Just-just panin fakti konstateeriva postituse ka teise teema alla, aga kuna siin just sama asi jutuks siis kopeerin siia kah. Peaks nagu klappima.
Eh-hee!
Tänahommikustes uudistes seletas pikalt laialt kohe saate alguses, et kuidas ikka Eestis ja Eesti firmas ehitatakse soomustatud autosid. Olla teised kõik kenasti katsetused ja igat masti kontrollid läbi teinud jne. Ikka sellest samusest "Kombat"-ist jutt.
Paras šokk Eestimaa inimesele.
(nii paistis see ka uudise toonist välja) Šokk neile, kelle jaoks on juba aastaid aksioomiks olnud "tõsiasi", et MEIE JU SELLISEID ASJU KUNAGI TEGEMA EI HAKKA. Diktorilegi paistis taoline asi miskit totaalselt mõistusevastast olevat.
Vahest nüüd hakkab ka maarahva teadvuses mingi läbimurre toimuma ning hakatakse silmanurgast jumaldatud väljamaise saasta kõrval ka miskit omamaist nägema.
Mis aga puutub sellisesse juttu (ja kümneid teisi samalaadseid) -
Ja kodumaal me lihtsalt ei suuda korralikku soomukit valmistada lähiaastail. Et suudaks varuosigi toota või põhjalikult moderniseerida, läheb vist veel aastaid. Samas, kui suudakski, oleks käive ikka nii väike, et hind tuleks kosmiline. ... ... ...
..., siis siin on tegu lihtlabase
õpitud abituse sündroomiga, rüütagu me oma mittemidagitegemist siis ükskõik kui särava sõnavahuga. Nii lihtne see ongi.
Muideks!
Iisrael, meie militaartehniline iidol, kellesse oleme harjunud suhtuma kui SUURriiki ja kes nagu täiesti enesestmõistetavalt toodab ja kasutab maailmaklassi omamaist relvastust-tehnikat,
on ju tegelikult tavaline väikeriik ja pindalalt isegi väiksem kui meie armas Maarjamaa.
On mille üle järele mõelda, või mis?
Meie pragmaatikute (missuguse maailmavaate kummardajaid meiegi foorumis küllaga on) vaatepunkte Iisraelile üle kandes ei peaks seda riiki üleüldse olemas olemagi. Eriti arvestades selle geograafilist asukohta ja naabreid. Kuid ometi on see riik olemas ja ei ilmuta põrmugi agonaalses seisundis poollaipa!
Arvestades valitsevate arvamusliidrite arusaamu nii meie foorumis, kui riigis tervikuna, ei imestaks ma põrmugi, kui mingi aja peale saaksime taas kuulda näiteks sellist üldsust šokeerivat uudist, et Eestis toodetakse ka helikoptereid-lennukeid ja krt teab veel mida. Kuid kaitsestruktuurides toimub arutelu ikka laadis - kas osta seda või teist vanarauasaadetist ja kes küll võiks meile selle raua loovutada. Sest meie ise oleme ju nii pisi-pisi, ja me oleme nii hädised ja mannetud jne., jne. ..., et me ise ju ei oska ja tegelikult ei tahagi osata-suuta. Ning kuna me ei suuda ja ei tahagi suuta, siis ei hakka me proovimagi, sest nii-kui-nii ... Ja riigikaitse on ikka palja p...sega ja ainsaks kaitseks kaitseväelase ihule on KODUMAINE digilaik ning parimaks liikumisvahendiks punktist A punkti B meie võitmatu sõduri alajäsemed. "Ferrari"-t ei saa ja "Opel"-it ei taha.
Ja veel! Ka siinsetes postitustes võime alatasa lugeda, et - ... lähima 10 aasta jooksul ei ..., lähima 15-20 aasta jooksul ei saagi olema, jne. ...
Tegelikult olen ma seda juttu juba 15-20 aastat tagasi kuulnud. Siin samas Eestis, muideks. Ja see aeg on olnud kiire mööda saama, kuid - jutt on ikka samaks jäänud. Pigem võiks isegi öelda, et mida aeg edasi, seda enam on valitsevaks saanud arusaam endast (Eestist), kui maailma haledast ja mannetust kääbusvärdjast, kes on küll tsivilisatsiooni piiririik, kuid keda seeläbi just-kui kõik teised aitama ja abistama peavad ning ise nagu ei peakski midagi tegema.
Ütleksin seepeale, kui jälle seda just-kui igati põhjendatud pragmaatikute sõnamula kuulen, südametäiega, nagu meie põhjanaabriteks olevate hõimuvellede juures tavaks: "Mitä v... !!!!"