Kas N Liidus oli ka midagi head?

[mangust]

Hea artikkel selle alapealkirja alla: http://www.maaleht.ee/news/uudised/arva ... d=29540491

[oleeg]

Pean märkima, et parim! Selle lugemine peaks olema vaat et kohustuslik!

Tõrjutud minevik
Peeter Kaldre
05. märts 2010 18:00

Vabariigi aastapäev ja Tartu rahu sõlmimise juubel on läbi, kõned peetud ja vastuvõtud ning ballid vaadatud. Mõlema aastapäeva puhul peeti patriootlikke, kuid ka Eesti majandusolukorra pärast südant valutavaid kõnesid.

Jääb mulje, et rahvas hoolib oma riigist ning tahab, et see riik ka edasi kestaks.

Häbi sõjas saavutatud võidu ja iseseisvuse pärast

Terve mõistus ütleb, et ajal mil Eesti taasiseseisvumisest täitub tuleval aastal 20 aastat, võiks meie rahvas olla vabanenud kompleksidest ja hirmudest, mis meid rohkem kui pool sajandit rõhusid. Et enam ei pruugi me tunda seda häbi- ja süütunnet, mille põhjustasid iseseisvuse kaotamine, Nõukogude okupatsioon, sõda ja küüditamised. Et me ei tõrju enam oma mälestusi. Paraku tundub, et mineviku taagast on raskem vabaneda, kui arvata võiks.
Enamgi veel — mõne “teoreetiku” eesmärk näikse olevat süstida eestlastesse häbi ja patukahetsustunnet selle pärast, et meil kunagi õnnestus võita Vabadussõda ja luua oma riik. Piisas kaitseminister Jaak Aaviksool Tartu rahu juubelil lausuda, et võit Vabadussõjas oli Eesti rahvusliku tahte triumf, kui ta valati üle süüdistustega “natsiterminite” kasutamises ja vaat et rahvustevahelise vaenu õhutamises. See ei sobivat kokku euroopalike väärtustega. Targad Euroopa onud panevad kohe tähele, et ju need eestlased ikka ühed “kapinatsid” on!
Viimastel aastatel on süvenenud tendents, kus püütakse halvustada kõike, mis esimese vabariigi ajal saavutati. Ilmjärved ja Turtolad on teinud kõva tööd selle nimel, et eestlased ei häbeneks mitte nõukogudeaegset okupatsioonipõlve, vaid seda, et nad kunagi oma riigi lõid ja selle korralikult üles ehitasid. Seega siis saavutusi, mille riismetele tuginedes Eesti riigi taastamine 1991. aastal võimalikuks sai. Proovige kusagil “soliidses” seltskonnas poetada tunnustav sõna Pätsi või Laidoneri kohta, ning te kuulete hämmastavalt küündimatut stampvastust — ah need, kes Eesti Vabariigi maha müüsid!

Masohhistliku kanapimeduse lihtne toitmine

Memuaarkirjandus on meil väga moes, aga tundub, et Eesti Vabariigis elanute mälestusi pole väga paljud lugenud. Kui oleks lugenud, siis võiks aduda, milline toimiv ja ühistundel põhinev riik suudeti selle lühikese ajaga üles ehitada. Lugemine ja mõtlemine on muidugi keeruline töö ja ega see igaühele sobigi. Kui masohhismipisik on hinges, siis on seda palju lihtsam toita “tõlgendusega tõlgendusest” ehk tagantjäreletarkusega, mis kogutud idanaabri “autoriteetsetes” arhiivides.
Võib-olla hakkame mõne aja pärast häbenema ka sinimustvalget lippu? See ju ka üks rahvusliku tahte triumfi sümbol, mis võib venekeelset elanikkonda ärritada.
Eesti president on öelnud, et meie julgeolekuseisund pole kunagi nii hea olnud kui praegu. NATO ja Euroopa Liidu liikmeks olek peaks olema piisav tagatis riigi püsimiseks. Sestap ei ole ehk vaja väga muretseda ka Venemaa kava pärast suunata Balti riikidele oma uusimad Iskander-raketid, sest kui tahetakse Eestiga sõdida, tuleb sõdida NATOga. Pealegi võib tegu olla tavapärase blufiga.
Hoopis halvem on see, kui me ise hakkame kahtlema oma riigis, tema minevikus ja tulevikus. Rahvusluse ja patriotismi trumme pole küll vaja kogu aeg põristada, kuid enda mahasalgamine, saavutatu häbenemine ja nimetu kosmopolitismiihalus on pehmelt öeldes naeruväärne kui mitte suisa ohtlik.

Allikas:
http://www.maaleht.ee/news/uudised/arva ... d=29540491

terv
o

[LeBon]

Nõus oleegiga.
Ka ennast ajas vanduma see artikkel, kus mingi sotsioloog või multikultiideoloog oskas väljendi "rahvusliku tahte triumf" põhjal pika vassismiteemalise artikli üllitada, lähtudes, et kunagi oli üks teatud film sarnase pealkirjaga...

[Arnold]

Ma ei toonud seda teemat (nagu õnneks ka ülejäänud kamraadid) siia järamiseks, sest meil on siin tõesti tarkade inimeste foorum.

[Lemet]

Kel viitsimist end numbritest läbi närida...tea, palju need numbrid tõele vastavad



http://sokol14.livejournal.com/68141.html

[Lemet]

Ka see orbude statistika oli minu jaoks kahtlane, mäletan vanaonu (kes 30-ndatel noorukina Venemaal "seikles") jutte sellest, milliste meetoditega punased kasakad orbude- ja kodutute probleemi lahendasid. Nii et väikesed valed, suured valed ja statistika...Viimase aja sealtkandi meedias annab aga paraku just suunda sedapidine vaade asjadele..

[mangust]

Tänavu viimaseid kordi lavastatakse Eesti kirjandusklassika tähtteost "Põrgupõhja uus Vanapagan" http://www.24tundi.ee/498350/porgupohja ... eb-tagasi/
Kes oli Jürka,kes oli Ants,mis nende vahel tegelikult toimus? Tänapäeval inimesed seda vaevalt teavad,ega taipagi lavastust vaadates.Pea kuuskümmend aastat tagasi,teadis seda iga keskkooliõpilane.
Toksin siia ühe eksamitöö,eesti keeles ja kirjanduses,aeg on 2½ kuud peale Jossi surma.
Tsiteerin: Kodanluse paljastamine A.Tammsaare romaanis "Põrgupõhja uus Vanapagan."
A.Tammsaare looming on leidnud tunnustust eesti kirjanduses.Tema sulest on ilmunud ulatuslikke teoseid,mis tõetruult kajastavad elu ja näitavad selle pahesid.Kirjanik on andnud oma teostes kujuka pildi eesti kodanluse tekkimisest,arenemisest ja mandumisest.Seda teemat on autor käsitlenud nii teoses "Tõde ja õigus" kui ka romaanis "Põrgupõhja uus Vanapagan".
A.Tammsaare maailmavaade oli piiratud.Ta ei ei jõudnud võitluse tunnetamiseni.Vaatamata sellele suutis ta anda väärtuslikke teoseid,sest tõelise patrioodina,kes sügavalt armastab oma rahvast,tunneb kirjanik kaasa lihtrahvale,püüab leida tema häda põhjusi.Kaasa elades päeva küsimustele,annab A.Tammsaare täieliku ülevaate eesti kodanlusest,paljastab ta hundimoraali.Arvesse võttes autori maailmavaate piiratust,tuleb hinnata tema teostes kajastavate probleemide tähtsust.Tähelepaneliku suhtumisega ellu on kirjanik realist leidnud lahenduse paljudele küsimustele.
Nagu juba eespool mainisime,on "Põrgupõhja uus Vanapagan" teos,kus paljastatakse eesti kodanlust.Näeme kahe vaenuliku klassi eksisteerimist eesti külas,kelle esindajateks on ühelt poolt Ants ja teiselt poolt Põrgupõhja uus peremees Jürka.Jürka on peremees ainult selle sõna poolikus mõttes,kuna kogu ta majapidamine sõltub Antsust,kes koos kiriku ja kohtuga julmalt ekspluateeris teda.
Ants oli tõeline kiskja,kes on juba kohanenud elutingimustega.Tema kuju kutsub esile terava põlguse ja viha kodanluse vastu.Ants on kaval ja ahne.Ta ei põrku ühegi võimaluse eest,kui on tegemist oma majapidamise laiendamisega.Selle kiskja ohvriks on lihtne ja aus töömees Jürka.Viimase ekspluateerimisel ei peatu hallparun ühegi moraalireegli ega ka inimliku põhimõtte ees.Antsu eesmärgiks on rikkuse saavutamine üks kõik millisel teel.Ta on tööpõlgur,kes võõra vaeva arvel rajab endale teed elus.
Teose sündmuste käik näitab,kuidas Jürka,kel ei ole oma majapidamist,satub Põrgupõhjal hallparuni mõju alla.Ants kes laenab Vanapaganale,nagu Põrgupõhja uut rentnikku-peremeest nimetati,majapidamise loomiseks vajaliku inventari,nõuab tasu mitte rahas,vaid tööpäevades.See on selge tunnistus tema ettenägelikkusest,teadlikust rõhumisest ja kurnamisest.Jürka on sunnitud pidevalt töötama Antsu põllul,kuna ta oma maad harib sulane.Vanapagana sõltuvus hallparunist suureneb aastatega.Kõigele lisaks ulatuvad julma kurnaja plaanid veel kaugemale.Ta hakkab juba varakult silma heitma Jürka perekonnale,kust loodab kasvavat endale uusi kuulekaid tööorje.Näeme,kuidas tema juurde tööle lähevad Vanapagana lapsed.Seoses sellega toob autor esile kurva pildi sellest,kuidas need noored inimesed on määratud paratamatule hukkumisele.Jürka poeg kaotab käe Antsu töökojas.Hallparuni äärmist julmust ja küünilisust näitab ka see,kuidas ta süüdistab kannatanut masina "retsimises".Jürka tütar hukkub Antsu poja süü läbi.Näeme,et see isegi kohutab kurnajat ja ta poega,kes korraks lahkub kodukohast,et sumbutada tekkinuid kuulujutte.Ants on kaval kiskja,kes pidevalt suurendab oma majapidamist.Ta ehitab Jürka rahadega maja,oma maa peale ja omandab selle valetunnistuste abil kohtus.Kasutades Vanapagana tööjõudu,võtab hallparun üle ta tehtud uudismaa.
Et kõik seda varjata,maskeerida,selleks kasutab Ants väljavõtteid pühakirjast,rühutab Vanapagana päritolu,jutustab sõprusest ja vastatikusest abistamisest.Kõige selle taga näeme äärmist silmakirjalikkust ja kiskjalikkust.Kasutades Jürka iseloomu nõrku külgi,ekspluateerib Ants teda momendini,mil ta toob kasu peremehe majapidamisele,kui aga silmapiirile ilmub uus rentnik,kes maksab rohkem ei vaja "sõber" enam oma tõelist palet.Ta ajab Jürka saunast välja.
Ants on tüüpiline külakurnaja,keda toetavad nii kirik kui ka kohus.Ta on teataval määral usklik,kuid see ei takista ekspluateerimist.Antsu kui kodanlast häirib vahest teadmine,et Jürka on ta surmavaenlane.Sel juhul käib ta isegi kirikus,kuid peale seda on sama õel ja ahne kui varemgi.Hallparuni põhimõtteks on see,et tugevam rõhub alati nõrgemat.
Oma teose lõpul A.Tammsaare näitab,milleni viis kurnaja metsik ja jõhker rõhumine.Jürka süütab põlema Antsu maja.See on küll protest,kuid ebateadlik.Ta on tekkinud küll ääretust vihast rõhuja vastu,kuid tal puudub kindel eesmärk.Protest on kitsas.Ka Jürka poeg astub kurnajate vastu välja,tappes Antsu poja,kes on süüdi Jürka tütre surmas.Selgem arusaamine olukorrast avaldub aga Vanapagana naise juures,kes leiab,et tema ja kogu perekond on A ntsu orjad.
Teoses näeme veel kodanluse müraalset palet,tema olesklevat ja tühist elu.Autor on piitsutanud teravalt kogu selle klassi olemust ja pahesid,leides neid nii kurnajate vanema kui ka noorema põlve juures.
Tõe ja õiguse otsija A.Tammsaare andis oma teoses kodanluse täieliku paljastuse.Ta on asunud selle teema juurde küll eelmistet teostest,kuid pole siiski jõudnud võitluse tunnetamiseni.Vastandades oma teoses kaht klassi,jääb autor ainult elu tõestuse kajastajaks,mitte aga revolutsiooniliste ideede propageerijaks.Ta on väikeomaniku seisukohalt püüdnud lahendada probleeme,mida suudab teha ainult kirjanik,kes on relvastatud revolutsioonilise teooriaga.See ei vähenda teose "Põrgupõhja uus Vanapagan" tähtsust,sest kodanluse aktiivse paljastajana,elu tõetruu kujutajana ja tähelepaneliku vaatlejana on A.Tammsaare andnud suurepärase süüdistuse kodanluse vastu.


Kirjand on hinnatud tugev " 4",näitab head aine tundmist,tema ideoloogiliselt läbimõeldud arendamisvõimalust.





,

[metssiga]

Oli selline meenutuste õhtu ja kerkis küsimus. Tõsiselt kaevudes leidsin küll ühe asja (no kõik muu ja sellised, et olime nooremad ning loomulikult rohi oli rohelisem ja päike soojem, kõrvale jättes), need olid Mosfilmi multikad lastele. Seal NL lõpupoole Hapupiima küla lugudes jõuti juba laste tasemest hoopis kõrgemale, Disney stuudiole tehti ikka pika puuga ära. Aga teemat vaadates, on ka kamraadidel mingeid mõtteid?

[Jaanus2]

Petipiima küla oleks vist õigem... Multifilmid olid vägivallavabad. Kõige vägivaldsem oli Nu pogodi, aga USA eeskujudega võrreldes oli see ikkagi äärmiselt leebe. Vorstitööstus oli algelisel tasemel - Doktori, Laste jt. paremad vorstid koosnesid peamiselt lihast (kui seda vorsti saada oli), samuti viinerid. Kommipaberid kõdunesid looduses, igat asja ei topitud kilekotti, klaastaara oli taaskasutuses. Säilitusaineid oli toodetes minimaalselt. Liiklus oli hõre ja kellel auto oli, sel oli mõnus (teistel muidugi ei olnud).

[metssiga]

Vorstitööstus oli algelisel tasemel - Doktori, Laste jt. paremad vorstid koosnesid peamiselt lihast

Oh kuldsed lapsepõlvemälestused, doktorivorst oli hea muidugi, aga koostises oli ikka muudki kui liha ja palju. Tead näiteks tärklist ja sojajahu ja salpeetrit? Aga mis sellest, ega vorstid ei koosnegi ainult lihast - muidu see olekski lihtsalt "liha".

[Kapten Trumm]

Mis riigikaitset puudutas, siis tavalise vene jama vahel ära peab märkima

1. propaganda ja "ajupesu" töötas täiesti rahuldavalt, enamik NSVL elanikke uskuski, et nende riik on parim
2. totaalkaitse toimis paremini kui meie oma (tsiviilkaitse täna meil=null)
3. armeelt raha kokku ei hoitud
4. rohkem kulutati raha tulejõule kui rahuaegsele olesklemisele
5. mingid rahvasaadikud ei arendanud populismi kaitsekulude jagamisest nälgivatele pensionäridele
6. aprillimäsu korraldajaid poleks alla 10 aastaks vanglasse pandud
7. inimestele aeti distsipliin lasteaiast alates sisse, mingid vastuhakud summutati kiiresti, inimesed vingusid vähem kui praegu
8. ülekaalulised ja kehaliselt lõdvad lapsed oli harv erand praeguse reegli asemel
9. ohvitseri elukutse oli väga prestiizikas

[Lemet]

Sai-leib jõudsid aeg-ajalt soojadena poodi. Pehme Juubelisai paksu võikorraga ja Kellukese limps...kui siin juba gurmaanlus üksikinimese tasemel käsile võetud on.

[Kapten Trumm]

Mina ei kahetse, et sai tollal elatud.
Seda oli vaja selleks, et saada aru, kui palju on elu paremaks läinud.
Olen ka elus tähele pannud, et põrgates kokku raskustega, ei satu ENSV kooliga inimene nii kergelt hüsteeriasse ega hakka karjuma

[Mari]

Multikaid oli siis häid, ja mitte üksnes lastele.

http://www.youtube.com/watch?v=VTrUqgcn_O0

Lasteraamatute illustratsioonid on meeles väga erinevate ja mõjusatena (idamaine Väike Mukk jpt). Praegu tunduvad kuidagi väga ühe labidaga löödud.
Mõnigi asi oli ka mõistlikumalt korraldatud. Tänasel päeval anti kätte nii beebi sünnitusmajast kui halvatu haiglast ja rohkem ei tundnud ükski instants ega inimene huvi, mis tingimustesse ma kaitsetu olevuse viisin, sooja tuppa, keldrisse või põõsa alla. Omal ajal käis vähemalt jaoskonna õde kodus visiidil ja fikseeris olukorra. Aga head on igal ajal.

Muidugi lahtine piir ida poole, mis võimaldas põnevat kolamist kaugel ja kõrgel.

[Leimer]

Tarhun oli tarhuni maitsega. Praegune ei kannata kriitikat.
Tartu limpa oli hoopis teise mekiga, ilmselt klaaspudeli omapära.

Kali, kollase vaadi kali. Alla 20-sed ei tea, mis maitsega kali oli.
Kirjeldamatult hüva kraam, mis siis et tehti eelmise pära vaklade otsa.

Lahtine õlts, mis siis et lake, aga vaadikas koju kaasa või nii.

Soe kandiline leib.
Püraamiid pakis piim ja kefiir.