Kas N Liidus oli ka midagi head?

[mx77]

Peale mitme-setme lehekülje tsiviilkaitse teemat oli ainuke asi mis NSVL-is oli minu arust tõesti hea noorte sporditegemise võimalus. Selle all ma siis ei mõtle raha eest tegutsevaid jõusaale või ujulaid, vaid ikka võimalust trennis käia. Praktiliselt iga noor, kes vähegi soovis sai mingit sporti teha. OK, suurtes linnades oli võimalusi rohem, kui kuskil mujal aga tihti olid ka maal sporditegemise võimalused väga head. Ma mäletan, et ise sai vahepeal vist lausa kolmes trennis käidud. Varustuse, oli see siis mis ta oli, sai ikkagi trenni poolt.

[vanahalb]

Mis puudutab nüüd seda,et kellele need varjendid mõeldud olid, siis mainiks, et Kreenholmi Manufaktuuri varjendis (tänaseni alles) on naiste WC vähemalt 3 korda suurem kui meeste oma. Sellest võib teha kaugeleulatuvaid järeldusi, härrased

[Lemet]

Et parteinomenklatuuris ja muidu väljavalitute hulgas oli naisi kolm korda rohkem kui mehi... Sest ei saa ju olla, et varjendid töötajatele olid. See lihtsalt ei sobi kuvandiga.

[Sho]

Lihtne loogika.. Narva parteiaparaadis pole sugude tasakaalu.. ja seepärast jäetakse meeste tualett sõja korral naistele.

[Lemet]

Mispärast ironiseerimise...ma üritasin lihtsalt sinu vaatevinklist asjale läheneda. Või pole loogiline

[Kristjan12]

Peale mitme-setme lehekülje tsiviilkaitse teemat oli ainuke asi mis NSVL-is oli minu arust tõesti hea noorte sporditegemise võimalus. Selle all ma siis ei mõtle raha eest tegutsevaid jõusaale või ujulaid, vaid ikka võimalust trennis käia. Praktiliselt iga noor, kes vähegi soovis sai mingit sporti teha. OK, suurtes linnades oli võimalusi rohem, kui kuskil mujal aga tihti olid ka maal sporditegemise võimalused väga head. Ma mäletan, et ise sai vahepeal vist lausa kolmes trennis käidud. Varustuse, oli see siis mis ta oli, sai ikkagi trenni poolt.

Tegelikult sa ju ei mõtle, et sporditegemise võimalused olid paremad, vaid sa mõtled, et need olid tasuta. Igasustesse trennidesse enda lapse panemine oli tasuta, sooja suppi sai kah talongide eest.
Tartus ei olnud võimalust iluuisutamiseks, Otepääl ei olnud rahvusvahelistele standarditele vastavat suusahüppemäge jne. Inimesed tegelesid noore spordiharrastajaga olenemata tema vanemate rahakoti paksusest, aga tehnilised võimalused olid kindlasti kasinamad.

[Sho]

Nujah.. lisaks olid kesklinnas õhupüssitiir ja mänguautomaatide tuba.
Mingisugune meelelahutuse eest hoolitsemine oli seega olemas.

[wudu]

Mina läheneksin enamasti küsimusel ilma ironiseerimata, kui muidugi mõni oponent oma ignorantsusega ei anna selliseks kõneviisiks põhjust. Ehk siis kui mind asi tõesti huvitaks ja mitte vaid siinses keskkonnas poosetamine, sellist lähenemist võib sinu tekstides siiski märgata, siis ma leiaks vastuse näiteks küsimustele, et milline oli ENSV tsiviilkaitse suhe liidulise alluvusega tehastesse? Antud juhul oli Kreenholmi puhul tegu NSVL Tekstiiltööstuse Ministeeriumi otses alluvuses oleva suurettevõttega. Kas kohalik (rajooni) tsiviilkaitse staap ja selle kaudu omakorda ENSV tsiviilkaitse süsteem üldse kontrollis liidulise alluvusega (suur)tootmiste tsiviilkaitsealast valmisolekut? Kui jah, siis millisel määral? Kuidas olid sellised liidulise alluvusega saarekesed integreeritud vabariiklikusse tsiviilkaitse süsteemi? Kas NSVL strateegilistes plaanides oli Kreenholmi puhul mingi eriline koht? Millised NSVLi seisukohast olulised struktuurid või suurused paiknesid antud varjendi läheduses (mingid väeüksused; strateegilised objektid oma personaliga jne.jne)? Aga loomulikkult, mina olen mina, ja minu lähenemine eristab mind nö kõhutuule- ja miitingu meestest...

See jutt nüüd midagi tõele kah lähemale ei vii.
Loen seda Corvuse postitust ja millegi pärast tekib seos selle jamaga mida aeti Nõukogude ajal, kui üritati selgeks teha, et Soome TV`s näidatud täis lihaletid on puhas kapitalistide propaganda.

Mis vahet sellel on, mis ja kelle alluvuses oli? Fakt on see, et see asus Eestis ja antud variend, mis ei mahu kuidagi Corvuse poolt maalitud pilti, oli päriselt olemas.

[Lemet]

Vaata, corvus, teema pole ju siiski mitte selles kui s..t või hea oli tsiviilkaitse NSVL(selleks on siin juba mitu teemat), vaid hoopis võrdluses, kas sel teemal toimetati edukamalt ENSV või toimetatakse tõhusamalt EVs. Ja kogu sinu aur läheb selle tõestamiseks(pigem küll lahtisest uksest kolinal läbimurdmiseks), et see, mis seal toimus, oli suures osas pakasuhha etc. Jama või mitte, aga fakt on see, et ENSV eksistentsi jooksul ca 45 aastaga ehitati märkimisväärsel hulgal varjendeid, EV 20 aasta jooksul ehitatute arvu ei taha sa aga millegipärast mitte nimetada. Ja see, et ENSVs oli see "...nomenklatuuri ja sõjatehaste jaoks..." muudab ju asja veelgi kurvemaks- isegi EV eliidi jaoks pole pommivarjendite vajalikus kohale jõudnud.

sisuliselt muukeelse ja -meelse kollektiiviga suurettevõtte territooriumil eksisteeris varjend

Kulla corvus, oleksid sa näiteks Flora suvepäevadel sihandset juttu ajanud, oleksid lihtlabaselt molli saanud. Tõsiselt. Sellesama "...muukeelse ja muumeelse..." suurettevõtte kollektiivi käest.

[Lemet]

Ja see väide muudab automaatselt Kreenholmi aluse varjendi olematuks

[Some]

Kui suured praegustes EV varjendites peldikud muidu on?

[Lemet]

Ja teame, et Kreenholm ei ole käsitletav osade ENSV's toimunud protsessidega, sest ta ei olnud täielikult osa ENSV'st.

Ja nüüd loeme teema pealkirja

Kas N Liidus oli ka midagi head? Tasuks muidugi tähele panna ka sedsa, et ENSV suhtestus NSVL samuti, kui näiteks Tartu vald suhtestub Eesti Vabariiki.

Aga jah, corvus, oleks huvitav kuulda, kui mitmele inimesele on viimase 20 aasta jooksul EV rajatud varjendid ka keskmiselt mõeldud. Ja kui suured tualetid nendes on.

[Leimer]

Kas N Liidus oli ka midagi head?

Vastus sõltub suuresti sellest, millises keskkonnas inimene pärast nsvli elanud on.
Oleks sattunud kogu kupatusega kuhugi kesk aafrikasse, peaks ilmselt enamust nsvl-ist.
Alates armeest kuni klaastaar kogumis punktideni välja.
Kuna aga tegu Eesti keelse foorumiga, siis võrdlus käib mede vabariigiga.

Ja miskit pole teha corvus, antud kontekstis oli nsvl-is hea kui mitte öelda superhea tsiviilkaitse, megahea kali, odavad hinnad (ei puutu teemasse, et midagi osta polnud, see oleks, mis oli nsvlis halba teema) jne.
Seda siis vs EV.

Ja vastates su küsimusele: nsvl-is oli tsiviilkaitse hea seetõttu, et vs. EV oli vähemalt 1 varjend/kelder rohkem ja vähemalt 1 gaasimask rohkem.
Üldse ei puutu asja, kes konkreetselt sinna varjuma oleks pidanud või kes gaasimaski pähe pidi tõmbama.
Teatud tingimustel +1 ellu jäänu rohkem - loodetavasti. Kuigi ka see pole oluline, oluline on see, et vähemalt tehti, kuidas ja mis tasemel pole oluline.

Näiteks mul pole küll aimugi, millisesse keskusesse või keldrisse pean perega minema, kui Sosnovoi Bor vastu taevast lendab. gaasimaski ega kummi ülikonda ka pole. Keegi pole öelnud, et oleks võibolla vaja.

[Leimer]

Absoluutselt polnud kõigile ja pole ka täna kõigile.

Kas ma saan õigesti aru, et 100 000 siiski oli varjend?
1.5m vs 1.2m, viiendiku jagu vähem.
Seega 80 000 võiks siis varjend olla, aga ma ei usu et on.
Oletagem, et ka varjenditega oli tugev pakasuuha.
Ütleme 10 kordne üle paisutamine.
8000 näole on täna varjend?
Vat seda ma tõesti ei tea, ei tea isegi kus kohast otsida antud infot.
Aga tagumikutunne ütleb, et 8 tuhandele ilmselt pole varjendeid.
Nõuka ajal ilmselt oli 8 tuhandele toimiv lahendus.

Ja lõppeks, mul oli koolis gaasimask, isegi pähetõmbamis harjutustel käisin.
Hetkel väidan, et mu tütrel ei ole koolis gaasimaski.

[Leimer]

Ja nõukaajal oleks sa
a) saanud sellest õnnetusest teada kohe?
b) sulle oleks antud kummiülikond ja personaalne gaasimask?

Ma tean ühte teist õnnetust ühes teises kohas NSVLis, kus midagi sellist ei toimunud... Ja usun, et nagu neile anti teada valjuhääldajatest liikuvatest autodest, saame ka meie sellega hakkama. Meie mõni tund hiljem! Evakuatsioon aga oleks sel juhul kuhugi Norrasse, ma kujutan.

a) ei puutu teemasse
b) Jah, gaasimask oli nimeline. Kummiülikonda ei olnud.