.

Muide, kas meil MG-3 ÕT aluseid on kuskil? Või KSP? Ja kui palju kahju see teeks?

Ja Kerdile: palju sa oma kustiga ikka tangi vastu teed. Miine on vaja.
Ee... Juhani!!! :lol:
Kasutaja avatar
man21
Liige
Postitusi: 822
Liitunud: 01 Juun, 2005 13:34
Kontakt:

Postitus Postitas man21 »

Relvaga muretsetakse teised relvad. Miks ma peaksin oma pead valutama ette mõtlemisega. Kui olukord on käes, siis on näha, mida teha. Selliseid kuradi "mõttehiiglasi" on ennegi nähtud, muudkui mõtlevad, selle asemel, et tegutseda.
Ma saan hakkama, ära muretse, niikaua, kui sina mõtled, mina teen moskoviitide elu kibedaks.
Ela täiel rinnal ja kui kord kooled, siis ära kahetse elatud elu!
Lemet
Liige
Postitusi: 19942
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Postitus Postitas Lemet »

.
Sellise grupi ja ettevalmistusega peab mitu aastatki vastu kui vaja.
Kui mõtled metsas, siis see on küll hullu hobese unenägu. Ei peetud isegi vahetult peale sõja lõppu, kui maamajapidamisi metsavendi hulgim toitmas-katmas-varjamas oli ning motivatsioon kohe-kohe algavast uuest sõjast Venemaa ja endiste liitlaste vahel tugev. Praegusest tühjast ja lagedast maast rääkimata. Talusid pole=süüa põle. Ilma tagalata ei sõdi, see võiks ükskord selgeks saada. Eriti kui jahtima hakatakse. Ja et hakatakse, selles võid kindel olla. Saavad inimesed haavata, kuhu jätad? Metsa võsa sisse? Aga kui õues on miinus kümme kraadi? Ja tuld teha ei saa?? Minu arust on see sissisõja kuulutamine suht kahtlane teema meie inimtühjal maastikul...
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kasutaja avatar
Gfreak
Liige
Postitusi: 562
Liitunud: 11 Jaan, 2007 18:05
Kontakt:

Postitus Postitas Gfreak »

Pisut lapsikuks kisub juba... Ja seda tuleks oodata minust, kel ilmselgelt man21-est jaanipäevi vähem nähtud on...

Seepärast mõeldaksegi, et kui olukord käe, siis tegutseda oskaks. Paistab, et sul on mõeldud, aga mitte piisavalt. Kui ma kirjutasin moon, siis ma ei mõelnud ainult kuule. Toit, vesi ja ulualune on vaat tähtsamgi kui püss. Ainult püssiga kärvad päris kiiresti põõsa all, aga kui püssi pole, on hõlbus kasvõi tellisega joobnud soldatil nägu sisse virutada. Ja SIIS saad püssi, kui niiväga tahad.

Ja lemet, pole see olukord nii lootusetu midagi. Seepärast peavadki laod olemas olema ENNE sõja algust. Inimeste haavatasaamine on iseasi. Seepärast ongi metsavennasõjaks tugeva iseloomuga inimesi vaja. Näiteks mina loen vajalikuks "relvastuseks" mürgikapsleid. Pealegi ei pea ma sissisõja all silmas Rambo moodi uitamist, vaid siiski lokaalset vastupanu. St. punkreid ja ladusid. Pealegi on siin minu kandis talusid ja põlde terve p#rsetäis, kust saaks kasvõi suvel-sügisel talvevarud välja kaevata. Pluss poed jne.

Ja ei, ma ei ole fanaatik.
Lemet
Liige
Postitusi: 19942
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Postitus Postitas Lemet »

A seda viimast ma polegi ju väitnud... :wink:
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
kert122
Liige
Postitusi: 619
Liitunud: 27 Juun, 2007 21:22
Kontakt:

Postitus Postitas kert122 »

teil ei ole vahendeid mitte midagi teha, ja siis kui see olukord ykskord käes on, siis te lasete pyksid täis, ja teie pole ainukesed,see on fakt.
kui need suurtykilöögid peaks vastaselt tulema, ja tankid vurama hakkavad, hoidke piip ja prillid, et midagi sellist ei juhtuks.
ja oma m14-ga vöite töepoolest minna teisi relvi varastama, aga kui mistralit varastate, siis ärge unustage kasutusjuhendit. 8)
paraadil näeme, raisk
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 26 külalist