www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 24 Okt, 2019 8:32

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 5816 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 279, 280, 281, 282, 283, 284, 285 ... 388  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
PostitusPostitatud: 24 Juul, 2017 18:42 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 16032
Asukoht: Viljandimaa
See küll õige ei ole. Laupäevak oli ikka nn. vabatahtliku panustamise vorm nagu rahvakapitali obligatsioonide ostmine või šeflus.

Pilt
Lenin laupäevakul.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
PostitusPostitatud: 24 Juul, 2017 19:22 
Eemal
Liige

Liitunud: 02 Juul, 2007 23:18
Postitusi: 1426
Asukoht: tallinn
vabandust, kui natuke off-topicuks läheb

olles jupiti seda teemat lugenud iga paarikümne lehe tagant, siis vabandust, kui need kaks mõtet on juba välja öeldud-

1. ainus unikaalselt hea asi, mida mina oskan nõukogude võimu poolt maaletooduks lugeda, oli keefir. seda vist küll muidu meil ei oleks.

2. samas siis oli paarkümmend lehte tagasi arutelu laste tervisest, kehalisest kasvatusest jne.. ei tea, kaugele tollal jõuti, kuid nädalavahetusel kohatud tuttav pani mind selles suhtes mõtlema. oli tal tore poiss, 9 a. , kuid autoimmuunse reumatismiga. siis tuttav poiss, kes ülikoolis kaitseväkke proovis minna . ei võetud - liigesed läbi (25 aastane) ja alakaaluline. poisi ema oli sündinud enneaegsena, võib-olla see on mõjutanud. :dont_know: ja siis kõik need tänapäeva haigused - alates autismist ja lõpetades gluteenitalumatusega, allergiatega (ka minul endal) jne. kui siin kunagi kapten trumm tsiteeris 1930. lõpu kaitseväe kõlblike meeste numbrit ja tervislikku taset, siis praegune pilt on ikka nutune küll. samas, milline oli toona laste suremus?

kui palju on meie nõrgema genoomi hulgas selliseid, kes 50-70-100 aastat tagasi poleks ellu jäänud? ja kas me oleme sattunud nõiaringi (üha rohkem keisrilõikeid jne.)

Tsiteeri:
Vabariigi algusaastatel oli see näitaja kõrge ning sellest tingitud rahvastikukadu suur - igal aastal suri kuni kaks tuhat või enamgi last, mis moodustas eri aastatel kümnendiku elussündide üldarvust.

1938. a avaldas ajakiri Eesti Statistika, et 1936. aastal suri riigis 1626 imikut, neist 287 linnades ja 1339 maal, seega oli suremus maal märgatavalt suurem. Ülevaate autor arvas, et sotsiaalsed ja majanduslikud elutingimused kindlasti mõjutavad suremust, ent mitte niivõrd kui emade teadmatus imikute toitmisel ja nende eest hoolitsemisel.

Väikelaste suur suremus, eriti maakondades, oli tingitud ka puudulikust arstiabivõrgust - ühes arstijaoskonnas oli keskmiselt 7000 elanikku, suurimas 14 700 ja väikseimas 4200. Üleeuroopalisel maatervishoiukonverentsil 1931. a oli jõutud üksmeelele, et maaelanikele küllaldase arstiabi andmiseks peaks iga 2000 inimese kohta olema üks arst. 70 aastat hiljem kehtestatigi sotsiaalministri määrusega Eestis perearsti nimistu suuruseks keskmiselt 1600 inimest.

Imikute surmapõhjustena domineerisid XX sajandi algupoolel kaasasündinud nõrkus ja kehavead, mis põhjustas aastatel 1930-1934 keskmiselt 315 surma aastas. Järgnesid hingamiselundite ja seedeelundite haigused, samuti nakkushaigused. Sel ajal märgiti surmapõhjuseks ka krampe, millesse suri linnades keskmiselt 15, aga maal kogumi 223 last aastas. Need andmed peegeldavad tolleaegse arstiabi taset ja kättesaadavust maal. Krampide taga võis muude põhjuste kõrval olla ka kõrge palavik, mida ei suudetud kodusel teel langetada, see viis omakorda krampide ja surmani.

Ka Teise maailmasõja järgsetel aastatel oli imikusuremus Eestis väga suur, ent 1950. aastatel hakkas see langema. Viimastel aastatel on see näitaja veelgi langenud, näiteks 2007. a registreeriti 79 surmajuhtu. Selline suremuse enam kui kümnekordne vähenemine on hea näide meditsiinilise ja sotsiaalse arengu võimalikkusest. Praegu on meil 18 000 tervishoiutöötajat ja kaasaegne meditsiinitehnika, ent 70 aastat tagasi oli see arv peaaegu 10 korda väiksem.

http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/ar ... d=23965133


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
PostitusPostitatud: 24 Juul, 2017 19:56 
Eemal
Liige

Liitunud: 05 Jaan, 2016 18:32
Postitusi: 94
vanahalb kirjutas:

Samuti on tänapäeval Soomes kuupalgalistel kohustus teha 3 tasuta tööpäeva ja sama põhjendusega. Vähemalt selles valdkonnas kus mina nokitsen. Kuupalgalisi on meil umbes pooled, teised on "urakamehed", kes teevad iseenda koostatud graafikute ja tunnitöö või tükitöö järgi ja niisuguseid "kommunistlikke laupäevakuid" pole nende jaoks olemas.


Eep Soomes oli enamustel 7,5h tööpäev, aga tööd tehti ikka 8h päevas. Palka maksti ka 8h eest. Sellele omakorda maksti juurde (Taly - työajan lyhennyskorvaus) mis oli olenevalt valdkonnast migi protsent, näiteks seitse protsenti iga kuu lisaks. Ja maksulised olid ka pühad. Nüüd kui kehtestati 8h tööpäev, siis olenevalt valdkonnast kaotati ära kas työajan lyhennyskorvaus või kolm maksulist vaba päeva. Mis ei tähenda, et sa tasuta tööl käid, sulle ei maksta enam nende päevade eest topelt.
Muidugi kõik oleneb ametiühingust, mõni laseb ikka vanaviisi edasi, aga et soomlased tasuta tööl käiksid :D :D


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
PostitusPostitatud: 24 Juul, 2017 20:25 
Eemal
Liige

Liitunud: 21 Juun, 2009 19:48
Postitusi: 1297
Ma nüüd soome ametiühingute suhtes eriti sõna ei julge võtta, sest pole ise enam julgelt 10 aastat kuskiln töölepinguga teinud.
Soomes ei käinud ka selle aasta kuupalgaliste koosolekul (nagu oleks siis keegi kutsunud või nii). Võib-olla oleneb tõesti kollektiivlepingust või krt millest, aga kõik asjaosalised kirjutasid alla, et kolm laupäeva tuleb aastas tööd teha (selle aasta omad on neil juba ära tehtud - kaks päeva läks koolitusteks, mis tööpäevadeks loeti ja üks päev tõsteti tööviljakust). 7,5 tunnised tööpäevad on endiselt neil kes üle 30 km kauguselt tööl käivad. Kolm tasulist vaba päeva on samuti alles, mis tervisetugevdamise päevadena kirjas on. (see viimane oli vist Eestis ka kuni reformierakondliku töölepinguseadusereformiga ära kaotati)

Nõukogude Liidu laupäevakute jutt, mille siia kirjutasin, on pärit tollase ühiskonnaõpetuse õpetaja suust ja võib-olla tõesti kästi tal kuidagi see laupäevakute asi teoreetiliselt ära seletada. Ma olin tollal kolhoosnik ja ma küll ühtegi laupäevakut ei mäleta ning kindlat kuupalka mul ka polnud. Maksti selle eest kuipalju tegid - kas tunniarvestuses või hektarites. Seda ka ei mäleta, et kas raamatupidajad ja muu selline rahvas käis midagi kevadeti riisumas või mitte. Minumeelest oli see üldse tehasetööliste ja muu 8-17 rahva üritus.

Sheflus mu mäletamist mööda ilma rahata polnud, aga maksti kas natuuras (kartulites) või rahas. Töö nagu töö ikka, aga ilgelt sant ja keegi ei tahtnud vabatahtlikult teha.

Ja nüüd tuhlasin natuke internetiavarustes ning leidsin ENSV Ülemnõukogu ja Valitsuse Teataja nr 21 1967 aastast , mida siia riputada ei oska.
See number oli pühendatud küsimustele, mis on töökollektiividel tekkinud seoses üleminekuga 5-päevasele töönädalale senise 6-päevase asemel. Üks asi mis silma jäi, oli, et NSV Liidus oli 41 tunnine töönädal ning seetõttu oligi tööpäeva pikkus 8 tundi ja 12 minutit kui arvestada nädalasse 5 tööpäeva.
Seadusandja oli ka peoga graafikuid puistanud ning üks neist kehtestas iga 8 nädala laupäeva tööpäevaks (märkusega, et makstakse üldistel alustel) Teistsuguse loogikaga võib ka võtta, et tehti seitse nädalat väikese ettemaksuga ja kaheksanda nädala laupäev oli "leninlik".
Mingine eraldi graafik oli kolmes vahetuses töötavatele tekstiilitööstustele ja nende töönädal tuli millegipärast 40,6 tundi ja ei saanudki täpselt aru, kas seal kogunes lõpuks tasuta tööorjus.

Tõsi, Lenini palgikandmist see 1967 a seadus ära seletada ei oska :)


Viimati muutis vanahalb, 24 Juul, 2017 20:59, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
PostitusPostitatud: 24 Juul, 2017 20:52 
Eemal
Liige

Liitunud: 05 Jaan, 2016 18:32
Postitusi: 94
Mina sain aru nii, et (uudenvuodenpäivä, loppiainen, pitkäperjantai, 2. pääsiäispäivä, vappu, helatorstai, juhannuspäivä, itsenäisyyspäivä, jouluaatto, joulupäivä, tapaninpäivä) mis olid tasulised vabad päevad, siis nüüd näiteks jouluaatto mis ei ole kalendris punane päev, aga oli "vaba" palgaline päev enam seda ei ole. Need kes tööle ei lähe, palka ei saa ja need kes peavad minema topelt raha ei saa. Pekkaspäivi või tervisepäevi ei puudutud.

Samas vaatasin just ehitajate TESi, siis neil kõik hüvitised vanaviisi säilinud.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
PostitusPostitatud: 24 Juul, 2017 21:39 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Dets, 2006 22:43
Postitusi: 9527
Asukoht: Metsas / Ämbris
:lol:

http://viisnurga-varjus.blogspot.com.ee ... a.html?m=1

_________________
Kohustuslik riigikaitseõpetus väldib hilisemaid ERROR-eid riigikaitses !
Pilt


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
PostitusPostitatud: 26 Juul, 2017 6:31 
Eemal
Liige

Liitunud: 22 Jaan, 2004 14:22
Postitusi: 2610
vk1 kirjutas:
vabandust, kui natuke off-topicuks läheb

olles jupiti seda teemat lugenud iga paarikümne lehe tagant, siis vabandust, kui need kaks mõtet on juba välja öeldud-

1. ainus unikaalselt hea asi, mida mina oskan nõukogude võimu poolt maaletooduks lugeda, oli keefir. seda vist küll muidu meil ei oleks.

...


Kust selline ekslik arvamus?
Tallinnas toodeti juba üle-eelmisel sajandil keefiri, mida aga tollal nimetati hoopis piimaviinaks või piimaveiniks. Põhjus lihtne – käärimise tulemusena tekib keefiris imeväike kogus alkoholi. EW ajal oli keefir tavaline toiduaine.

_________________
Palun alati pakkuda märke, medaleid, riste, autasusid tsaari, eesti ja saksa ajast. Samuti dokumente, postkaarte ja fotosid igal teemal, vorme, kiivreid, pandlaid, mõõku jms. 52-23353 ri28le@hot.ee


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
PostitusPostitatud: 26 Juul, 2017 9:43 
Eemal
Liige

Liitunud: 30 Okt, 2015 12:59
Postitusi: 1413
vanahalb kirjutas:
......
Sheflus mu mäletamist mööda ilma rahata polnud, aga maksti kas natuuras (kartulites) või rahas. Töö nagu töö ikka, aga ilgelt sant ja keegi ei tahtnud vabatahtlikult teha.
.......


No sefluse kohta vaid head mälestused. Vähemalt TA Küberneetika instituudi omad aeti sügiseti korraks Padise kloostri kandis oleva kolhoosi põldudele kive korjama, sai lapsena kaasas käidud. 5-6 tundi jalutamist traktori taga kerge lisanduva füüsilise koormusega, raha anti selle eest 7.50, lõuna sööklas maksis kopikaid ja mulle põhikooli õpilasena sobis see taskuraha hästi. Seeeeest kohustuslik koolist saadetud kartulite järelkorjamine oli hoopis nürim teema, samas teab iga tolleaegne linnalaps et kartul kasvab maa sees, piima annavad lehmad ja liha saamiseks tuleb loom ära tappa.

_________________
Hundid on söönud, kuid lammastel on ka positiivne iive


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
PostitusPostitatud: 26 Juul, 2017 12:18 
Eemal
Liige

Liitunud: 17 Veebr, 2009 22:30
Postitusi: 1647
Võõrvõimuaegsetest pühadest ja tähtpäevadest on kirjutatud Tunas. Seal on palju sisukat juttu pühade olemusest ja nende kehtestamise motiividest nii NL -i kontekstis, kui ka üldiselt. Tasub harimiseks kõik läbi lugeda.
https://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q= ... YtLLtAQu7w


Manused:
Riiklikud pühad.PNG
Riiklikud pühad.PNG [ 83.76 KB | Vaadatud 1767 korda ]

_________________
Ceterum Censeo Russiam Esse Delendam
Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
PostitusPostitatud: 26 Juul, 2017 13:03 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26740
Näesa siis, ENSV-s oli "punaseid" pühasid kalendris pea poole vähem võrredes tänasega (6 vs 11).

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
PostitusPostitatud: 26 Juul, 2017 14:12 
Eemal
Site Admin
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Dets, 2003 12:32
Postitusi: 4688
Kui täpne olla, siis nii maipüha kui oktoobrirevolutsiooni aastapäev olid 2-päevased pühad. Ehk siis 8 vs 11.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
PostitusPostitatud: 26 Juul, 2017 20:39 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 08 Okt, 2004 17:59
Postitusi: 2650
Asukoht: Viljandi
toomas tyrk kirjutas:
Kui täpne olla, siis nii maipüha kui oktoobrirevolutsiooni aastapäev olid 2-päevased pühad. Ehk siis 8 vs 11.

Oled sa selles väites nüüd kindel? Minu meelest 2.mai küll puhkepäev ei olnud, 1. ja 9. mai olid vabad päevad.

_________________
Hea võidab alati kurja - kes võidab, see ongi hea!

...kui jahimees oled, klikka siia!!!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
PostitusPostitatud: 26 Juul, 2017 20:55 
Eemal
Liige

Liitunud: 02 Juul, 2007 23:18
Postitusi: 1426
Asukoht: tallinn
OveT. kirjutas:
vk1 kirjutas:
vabandust, kui natuke off-topicuks läheb

olles jupiti seda teemat lugenud iga paarikümne lehe tagant, siis vabandust, kui need kaks mõtet on juba välja öeldud-

1. ainus unikaalselt hea asi, mida mina oskan nõukogude võimu poolt maaletooduks lugeda, oli keefir. seda vist küll muidu meil ei oleks.

...


Kust selline ekslik arvamus?


Tallinnas toodeti juba üle-eelmisel sajandil keefiri, mida aga tollal nimetati hoopis piimaviinaks või piimaveiniks. Põhjus lihtne – käärimise tulemusena tekib keefiris imeväike kogus alkoholi. EW ajal oli keefir tavaline toiduaine.



Wikipeediast :oops: . tänud

nii et siis on see nüüd minu jaoks ametlik - n.liidus ei olnud midagi head


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
PostitusPostitatud: 27 Juul, 2017 2:02 
Eemal
Liige

Liitunud: 03 Veebr, 2009 17:21
Postitusi: 335
Troll kirjutas:
toomas tyrk kirjutas:
Kui täpne olla, siis nii maipüha kui oktoobrirevolutsiooni aastapäev olid 2-päevased pühad. Ehk siis 8 vs 11.

Oled sa selles väites nüüd kindel? Minu meelest 2.mai küll puhkepäev ei olnud, 1. ja 9. mai olid vabad päevad.

Nii nende vanade asjade mäletamisega ongi. Aga vaatame järgi.

_________________
Per aspera ad astra!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
PostitusPostitatud: 28 Juul, 2017 11:56 
Eemal
Liige

Liitunud: 19 Juul, 2014 19:18
Postitusi: 719
Koolis austati õpetajaid nõuka-ajal rohkem ning ka lubatud oli neile rohkem. Õpilased vastu ei kobisenud ja kord oli majas. Isegi saanud tutistada, joonlauaga piki näppe jne. Vanemad kodus ütlesid ainult et ise olid süüdi. Ei mäleta ka ühtki "närvihaiget" kes oleks lapsi terroriseerinud. Kuigi see ei olnud nõuka eripära. Vana Vabariigi ajal ja varem olla olnud samamoodi.

Praegu on selles suhtes asjad kurvad..


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 5816 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 279, 280, 281, 282, 283, 284, 285 ... 388  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 13 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt