Uus seadus tõstab ajateenijate piirvanust

[Tundmatu Sõdur nr. 5]

Uus seadus tõstab ajateenijate piirvanust

Ajateenistusse kutsumise piirvanus tõuseb seniselt 28-lt aastalt 30-le kui jõustub uus kaitseväeteenistuse seadus.
Uue seaduseeelnõu kohaselt pikeneks kutsealuste ajateenistusse kutsumise piirvanus seniselt 28-lt eluaastalt 30-le, et kompenseerida kutsealuste hulga vähenemist lähi-aastatel ja tagada piisav valikuväli ajateenistuseks.

Samuti tekib uue seadusega inimestel, kes ei ole kaitseväekohustuslased, võimalus võtta endale vabatahtlikult kaitseväekohustus. Nii näiteks tekib naisterahvastel esmakordselt ka võimalus läbida vabatahtlikult ajateenistus, mida seadus seni juriidiliselt ette ei näinud.

Kaitseministeerium saatis täna kooskõlastusringile kaitseväeteenistuse seaduse uue tervikteksti, mis korrastab tegevväelaste, ajateenijate, reservväelaste ja asendusteenistuslaste igapäevast teenistust.

Kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler Lauri Tumm nentis, et eelmine kaitseväeteenistuse seadus võeti algselt vastu juba üle kümne aasta tagasi.

«Uue seaduse eesmärgiks on käia kaasas vahepeal ühiskonnas toimunud muudatustega, muuta teenistus kaitseväes paindlikumaks ja kaasaegsemaks ning muuta kaitseväkke sisenemine senisest lihtsamaks,» selgitas kaptenleitnant Tumm.

Uue seadusega muudetakse tegevteenistujate tervisenõuded täpsemaks, et paremini arvestada erinevate ametikohtade eripäraga ning tagada teenistuskohustuste täitmisel vigastada saanud kaitseväelastele senisest laiemad võimalused teenistuse jätkamiseks kaitseväes.

Erinevalt praegusest muudetakse elukutseliste kaitseväelaste teenistussuhe tähtajalisteks, et vähendada personalivoolavust. Tähtajatusse tegevteenistusse hakatakse tulevikus võtma neid kaitseväelaseid, kellel on vähemalt 10-aastane tegevteenistuse staaž ning vanemveebli või majori auaste.

Samuti liidetakse uue kaitseväeteenistuse seadusega senine kaitseväe distsiplinaarseadus, mille tarbeks tekib uude seadusesse eraldi peatükk kaitseväedistsipliini kohta.

Tegevteenistujate sotsiaalsete tagatiste pakett ja eripensionite süsteem jääb võrreldes praeguse kaitseväeteenistuse seadusega muutmatuks.

Uue seaduse tervikteksti koostas laiapõhjaline kaadrikaitseväelaste juhitud töögrupp, kuhu kuulusid Kaitseministeeriumi, kõikide väeliikide, Kaitseliidu ja Kaitseressursside Ameti esindajad.

http://www.postimees.ee/?id=296824

[Arnold]

Huvitav oleks siis teada, palju praegu viimase otsa mehi püssi alla kutsutakse? Eriti ei usu, et edukad viilijad finišisirgel eriti rohkearvuliselt auku kukuksid

[kangelaspioneer]

Mu hea sõber on praegu teenistuses, kuu pärast teenistusse astumist täitus tal 28 eluaastat ehk ületas piirvanuse. Seejuures on ta algusest peale ise minekust huvitatud olnud, erinevatel põhjustel aga ei võetud.

[Arnold]

Selles see nali ongi, et nii palju kuuldud lugusid, kus ei võeta sõjaväkke - anna või altkäemaksu Ja tegu pole olnud puujalgu või -päid omavate mehepoegadega.

[zzz-petz]

Erinevalt praegusest muudetakse elukutseliste kaitseväelaste teenistussuhe tähtajalisteks, et vähendada personalivoolavust. Tähtajatusse tegevteenistusse hakatakse tulevikus võtma neid kaitseväelaseid, kellel on vähemalt 10-aastane tegevteenistuse staaž ning vanemveebli või majori auaste.

kas keegi palun seletaks, kuidas selline samm VÄHENDAB personalivoolavust? kas pole mitte just vastupidi, et kui on tähtajaline leping, siis saab inimene ju palju kergemini tähtaja lõppedes ilma süümepiinadeta öelda et "minu töö siin on tehtud ja rohkem mind miski kinni ei hoia, head aega"? ja kas tähtajaline leping ei loo just nimelt ebakindlust juurde ja ei sunni kaitseväelasi pidevalt otsima alternatiivseid tööpakkumisi, kuhu pärast lepingu lõppemist minna, kuna pole ju kindel, kas kaitseväel tähtaja lõppedes seda inimest enam vaja on?

samuti kas ei anna see nüüd rohkem võimalust mõnest "ebameeldivast" alluvast vabaneda, kellest siiamaani ametlikult seaduslikku põhjust vabaneda ei olnud, nt mõnest kes liiga palju "torgib" ja "oma asja" ajada üritab - leping saab läbi ja uut lepingut lihtsalt ei tehta

[BackInAction]

Mina isiklikult selle seadusega rahul ei ole, tekitab "paksu verd". Nimelt selle asemel, et piirvanust tõsta, parem luua kohti ajateenijate arvu suurendamiseks(siinkohal mõtlen Pärnu pataljoni taasavamist ning teiste kasarmukohtade loomist). Teiseks oluliseks probleemiks "riigikaitse rattal" on valikuline ajateenistus, ehk siis võtame need, kes on ajateenistuse vastu ja jätame kõrvale, kes ise vabatahtlikult tahavad tulla.

Kolmandaks on kivi veskile uue kaitseväelase teenistusleping, mille uue versiooni kohaselt muudatakse tähtajaliseks. Teenistussuhte tähtajaliseks muutmine just suurendab kaadrivoolavust sellega, et lepingu lõpemisel on inimesel lihtsam oma "ebasobivast" alluvast lahti saada nagu eelpool mainitud.

Riigile(loe: KaMinale) on muidugi soodne just selline lahendus, sest hoitakse ju kokku personalikulude pealt, ning muudest isikkkooseisuga seotud "muredest".

«Uue seaduse eesmärgiks on käia kaasas vahepeal ühiskonnas toimunud muudatustega, muuta teenistus kaitseväes paindlikumaks ja kaasaegsemaks ning muuta kaitseväkke sisenemine senisest lihtsamaks,» selgitas kaptenleitnant Tumm.

Nõustun antud väitega selle koha pealt, et seadus on vana ja vajab "remonti", kuid paindlikumaks muutumise kohapealt ei ole selline lahendus õige Kaitseväkke sisenemise suhtes, on vaid soov KV-le "ära panna". Sobivat lahendust aga paraku ma üksi põlve peal valmis ei nikerda.

Uue seaduse tervikteksti koostas laiapõhjaline kaadrikaitseväelaste juhitud töögrupp, kuhu kuulusid Kaitseministeeriumi, kõikide väeliikide, Kaitseliidu ja Kaitseressursside Ameti esindajad.

Huvitav oleks teada, kes selles moodustatud töögruppi kuulusid, ning mis oli nende seisukohad eraldi, mitte kokkupressitud valmis dokumendina.

[zzz-petz]

täpseid seisukohti ei tea, kuid eelnõu seletuskirjas on järgmised nimed:

Kaitseväeteenistuse seaduse eelnõu ja seletuskirja koostajad:

Kaitseministeeriumi kaitseväeteenistuse osakonna juhataja asetäitja kapten Ants Torim
kaitseväeteenistuse osakonna nõunik Gerli Morell
kaitseväeteenistuse osakonna nõunik Mari-Ann Lõõnik
õigusosakonna nõunik Kristi Purtsak
õigusosakonna jurist Marju Aibast
õigusosakonna jurist Guido Pääsuke
keeleliselt toimetanud Tiina Soon Eesti Keele Instituudist

Kaitseväeteenistuse seaduse eelnõu projekti juhtkomitee:

esimees: Kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler kaptenleitnant Lauri Tumm

liikmed:

Kaitseministeeriumi kantsler Riho Terras
Kaitseväe Peastaabi ülem brigaadikindral Neeme Väli
Kaitseväe Peastaabi personaliosakonna ülem kolonel Aivar Salekešin
kapten Ants Torim

Kaitseväeteenistuse seaduse eelnõu projekti projektigrupp:

juht: kapten Ants Torim

liikmed:

kaitseplaneerimise asekantsleri abi vanemleitnant Kersti Kelder
Kirde Kaitseringkonna ülem kolonelleitnant Martin Herem
Kaitseministeeriumi personaliosakonna juhataja Hellar Lill
Kaitseliidu Peastaabi personaliosakonna ülema kt kapten Andre Lilleleht
Kaitseministeeriumi kaitseväeteenistuse büroo nõunik Mall Mällo
Kaitseressursside Ameti peadirektor Kairi Rikko
kolonel Aivar Salekešin
Õhuväe ülema asetäitja operatiivalal kolonelleitnant Jaak Tarien
Maaväe Staabi ülem kolonel Artur Tiganik
Mereväe Staabi ülem kaptenmajor Ivo Värk
Marju Aibast
Guido Pääsuke
Kristi Purtsak
Kaitseministeeriumi õigusloomebüroo juhataja Lia Liin

lisatud on veel, et "Töögrupi töösse kaasati valdkonna asjatundjaid Eesti Eruohvitseride Kogust ja Reservohvitseride Kogust.", nimeliselt pole toodud

http://eoigus.just.ee/?act=10&subact=1&ESILEHT_W=298733

[metsaline]

Kihvt nimekiri...

[Kapten Trumm]

Tõenäoliselt on selle piirvanuse tõstmise põhjuseks kolinal langema hakkav (õigemini langev) sobivas vanuses meeste arv, sest need Kunnase valikulise ajateenistuse teooriad põhinesid seni ENSV (sündivuse mõttes heal "ENSV beebbuumil") ajal sündinud meeste arvul. Praegu hakkavad peale tulema 1990ndate esimese poole sündinute aastakäigud, kus meeste arv oli kõvasti väiksem kui nt 1985. aastal. Kuna seadusi ei muudeta igal aastal, siis tehakse ette. Samasugune sündivus nagu 80ndate teises pooles Eestis oli, võib siia tulla võibolla mingi 2030. aasta paiku (spekuleerin) ja kui Kunnase näpunäidete järgi oleks ehitatud kasarmud 10 000 sõduri jaoks, siis peagi oleks need pooltühjad.

Kuigi 2/3 meestest riigikaitse juurest eemale jätmiseks on raske õigustusi leida (nn fukujamism välja arvata), peale ajateenistuse on ka muid teenistuse vorme - näiteks KL ülesannete täitmiseks ettepanekuid teinud EROK komisjon pakkus Kaminale välja ka variandi, et osa mehi läbiks teenistuse KL juures - mille Kamin muidugi tagasi lükkas.

Paar aastat tagasi oli Kaitse Kodus sellest ka juttu. Samas praegu kasarmuid ehitada on hilja ja aastal 2030 aset leidva hüpoteetilise sündivuse kasvu puhuks maju ehitada on ka totter.

Kui sul on valida 6000-7000 mehe seast
-kellest pool on muulased
-kellest 1/3 kuni pool on kehva kõlbulikkusega

siis polegi muud teha kui hakata vanemaid võtma.

[man21]

KT pakub üle, nagu temaga tihti juhtub. Venelasi on eesti kodakondsusega veerand või õige natsi rohkem, kust kurat see pool siis võetakse!? Venelaste sündivus pealegi jääb eestlaste omale tublisti alla.
Selles seaduses on ka positiivseid külgi. Näiteks saavad naised ajateenistuses osaleda. Samuti kel tervis natsi viletsam, kuid ega kõik ju jalaväkke lähe, radari juures on kõige tähtsam organ pea. Samuti teenistuses olles viga saanutele teenistuse jätkamise võimaldamine.

[Madis22]

Ei ole Eesti kodakondsusega venelasi isegi mitte veerandit. Eesti Koostöö Kogu andmetel on Eesti 1.34st miljonist elanikust 84% eesti kodakondsusega, 8% kodakondsuseta, 7% vene kodakondsusega ja 1% muu kodakondsusega. Statistika amet näitab, et alates 93ndast aastast on 72...73% Eestis sündinud poistest eestlased. See tähendab, et muudest rahvustest Eesti kodanikke on sellal sündinud u. 11...12% ehk eesti kodanikest seitsmendik, või veelgi vähem. Eeldades muidugi, et eestlased on kõik ühtlasi ka Eesti kodanikud.

Täpsemalt Eestis sündinud poiste hulk:

aasta_kokku_eestlased
90___11482__7625
91___9963___6813
92___9260___6551
93___7935___5812
94___7230___5279
95___6942___5080
96___6813___4942
97___6528___4741
98___6283___4548
99___6367___4509

[BackInAction]

Vaadates tõele näkku, pean paratamatult nõustama Kapten Trummiga, sest 1990.aastate sündimus polnud kõrge võrreldes eelnevate aastatega. Kutsealuste tervisega seotud probleemid on muidugi teine teema, mis peaks olema kogu riigi ja valitsuse pärusmaa.

Samas saaksime juurde mõned kasarmukohad, kui ehitame välja Jägala sõjaväelinnaku, aga paraku see on veel tulevikumuusika selles suhtes, et minu teada reaalset ehitustegevust ju ei toimu. Täiest hiilgusest on Jägala puhul veel vara rääkida.

Alternatiivse teenistusevormi(KL) kõrvale lükkamine on häbiväärne ettevõtmine, mis on ainult negatiivne tervikuna riigikaitses osalemises, neil 2/3 kutse-ealistest meestest, kes ajateenistuse protsessis ei osale.

Mis puutub tervisenõudmistesse siis on see õige lähenemine, sest alates 1990.aastate noorte meeste tervis tervikuna pole just kiita. Nõrgema tervisega ajateenijad saab suunata ju radarite peale, nagu ennist nimetatud, näiteks saaks Õhuväkke õhuseire peale suunata. Samuti kehva tervisega mehed saab panna LTT peale. Võimalused on lõputud. Kindlasti tuleks kasutada ära kõrgharidusega võitlejad, rakendades nende teadmisi riigikaitse hüvanguks. Toome näite IT haridusega ajateenijate paneme Sidepatti, või siis logistika alase pagasiga KV LogK Logistikapatti.

Lõppkokkuvõttes tuleb meil leppida paratamatusega, nagu Trumm märkis, et hakkame võtma vanemaid mehi. Positiivsest selles ettevõtmiseks võib olla see, et enamikel vanematele meestel on elusihid- ning eesmärgid paigas ja „elumerelained“ on juba ära käinud. Samuti ei pea meie selle vanusegrupile 25-30 selgeks tegema, miks on vaja ajateenistuses osaleda, ning kuidas nad saavad aidata kaasa riigi kaitsmisele.

[setu]

Kahtlen sügavalt venelaste statistilise sündivuse väljatoomisega auditooriumi ees, et seda kõik üheselt mõistaksid. Nimelt taasiseseisvunud Eesti Vabariigis enam sünnitunnistusele ega passi rahvust ei kirjutata ega juriidilist vormi eestluse tõestamisel pole olemas. Vaid NL ajal sündinud saavad seda tõestada kui juriidiliselt läheneda rahvusele (miks eestlus pole varsti enam juriidiliselt tõestatav - ei oska öelda).

Küse, mis aastakäigust alates uus +2 aastat seadusemuudatus "kohustuse alla" käib.

Kahju, et KL ei saa paindlikult SBKsid ja VÕKe arendada.

[LeBon]

Rahvust passi ei kirjutada aga kaudsete andmete põhjal saab ju enam-vähem täpse arvu välja tuua küll. Varsti vist pidi tulema ka uus rahvaloendus, siis seda enam.

Mis aga vanusepiiri kasvu puutub, siis see pole ju paha kui kõrvalehiilijad mõni aasta kauem peavad selleks vaeva nägema aga saan aru ka neist poistest, kes kiruvad, et "tahtsin peale keskkooli lõppu minna; öeldi, et tule aasta või kahe pärast uuesti, siis äkki on kohti...." See pole küll õiglane kui õigel ajal kasarmukohtade nappuse pärast sõjaväkke ei võeta ja hakatakse kutsuma vanuses kui paljudel tõepoolest juba pered ja laenud peal. Pole ju nemad süüdi, et sündisid ajal kui iive oli suurem.

[harri13]

Rahvaloendus tuleb juba 2011. alguses