Kaitsetööstus

[Walter2]

Seejuures – ja vabandage mind nüüd pühaduseteotuse ja ebapiisava patriotismi eest – ei ole mina üldse veendunud, et see kodumaise kaitsetööstuse poputamine ja võimalik eelistamine meile ühel päeval valusalt kätte ei maksa. Väikese ja vaese rinderiigina tuleks igast hanke-eurost välja pigistada maksimum, osta parima hinna ja kvaliteedi suhtega asju. Vähegi keerukamate relvade või varustuselementide puhul ei saa kodumaine tootmine olla turu väiksuse tõttu odavam välismaistest, juba ammu massilises tootmises olevatest analoogidest.

See ei kehti rõivavarustuse suhtes. Kõike seksikat mida piiritaga müüakse üüberhindade eest on võimalik kodumaal toota/hankida odavamalt, andmata mingist otsast järgi kvaliteedis.

[A4]

Jah, nõus, peaaegu kogu riidevarustus, rakmed ja seljakotid on vist suht-koht algusest peale tulnud Eesti ettevõtetest. Aga siin peaksid ka mahud (tuhanded komplektid riideid, saapaid, rakmeid ja seljakotte iga-aastaselt) olema sellised, et kohapeal tootmine tasub ära, samuti ka kaitseväe vajadus saada n-ö Eesti-spetsiifilist kaupa (meie enda mustri ja lõikega vormid, meie enda vajadustele disainitud rakmed jne). Aga tegemist ei ole relvade või laskemoonaga, mille kohapeal tootmist senine seadusandlus piiras.

Samuti võib nt saabaste puhul tuua ka äraspidise näite, kus aastaid osteti saapaid Soomest, Poolast vm Kesk-Euroopast, samal ajal kui tänane tarnija Samelin pidevalt ja avalikult kurtis, et miks ei eelistada nende kodumaist toodangut. Ei eelistatud, sest alguses oli kvaliteet olnud kohutav, ja hiljem hind liiga kõrge võrreldes välismaiste saabastega.

[Viiskümmend]

USA vormid (valmistatakse Hiinas või mujal Aasias) on vastupidiselt üle 3 x odavamad, kui Eesti omad, Eesti vormi odavus seisneb hoopis nende pikemas ekspluatatsiooniperioodis. Ameerikas on välivorm lihtne kulumaterjal ning kusagil mälus on ähmane teadmine, et neid väljastatakse seal ka 2 komplekti aastas. Eesti nn. pika kasutamise praktika on aga palju säästlikum ning rohkem keskkonnaga arvestavam. Samelini saapaid on minu arust kogu aeg ostetud, lihtsalt vahel on nad hangetes ka teiseks/kolmandaks jäänud, juhtub? Mulle tundub, et Milremi tank on veel kontseptsioonist ees, liiga uus asi, et hetkel kehtivatesse traditsioonidesse/rutiini mahtuda aga kuna näiteks droonid on end juba täiega kehtestanud, siis eks kunagi tuleb ka UGVde aeg?!

[Kriku]

Kindlasti tuleb. Küsimus on selles, kas me niikaua kestame.

[Viiskümmend]

Kui Venemaa, USA või ISIS suudavad miski UGV kusagil konfliktiepitsentris edukalt pildile tuua siis on uks kohe pärani lahti, praegune odavate, consumer ning DIY droonide edulugu umbes sellisel kiirel moel ju toimus. Meil jääb üle ainult oodata ja seirata toimijaid "kellest sõltub", mis ei ole ju kulukas tegevus

[nimetu]

Lisaks Nord Armsile hakkab ka S-Arms tootma tulirelvi. Valmistatakse suhteliselt standardseid AR-15 baasil poolautomaate. Hind loodetakse saada 1000 euro kanti või alla selle.
https://parnu.postimees.ee/6031009/parn ... omaatrelvi

[Kriku]

Siia ka:

Kümmekond Eesti kaitsetööstusettevõtet eesotsas Milremiga on alustanud konsortsiumi loomist, millega osaleda Eesti, Soome ja Läti kavandatavas soomukite ühishankes ning võimalusel ka ise soomukeid Eestis tootma hakata.

https://www.err.ee/1071610/konsortsium- ... tma-hakata

[KategorieC]

See on nüüd küll väga ambitsioonikas plaan et ise soomukeid toota. Seal peab mingi väga hea idee taga olema et miks peaks ostma soomukeid kelleltki kellel on null kogemust selles vallas. Soomukite turg ei tundu olevat selline kuhu saab jala lihtsalt vahele kui mingit eriti suurt eelist teiste pakkujate osas ei ole.

Milrem võimekust/ambitsioone vaadates proovitakse ehk teha mingi kaugjuhitav platvorm?

[Kapten Trumm]

Soomukite tootmise ainus toimiv variant Eesti skaalas on see, et kamin toetab (läbi kaitsearendusrahade) selle väljatöötamist ja esimesed mõned sajad võetakse kasutusele siin. Tekkiva kogemuse baasil saab liikuda edasi välisturule.

Soome puhul, kus kaitsetööstuses (ja laiemalt tööstuses) on raha rohkem liikumas töötas selline variant, et SISU lõi oma kuludega lihtsa veoautopõhise soomuki (PASI=Panssari Sisu) ja riik tellis neid mitusada (konkureeris BTR-80). Seejärel läks jupphaaval ka ekspordiks (Rootsi, Norra, Holland).

Meil kahjuks puuduvad taolisel skaalal masinaehitusfirmad, kes omaks piisavat oskusteavet sõidukite loomiseks ja kellel oleks piisavalt raha taskus, et teiste tellimuste kõrvalt paar prototüüp luua ja katsetada.

Nii lihtne see ongi.

[nimetu]

Seal peab mingi väga hea idee taga olema et miks peaks ostma soomukeid kelleltki kellel on null kogemust selles vallas.

Päris nii ei saa öelda, et neil on null kogemust. Milrem tegeleb juba tükk aega Paside hoolduse ja remondiga ning alustas CV90 hooldusega. Hiljuti võideti ka leping Läti pannvaagenite hooldamiseks. Sealt edasi pole enam väga suur samm, et midagi tootma hakata.
https://milrem.ee/elutsuklihaldus/

[Viiskümmend]

Rahvasoomuk saabki ärimeeste vedamisel lõpuks teoks

[AMvA]

Seal peab mingi väga hea idee taga olema et miks peaks ostma soomukeid kelleltki kellel on null kogemust selles vallas.

Päris nii ei saa öelda, et neil on null kogemust. Milrem tegeleb juba tükk aega Paside hoolduse ja remondiga ning alustas CV90 hooldusega. Hiljuti võideti ka leping Läti pannvaagenite hooldamiseks. Sealt edasi pole enam väga suur samm, et midagi tootma hakata.
https://milrem.ee/elutsuklihaldus/

See ei ole see Milrem - kaks eri firmat, sama nimeosa.

Ja ega mootori õlivahetus ja varuosade vahetamine ei ole ikka päris sama, mis terve soomuki väljaarendamine ja tootmine.

[A4]

Ma arvan, et lõplik „tõde“ ja perspektiiv peitub Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori tsitaadis: „Samal ajal rõhutaks veel üle – projekti number üks eesmärk on arendada Eesti kaitsevõimet läbi jalaväeüksuste soomustamise. Kõik ülejäänud eesmärgid tulevad peale seda."

Ehk teisisõnu – kui Eestis kohapeal tootmine võimaldaks hoida hinna all ja hankida Kaitseväele rohkem soomukit kui mingid muud alternatiivid, siis võib sellel plaanil isegi mingit jumet olla. Kui aga kohapeal tootmise käivitamine ajab tükihinna ülesse, siis ei peaks raiuma, et iga hinna eest tuleb need masinad Eestis kohapeal kokku panna.

Samuti juhiks tähelepanu, et selle konsortsiumiga pole (praegu) liitunud Milrem, kel ilmselt ainsana on selles vallas juba mingi kohapealne võimekus ja kogemused olemas läbi seniste Paside hoolduse ja remondi. Milremis endas aga kuulub enamusosalus soomlaste Patriale ning mina pole kindel, kas Patria on huvitatud tootmise püstipanekust väljaspool Soomet.

Üleüldse ei peaks ülefetišeerima vajadust Eestis kohapeal asju toota. See võib arenduskulude tõttu tükihinna kõrgeks ajada ning pärast on ikka risk, et tekkinud tootmisvõimekusega pole midagi peale hakata. Olulisem on, et Eestis oleks võimekus neid masinaid kohapeal remontida ja hooldada. Ning seniste Paside ja Milremi näitel pole põhjust uskuda, et see nii ka ei läheks uute soomukite puhul.

[Kilo Tango]

...
Meil kahjuks puuduvad taolisel skaalal masinaehitusfirmad, kes omaks piisavat oskusteavet sõidukite loomiseks ja kellel oleks piisavalt raha taskus, et teiste tellimuste kõrvalt paar prototüüp luua ja katsetada.

...

Masinatööstuses on meil keerukate masinate seeriatootmise kogemus kindlasti olemas. Kas ka "rasva" on nii palju, et sinna ise piisavalt sisse panna, on iseasi, aga selle taha asi ei jää. Toodetakse seadmeid naftaplatvormidele, igasuguseid haagisseadmeid põllumajandusse tervete laoplatside kaupa. Ei ole see Eesti nii "mittetootmismaa" sugugi.

[AMvA]

Naftaplatvormi seadmete tootmine käib reeglina tellija jooniste järgi ja põllumajanduse haaget soomukiga võrrelda on veidi kohatu.