www.militaar.net

Hertsog, Markii de Sade'i Soodoma 120 päeva ehk kõlvatuse kool (eesti keeles ilmunud järjejutuna Maajas).
Stirner, Aleksandr Beljajevi Maailmavalitseja.

Kui ma olin seitsmene, siis tahtsin ma kangesti olla Pavlik ("Kahe ookeani saladus") või õieti küll tema asemel. Aga siis avastasin "Maailm ja Mõnda" sarja. Helen ja Frank Schreider, Eric Collier, Norbert Casteret, Bernhard ja Michael Grzimek, Hans Hass, Fridtjof Nansen, Thor Heyerdahl ja paljud teised.
Kirjanduslikest tegelastest vast Werner Holt ja muidugi Vahva Sõdur Švejk.

hagen kirjutas:Kuna lugema õppisin,kultusteose Švejki järgi,siis esimene iidol oli ülemleitnant Lukaš.
Paganas küll,mees kaldus fetišismi(mis see tähendas polnud tollal aimugi,aga tundus uhke) omas reliikviate kogu,naised tõid kingitusi elu nagu lill,ilus munder ja puha.See sai ka tõukeks minna saksa keelt õppima.
Aeg edasi ja iidoliteks said Werner Holt ja Estori Rumata(Strugatskid"Raske on olla jumal")

Ühinen.

Keevitame veel siia otsa "Maailm ja mõnda" sarjast Thor Heyerdahli ja Herman Sergo "Vihavald"

Aga

Eno Raud "Roostevaba mõõk" ja "Sõjakirves on välja kaevatud"

Gilbert WOLZOW

Werner HOLTi seiklused (I osa)
Kirjastus Eesti Raamat, Tallinn 1967

Osceola, seminolide pealik, raamatust "Osceola", Thomas Mayne Reid.

Tokai-iito, raamatust "Suure karu pojad", Liselote Welskopf-Henrick.

Rob Roy, Walter Scott, raamatust "Rob Roy".

Sisu neil kõigil sama - autsaiderite grupi liidrid, lootusetu ja ka kaotatud võitlus endast tugevamate vastastega.

Kodukamaralt Ümera jõel (eriti Ott) ja Herman Sergo lood.

Kaugemalt Kalle Blomkvist, Jack Londoni põhjala lood (Smoke Bellew), Pele raamat. Hilisemal ajal Remarque Kolm sõpra, Gunars Janovskis Saar ja Udu Trenti jõel.

Ja muidugi Švejk.

OT. Varases nooruses herr oberleutnanti ja muude loomade seiklused ka korduval lugemisel väga naljakad ei tundunud. Katarsis või tõeline pauk saabus uuesti lugemisel peale oma kohuse täitmist suurel kodumaal, kui lugemise ajal tuli mitmel korral kiirelt viisakasse kohta kihutada, et naerust piss püksi ei tuleks:) Švejki ja NA kogemuse järeldus - mida suurem kupp, seda lollim jutt.

Maul halten und weiter dienen!

Werner Holt loeti meie tänava poiste seas 70-ndatel täiesti kapsaks. Ainult ühel poisil oli see raamat ja esimesel ringil sain ma teisena lugeda...aga teiseks ringiks oli juba totaalne kapsas selle raamatu 1 osa

Muidu kõik need siin ära toodud raamatud olid korduvalt mul lauanurgal tarbimiseks.
Enamus sai koguni mitu korda läbi loetud.
Nii kui jälle uus raamat läbi sai, nii oli kohe lemmik jälle ja muudkui iidoleid täis
Seega need iidolid olid pidevalt ajas muutuvad.

Aga mis mulle veel meeldis poisikesena, oli Varamu sarjas ilmunud Henryk Sienkiewicz`i "Ristirüütlid" ...

... ja Kurt Vonnegut`i "Tapamaja, korpus viis ehk Laste ristisõda".

Lisaks muidugi klassika "Kolm musketäri" ja selle järjed "10 aastat hiljem" ning "20 aastat hiljem".
Mul siiani alles see "Seiklusjutte maalt ja merelt" sari (kuigi mitte kõik raamatud pole enam kahjuks alles) mis sai lapsepõlves korduvalt läbi loetud.

...üldse sai kohutavalt palju raamtuid loetud 70-80-ndatel.. lausa uskumatu praegu tundub
Samas ei lugenud ma kooli ajal läbi (küll paar asja hiljem juba, aga ainult paar asja) mitte ühtegi koolis antud kohustuslikku kirjandust... "Libahundi" (kõige õhem raamat oli) lugesin poole peale ainult..

*

Iseseisvuse taastamise järel (lapsepõlv oli küll juba totaalselt möödas) tuleb mulle aga eredalt meelde, kuidas sai mööda ilma ringi traalitud, et osta omale hirmkalli raha eest Jean Mabire "SS Tankidiviis "Wiking"", Juhan Lindström`i "Tšehhi põrgus" ja Harri Rent`i "Ma jäin ellu"... sest sellist kirjandust polnud meil saanud tarbida juba väga pikka aega....

Krahv Monte Cristo - sai loetud paariteistaastaselt ja seejärel veel vähemalt kaks korda, või kolm, või neli. Ja ikka pakub midagi uut.

Lahe teema

Päris väiksena Jänes "Karupoeg Puhhist". Hiljem justkui polnudki enam ühegi tegelase sellist fännamist, kuigi peaaegu kõik eelnimetatud on muidugi loetud ja neile kaasa elatud.

Fucs kirjutas:Henryk Sienkiewicz`i "Ristirüütlid"

mäger kirjutas:Krahv Monte Cristo - sai loetud paariteistaastaselt ja seejärel veel vähemalt kaks korda, või kolm, või neli. Ja ikka pakub midagi uut.

No jäi vahele, noh..

"Ristirüütlid" sai küll jumal teab mitu korda (3 kindlasti) läbi loetud. Väiksemad hitid olid "Suure karu pojad", musketäride sari, "Seiklusjutte maalt ja merelt" jne

Igavene häda oli jah kooliajal kohustusliku kirjanduse lugemisega. Ei suutnud ennast selleks kuidagi motiveerida. Õnneks oli enamus kohustuslikust kirjandusest juba aastaid varem loetud, nii et sai kuidagi hakkama. Aga vat "Väike Illimar" jäigi lugemata, nii igav oli, et lihtsalt ei jaksanud. Kuigi Tuglase novellid olid jälle super.

Elu on liiga lühike selleks, et lugeda igavaid raamatuid.

Kohustuslik kirjandus nämmutati meil enne kontrolltööd/kirjandit raamatu teemal nii läbi, et ainult loll poleks osanud vähemalt hindele 3 seda ära teha.
Minu võimekus palju kokku kirjutada eimillestki midagi tagas tihti isegi hinde 4

Elu on liiga lühike selleks, et lugeda igavaid raamatuid.

Mina suundusin pärast Libahundiga poolepeale jõudmist sujuvalt Anton Tšehhov`i peale

Samas osad raamatud, mis pubekale tundusid jube igavad, muutusid huvitavamaks alles siis, kui juba mõistus enam-vähem pähe tuli.

Päris väiksena Jänes "Karupoeg Puhhist".

No nii väiksena ma fännasin Mõmmi aabitsast Rebase Reinu
paralleelselt TV saatega oli koolis siis käibel "Karu aabits" (1973) mis asendati natuke hiljem (1974) "Kukeaabitsaga"

Kuna meil ei jagunud karu aabitsa 1973a trükki kõikidele, siis päris esimeseks aabitsaks hästi lühikest aega oli aga hoopis 1969a trükis

mis mul kailusasti alles on.

Veel enne Rebase Reinu aga vahtisin ma ammulisui Soome YLE-st Weissmülleri Tarzanit.
Vat see oli alles mees ja tegelaskuju eksole!
Kõik kuramuse puud said majade ümber läbi ronitud ja puu otsas päevade viisi elatud...

Siis järgmise mälestusväärse elemendina tuli meie kinodesse mingi 3 tunnine Cleopatra film.
Siis tegime omale kohaliku Piuneerimaja vanadest plekklühtritest kiivrid (visati just õigel ajal õue hunnikusse), aiateivastest mõõgad (ehe marodöörlus juba lapsepõlves) ja edasine elu kulges Rooma sõdalastena Tarzaneid taga ajades (neid, kes Cleopatrat kinos ei näinud)....

Tarzani ja Cleopatra vahele jäi siis see Rebase Rein

Filmide, raamatute, tarzanitega seoses tuli üks lugu meelde:
Kaks kitse krõbistavad kino taga filmilinti...
Esimene kits: "Päris hea film!"
Teine kits: "Jah, aga raamat oli ikkagi parem!"

nu minu lapsepõlve iidolid oli (on siiani ) Totu raamatust Totu kuul ja see mees keda n'gin soome tv-st!