www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 06 Aug, 2020 14:02

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 6295 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 388, 389, 390, 391, 392, 393, 394 ... 420  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
PostitusPostitatud: 20 Nov, 2019 20:05 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 07 Sept, 2010 7:51
Postitusi: 1394
Kapten Trumm kirjutas:
Kui arvestada, et 80ndate teises pooles oli keskmine palk 200 rubla ja täna on see 1400 eurot, siis
-odavama sõiduauto (sest korralikke nõuka kodanik osta ei saanudki) sai siis 45 kuupalgaga ( riikliku hinnaga 9000 rubla maksev 2108), täna saab analoogse (9000 eurone Dacia) auto 6,5 kuupalgaga.
-eramaja Tallinna piirkonnas (50 000 rubla toona) sai siis 250 kuupalgaga, täna (150 000 eurot) 107 kuupalgaga.
-korralikke vormileiva pätse sai toona (16 kopikat) kuupalga eest 1250 pätsi, täna (70 senti) 2000 pätsi.

Täna elame palju paremini, sest isegi toonased hiigelkallid autod või majad ei olnud vabamüügis.

Tsiteeri:
Näiteks komplektlõunaid saab SÖÖKLAS täna küll tunduvalt rohkem, rääkimata vorstist või jäätisest


Selles ma poleks enam kindel. Olen kogemata omajagu "rublasel lõunal" kohalikus sööklas käinud, kui vanemad kodus polnud. Keskmise palga eest saanuks siis 200 lõunat. Täna komplektlõunat alla 5 euro ei paku sulle keegi, keskmise kuupalga eest 280 lõunat. Ei ole eriti suur vahe. Jäätise hinnaga ei oska vaielda (ma ei söö seda eriti). Vene ajal sõin. Tavaline Regati plombiir oli 20 kopikat, shokolaadri glasuuriga 28 kopikat. Mis sellised praegu maksavad ei teagi täpselt, ehk mingi euro alla tükist? Vahe tuleb umbes analoogne komplektlõunaga.

Milles anomaalia? Arvan, et vene võim hoidis põhitoiduainete hindasid kunstlikult madalal, et rahvas söönuks saab. Kui rahvas on söönud, eriti ei mässa. Kui näljas, hakkab mässama. See seletabki, mis toidu kättesaadavus pole väga palju tõusnud (mitte niipalju kui kestvuskaupadel).



Seal pildil on rubla kujutatud kui 1/100 palgast, ehksiis palk kokku 100 rubla, mitte 200. Kas pildil olevad andmed on korrektsed või mitte, polegi oluline, oluline on nende numbrite võrdlus tänapäevaga..


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
PostitusPostitatud: 20 Nov, 2019 20:21 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 09 Jaan, 2007 1:05
Postitusi: 3849
Asukoht: Tartu
Kapten Trumm kirjutas:
Auto ostuks tuli koguda aastaid ja maja ostuks aastakümneid.

Tänapäeval täpselt samamoodi. Või siis maksad autoliisingut aastaid või majalaenu aastakümneid. Lisaks, no ma tahaks näha, milline tänane uus auto ka pärast 20 aastast igapäevakasutust veel "elus" on. 30-40-50 aastast üsna korralikku "vene rauda" vedeleb meil veel omajagu, omanikud kipuvad vanadussurma surema enne kui nende autod.

_________________
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!

"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
PostitusPostitatud: 20 Nov, 2019 20:27 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Dets, 2006 22:43
Postitusi: 10309
Asukoht: Metsas / Ämbris
Castellum kirjutas:
Nagu alati, sama korduv viga - mis ajast need hinnad on pärit?
Just.
Viimase rublapalga ma sain samasugustes ilusates 1rublastes pakkides, neid oli terve kilekott täis ja nende eest ei saanud enam mittemidagi... sest poodides polnud mittemidagi ja see mis oli, nende asjade hinnad tõusid päevas mitu korda :mrgreen:

...age veel enne seda sai 3 rublaga baari pileti mille sees oli kohv, 100gr kanget alkot, mahl või vesi ja salat

Inf sealt samast kust on võetud see pilt
Tsiteeri:
Russkaja vodka [maksis] 1960. aastate alguses 4.30 rbl (ilma taara maksumuseta), viin Pealinna 2.95 (0,5 l, ilma taarata), liköör Vana Tallinn ja Lõunamaine, 3.65, nastoika Lehesadu 2.38 (ilma taarata). 1960. aastal maksis 100 g konjakit (brändit) + tass kohvi Tartus Tempo kohvikus 99 kopikat.

1965. aastal maksis pool liitrit viina 2.75–3.07 rbl, 1982. aastal oli hinnaks 4.12 rbl ja 1984. aastal juba 5.30 rbl.
Alates 1. jaan. 1978 maksis Vana Tallinn 7.20 rbl, Gruusia 3-tärniline konjak 4.12 rbl, Žiguli õlu 33 kopikat.

1985. aastal maksis pool liitrit viina 6.80 rbl.
1986. maksis kast Haljala Žiguli õlut 9.20 rbl.
1986. aastal maksis pudel viina 10 rbl, keskmine palk oli umbes 150 rbl.

Stabiilse rubla ajal maksis pakk sigarette Priima 14 kop, Tuluke 10, Kosmos 6, Tallinn 40, Ekstra, Leek ja Rumba 30 kopikat.
1. jaanuarist 1978 maksis viin Moskovskaja 3.62, viin Ekstra 4.12, import kuiv vein 1.65 kuni 2.30 rbl.
Kolmetärniline konjak maksis alates 1984. aastast 8.12 rbl.

Leib maksis 14 kopikat (vormileib ehk lehmaleib 10 kop), sai 16 kopikat, maitsev Borodino leib 22 kop.
Võipakk maksis 68 kopikat, kilo suhkrut 78 kopikat, kristallsuhkur 84 kopikat kilo.
Hapukoor (35%) klaaspurgis 200 g 43 kopikat (- taara 10 kop), kohupiim 250 g 20 kopikat
Piim 0,5 liitrine piimapudel maksis 28 kop (- taara 15 kop), 1 liitrine piimapudel maksis 46 (- taara 20 kop) kopikat.

I sordi jahu 24 kop kilo.
Makaronid 17 kop pakk.
Munad 10 tükki 1.20 rbl.
Vorst, liha, viiner 1.80–2.20 rbl kg.
Rasvane piklik maitsev nn „rotipirukas” maksis 3 kopikat, samasugune õunamoosipirukas ka 3 kopikat.
Eskimo jäätis 21 kopikat, rammus plombiir paksu šokolaadikattega 28 kopikat.
Juust 2.90 rbl kilo; keeduvorst 1.60…2.80 rbl kilo (Teevorst 1.60, Kevadine 2.10 ja Doktori 2.20), „koera rõõmuks“ ristitud maksavorst 50 kopikat. Rasvane suitsuvorst Moskva Suvine 3.80 kilo.
Tänini maarajoonides populaarsed kommid „Komeet“ maksid 1.40 kilo ja broiler 2.50 kilo. Lastevorst 2.20 kilo ja täissuitsuvorst oli 3.80 kilo. Suitsutursa kilo oli 78 kopikat ja kalakotlet maksis 5 kopikat.
Kommid Kannel 6.40 kilo, batoonike 2.70.

1986. aastal maksis kilone leib 20 kopikat, Eesti juust 2.90, keeduvorstid umbes 2.50 rbl.
Pakk Kalevi nätsu (5 lehekest) 0,50 rbl, üks nätsupadi 0,15 rbl.
Praad (karbonaad või šnitsel) maksis 1980-ndatel sööklas 40–50 kopikat, teeklaasitäis (200 g) koorega kohvi 15 kop!
Kohvikilo 3.60 kuni 4.50 rbl. Kohvikilo hind tõsteti ootamatult 4.50 pealt 20-le. Araabika oad, Robusta maksis 18 rbl kilo. Kilode viisi ostsid kohviube kokku Saksa DV turistid.
Kuigi banaane õnnestus Nõukogude ajal osta poest vaid kahel-kolmel korral, oli nende kilohind rangelt fikseeritud, 1.20 rbl kilo, apelsinikilo oli 2 rbl (teistel andmetel 1.40)
Limonaad (0,33 l) oli 16…25 kop (sellest 9 kop oli taara); kõige kallim oli karastusjook Baikal.
Tänaval asuvast joogiautomaadist sai klaasi gaseeritud vett siirupiga 3 kopikaga, ilma siirupita maksis 1 kop.

Pesumasin Vjatka 400 rbl, oli defitsiitne.
Õmblusmasin sik-sakiga 160 rbl.
Naiste importtalvesaapad maksid kuupalga.
Must-valge teler 20-tolline 280 rbl.
Esimesed päris teksapüksid 1982. aasta paiku maksid 150 rbl, raadiotehnika stereosüsteem 1100 rbl.
Lintmagnetofon Majak 205 195 rbl.
1977. meeste käekell Vostok 32 rbl.
1980. värviteler 750 rbl.
1991. värviteler 1537 rbl
1980. peegelkaamera ZENIT-E 45 rbl ja 1985. aastal 140 rbl. Zenit-TTL 190 rbl.
Külmik Minsk oli 210 rbl. Suur külmik (väikese sügavkülmkambriga) Minsk 350 rbl.
Kohverkirjutusmasin Erika 280 rbl (Saksa DV toode).

Kõige väiksem lasteratas 8 rbl. Naisterattad olid meesteratastest kallimad.
Jalgratas Sputnik 120 rbl.
Jalgratas Turist u 90–100 rbl
Riia minimopeed maksis 1987. aastal 210 rbl.
Pärast 1961. aasta rahareformi maksis ZAZ-965 („maanteemuhk“) 1800 rbl. Moskvitš 2500 ja Volga GAZ-21 5100 rbl (1962. aastal maksis täiustatud GAZ-21, mille kapotilt oli eemaldatud kuulus hirv, 5500 rbl).
1980. aastatel maksis sõiduauto Moskvitš ca 5000 rbl, sõiduauto Žiguli (VAZ) 7000 rbl, sõiduauto Žiguli LUX ca 9000 rbl.
Vaz 2103 (Žiguli lux) maksis 1975. aastal 7500, VAZ 2101 aga 6600 rbl.
1981. aastal sai VAZ 21011 (valmis 1974) 5900 rbl eest, 1990. aastal sama raha eest uue talvejope komisjonikauplusest. :mrgreen:
1986. aastal hakati tootma sõiduautot Moskvitš 2141, mis maksis 9600 rbl.
Bensiin maksis enne 1980. aastat 7–10 kop liiter. Alates 1. märtsist 1978 maksis AI-93 20 kop/l, alates okt. 1980, maksis AI-93 40 kop/l.

Elekter maksis 4 kopikat kilovatt, osades majades 2 kopikat, kui oli elektripliitidega maja.
Külm ja soe kraanivesi jagati majarahva üüri hulka inimeste arvu järgi.
Lauatelefoni kuumaks 2 rbl. Piiramatu helistamisaeg.
Taksofonist helistamine 2 kopikat kõne. Aeg samuti piiramata.
Kahetoalise korteri üür oli kõigest 4 rbl kuus, sellele lisandus 2 rbl sooja vee, 3 rbl kütte ja 5 rbl külma vee ja kanalisatsiooni eest. Kokku seega 14–15 rbl.

Takso oli väga pikka aega 10 kop/km. Uus hind 20 kop/km, tuli 1. aprillist 1978.
Bussipilet kogu liini ulatuses oli Tallinnas 5 kop., trollis 4 ja trammis 3 kopikat. Kuukaart maksis 4 rbl.
Bussipilet Tartus 3 kopikat.
Peipsi äärest Tartusse sõit maksis 50 kopikat. Vahemaa Tartusse oli 32 km.
Bussipilet Tallinn-Tartu 3.70 rbl.
Aastal 1983 Tallinnast 50 km kaugusele taksoga koju maksis 10 rbl, bussiga maksis sama pikk maa õpilaspiletiga 35 kopikat.
Lennukipilet Tallinn-Viljandi 4 rbl (lennukiks oli An-2). Bussiga umbes 2.80 rbl.
Lennukipiletid: Moskva 26, Leningrad 19, Sotši 46 rbl.
Kaukaasiasse sai Tallinnast 47 rublaga, niipalju maksis lennukipilet Mineralnõje Vodõsse, 56 rbl aga Bakuusse.
Tartust Moskvasse rongiga platskaartvagunis 8 rbl.
Bussipilet Tartu-Leningrad 6.66 rbl.
Aga mis oli ikka tol ajal eriline, oli rongisõidu kuupilet. Näiteks Elva-Tartu kuupilet maksis 1.70. Kuigi tavapilet oli 40 kopikat. Ja kuupiletiga võisid sõita nii palju kordi, kui tahtsid. Seetõttu käis ka Elva-Tartu vahel väga paljud inimesed Tartus tööl. Praegu sõidab Tartust Elvasse 4 rongi ööpäevas, siis 17.

Ajaleht maksis kõigest 2 kopikat, mis läks ka mingi aeg 3 kopika peale.
Lasteaiamaks 12.50 rbl kuus.
Vihik 2 kopikat, kaustik 9, harilik pliiats 1, kustukumm 1, joonistusvihik 5 kopikat.

1980. aastatel maksid Jugoslaavia naiste talvesaapad 150 rbl, kokkupandav jalgratas Ereliukas oli 80 rbl.
Metallica 1988. aasta plaat maksis turul 280 rbl. :D
Kooperatiivkorter maksis 1986. aastal 4000 rbl (hind olenes muidugi tubade arvust).
Pea kiilaks ajamine juuksuris maksis 5 kopikat. Lihtsalt lühemaks lõikamine meestele oli 20 kopikat.
Linnasaun maksis väga pikka aega kõigest 20 kopikat.
„Kalevi“ siseujulas üks ujumiskord 50 kopikat. (Tollal võis saada ka aastakaardi, mille maksis täielikult kinni ametiühing. Selle kaardiga võis käia ujumas kasvõi 4–5 korda nädalas.)

Odavaimad Visu plastiksuusad 30 rbl.
Välismaiseid kuluvaid teksaseid ja tossusid sai ärikatelt alates 150 rublast paar, seega terve kuupalk.
Teatripilet oli umbes 1.20 kuni 1.80 rbl sõltuvalt etendusest.
1970.–1980. aastatel maksis kinopilet 25–40 kopikat film. Kaheseerialine film oli poole kallim. Kinos Pioneer (Tallinnas Viru tänaval) maksis pilet dokumentaalfilmidele 10 kopikat. Saali võis siseneda suvalisel ajal ja vaadata filme kuni algas mängufilmi seanss. Pilet laiformaatfilmile kinos Kosmos maksis 70 kop, kaheseerialine 1.40 rbl.
1970-ndatel populaarsed heliplaadid (näiteks ABBA) maksid 40 rbl ja müüdi käest-kätte.
Melodia väljaantud välisartistide heliplaadid maksid 3.50, defitsiitsemaid sai hangeldajate käest viiekaga.


Kõige õigem oleks elustandardi võrrelda tööjõu tasumise järgi, mis oli 40 aastat tagasi keskmiselt 160 rbl., 5% võisid teenida 300–500 rbl. ja 5% miinimumi 70 rbl. Praegu aga on keskmine 700 €, kusjuures ainult 5% elanikest teenib 2000–5000 €, 20% 700–1000 €, kuid 75% 300–500 €.
Pensionid olid 50–80% keskmisest palgast + odavad üürid.
Toiduainete probleemid hakkasid pea märkamatult tekkima juba 1970-ndate aastate alguses. Aastatel 1960–1970 oli saada kõike, isegi importkaupa, ning elatustase Eestis oli võrreldav keskmisega läänes.

Juhtivate NLKP töötajate palgad Nõukogude Liidus 1989. aastal
peasekretär 1500
Poliitbüroo liige 1200
Keskkomitee sekretär 1000
oblastikomitee esimene sekretär 800
oblastikomitee osakonnajuhataja 600
oblastikomitee sektorijuhataja 425
oblastikomitee instruktor 370–380
rajoonikomitee esimene sekretär 550
rajoonikomitee instruktor 305
põhikohaga NLKP algorganisatsiooni sekretär 450 rbl
Oma välismaa, ilmunud raamatute eest sai NLKP peasekretär Mihhail Gorbatšov 600 000 dollarit honorari, mille ta kandis üle parteikassasse.

Keskmised palgad
töölised 140–200
kolhoosnikud 154 (kolhoosniku pension oli 1973. aastal 12 rbl kuus)
insenerid 120–140
arstid 120–150+altkäemaksud (kirurgid teenisid rohkem)
medõde 90 rbl
raamatukoguhoidja 80–100
kojamehed, koristajad, valvurid 70 rbl
kindrali pension 400 rbl
Kõrgtrükkija teenis (tükitöö) 1976. aastal trükikojas Ühiselu ühtekokku täpselt 1736 rbl (neto) ehk kuu keskmine oli 144 rbl. Personaalpalgaga teenekad trükkijad teenisid 280 rbl, ja seda ka siis, kui nad plaani ei täitnud, mis oli noorte trükkijate suhtes eriti diskrimineeriv. Normid olid kõrged, aga materjalid (eriti paber) väga halvad.
Pension 60 rbl kuus. Kes teenis mõned aastad enne pensionile jäämist korralikku palka sai pensioniks 120 rbl kuus, millega võis päris kenasti ära elada.
http://maaja.ee/sellised-olid-hinnad-eesti-nsv-s/
https://www.delfi.ee/news/paevauudised/ ... d=55886534


*

Ja niisama noorematele põlvkondadele lugemiseks 8)
https://www.postimees.ee/4000345/asjad- ... -ei-maleta

_________________
Kohustuslik riigikaitseõpetus väldib hilisemaid ERROR-eid riigikaitses !


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
PostitusPostitatud: 21 Nov, 2019 10:04 
Eemal
Liige

Liitunud: 07 Dets, 2005 16:53
Postitusi: 1040
Asukoht: Lõuna-Eesti
https://www.rbc.ru/politics/21/11/2019/ ... =gism_top9

Gorbatšov ikka arvab, et NLiidu lõpp oli liiduvabariikide võimuambitsioonid. Putin arvas õieti, et ikka majanduse allakäik põhjustas eelkõige NSVL lagunemist.

_________________
Osalenud Eesti piirivalve ülesehitamisel. Raadioside. NLiidu sõjaväes 40. tankidiviisi 75.motolaskurpolgus Gussevis 1970-1972. Lasketiiru elektrik. 50a. metsas ja soodes jooksnud.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
PostitusPostitatud: 21 Nov, 2019 13:13 
Eemal
Liige

Liitunud: 07 Mär, 2019 14:27
Postitusi: 281
Fucs kirjutas:
Tsiteeri:
Ajaleht maksis kõigest 2 kopikat, mis läks ka mingi aeg 3 kopika peale.


See on muidugi - kui võtta kõrvale tänapäevane ajaleht - pöörane võrdlus. Kahe kopka eest said endale soetada sisuliselt kommarite (meie mõistes siis, vene okupantide) häälekandja - proparuupori. Tea kas kuidagi saab seda ajaleheks nimetada - kuigi jah oli ka kergeid erandeid: "Edasi", "Sirp ja Vasar" - kuigi eks need olid ka silmini punasõnnikut täis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
PostitusPostitatud: 21 Nov, 2019 13:26 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29365
Tsiteeri:
Tänapäeval täpselt samamoodi. Või siis maksad autoliisingut aastaid või majalaenu aastakümneid. Lisaks, no ma tahaks näha, milline tänane uus auto ka pärast 20 aastast igapäevakasutust veel "elus" on. 30-40-50 aastast üsna korralikku "vene rauda" vedeleb meil veel omajagu, omanikud kipuvad vanadussurma surema enne kui nende autod.


Kui neid Daciaid pruukida nii vähe nagu pruugiti autosid vanasti ja poputada samamoodi nagu omal ajal inimesed poputasid neid raske vaevaga saadud Ladasid ja Mossesid, siis kestab see Dacia kauemgi veel, sest tema ehituskvaliteet on parem ja roostekindlus kõrgem kui nõuka autodel. Mis täna autot üle 5a ei peeta, tuleneb tihti hoolimatust kasutamisest, suurest kasutuskoormusest ja edevusest (tahan olla naabrist parem). Aga miks mitte ka "hooldevabadest" autodest, millega müüakse inimesele väikseid kulusid lühema kasutusea arvelt (mootori "longlife" õlivahetus 30 000 km).

Minu isiklik auto on tänaseks 19a vana ja läbisõiduga ca 360 000 km. Kui sellise läbisõiduga Lada või Mosse püsis enamasti ausõna peal koos, siis antud auto on heas korras ja teenib mind kindlasti veel 360 000 km kui vaja. Meie peres lihtsalt oli sellise läbisõiduga mosse ja kujutan ette, mida see tähendas - tagaklaas püsis ees mingite lisaklambritega ja 4 inimesega autos ei tahtnud tagauksed enam kinni minna, sest kere oli piisavalt pehme. Minu autol käivad kõik uksed klõps ja klõps ka siis, kui üks nurk tõsta tungrauaga pool meetrit üles. Muidugi, tegemist pole Dacia, vaid vähe kvaliteetsema Euroopa autoga.

Need vanameeste läikivad Ladad, mida tükati veel linnas suviti näeb on enamasti pisikeste läbisõitudega ja talvel mitte sõitnud, kui sellega sõita 40 000 km aastas, aasta ringi ja hoida väljas ning käia hoolduses 1 kord aastas, oleks need Emexissse läinud juba enne krooni tulekut. Vaata näiteks nende müügikuulutusi - läbisõit üle 100 tuhande on juba harv erand.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Viimati muutis Kapten Trumm, 21 Nov, 2019 13:42, muudetud 3 korda kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
PostitusPostitatud: 21 Nov, 2019 13:28 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 09 Aug, 2017 20:54
Postitusi: 414
Asukoht: Siin & seal, põhiliselt tööl
"Pravda" oli väga hea ajaleht - hea pehme paber.

_________________
Pingviinid haisevad. (isiklik tähelepanek)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
PostitusPostitatud: 21 Nov, 2019 13:29 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29365
alax kirjutas:
https://www.rbc.ru/politics/21/11/2019/5dd621319a7947599ae4ea55?utm_source=gismeteo&utm_medium=news&utm_campaign=gism_top9

Gorbatšov ikka arvab, et NLiidu lõpp oli liiduvabariikide võimuambitsioonid. Putin arvas õieti, et ikka majanduse allakäik põhjustas eelkõige NSVL lagunemist.


Päris hea diagnoosi selle NSVL lagunemise alustele on pannud Viktor Suvorov raamatus "Spetsnaz".
Nimelt NSVL püsis koos senikaua, kui võim ei tõmmanud oksa käsutäitjaid, kes täitsid võimu kuritegelikke käske.
Algas see Tbilisis, kus sama Gorbatsov ise pesi enda käed puhtaks ja tegi süüdlaseks kohaliku sõjaväeringkonna ülema.
Gorbatsov on ise kogu aeg eitanud enda rolli Tbilisi sündmustes, kuid NSVL elukorraldus seda juttu ei toeta.
Sellised rahva vastu jõu kasutamised, kus osalesid väeosad üle NSVL, said toimuda ainult NSVL juhtkonna sanktsiooniga.
Justkui mingi Taga-Kaukaasia SRK ülem käsutanuks neid Dzerzinski KGB diviisi väeosi või sisse toodud VDV-lasi. Sellised väed said tulla ainult Moskva käsuga.

Peale seda sündmust relvajõud enam rahva pihta ei tulistanud ja rahvas nägi, et ei tulistata. Hirm (mis hoidis vaos) kadus Ja NSVL laguneski ära.
Kindlasti majandus mängis olulist rolli, aga näiteks Stalini ajal elati palju vaesemalt ja ei lagunenud midagi. Viletsus, kuidas elati NSVL-s WWII ajal ja järel, oli kujutlematu võrreldes isegi 1990. aasta seisuga.

Kes ei tea, siis Tbilisis korraldas Moskva meeleavalduste jõuga mahasurumise ohtra verega, lastes inimestele gaasi ja lasi inimesi raiuda teravaks ihutud sapöörilabidatega.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
PostitusPostitatud: 24 Nov, 2019 13:24 
Eemal
Liige

Liitunud: 07 Veebr, 2009 13:28
Postitusi: 660
Kapten Trumm kirjutas:
Peale seda sündmust relvajõud enam rahva pihta ei tulistanud ja rahvas nägi, et ei tulistata. Hirm (mis hoidis vaos) kadus Ja NSVL laguneski ära.
Kindlasti majandus mängis olulist rolli, aga näiteks Stalini ajal elati palju vaesemalt ja ei lagunenud midagi. Viletsus, kuidas elati NSVL-s WWII ajal ja järel, oli kujutlematu võrreldes isegi 1990. aasta seisuga.

Meeldetuletuseks, kuidas üks ärimees nägi Eesti liitmist Nõukogude Liiduga.
https://vikerraadio.err.ee/787798/kirju ... i-kultas-3

_________________
“It is difficult to get a man to understand something, when his salary depends on his not understanding it.”


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
PostitusPostitatud: 24 Nov, 2019 13:56 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Dets, 2008 0:29
Postitusi: 1974
Asukoht: Tallinn
Kapten Trumm kirjutas:
lasi inimesi raiuda teravaks ihutud sapöörilabidatega.

Pisut OT, aga see terminiteema on siin nii laialt jooksnud läbi, et võiks ikka nüüd kasutada õiget.

Seega antud juhul (ja paljudel teistel ka) mitte 'sapöörilabidas', vaid kas venepäraselt 'jalaväelabidas' või saksapäraselt 'välilabidas'.

_________________
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
PostitusPostitatud: 25 Nov, 2019 17:47 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29365
Et koma sugutamine saaks täielik, siis nimetame ka, et nimetatud eseme õige nimetus on "väike jalaväelabidas, 50 cm pikkune", tähistus MPL-50.
NSVL erivägedes õpetati ka selle kasutamist külmrelvana, raiumiseks ja viskamiseks (tuli teritada).

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
PostitusPostitatud: 27 Nov, 2019 12:13 
Eemal
Liige

Liitunud: 01 Mai, 2014 12:20
Postitusi: 1643
Tõlkija Aivar Kull: „Eesti keeles on temalt (Vassili Šukšinilt) ilmunud jutustuste kogumikud "Vanja, kuidas sina siia said?" (1969, tõlkinud Teet Kallas) ja "Pilet teisele seansile" (1973, tõlkinud Harald Lepik), neist esimese raamatu pealkirja puhul ei osanud meie tsensorid karta, et see muutub rahvasuus irooniliseks lendsõnaks tollase massimigratsiooni kohta. Šukšini loomingus torkavad silma igasugused eriskummalised veidrikud, nii on tal "nõukogude kirjanduses" üsna silmatorkav ja meeldejääv koht. Sellist, eriti homo soveticus'ele iseloomulikku äärmuslikku isiksuse kahestumist on suurepäraselt tabanud ka Šukšin, üks ta parimaid lühijutte, mille omal ajal (perestroika tuultes aastal 1987) ka ära tõlkisin, kannab pealkirja "Kaks kirja".
https://kultuur.err.ee/1007530/aivar-ku ... -ja-suksin

PÖFFi elutööpreemia laureaat Andrei Kontšalovski: „Nõukogude ajal oli see (isiklik) vabadus mulle kõige tähtsam, arvasin, et kui võin maailmas vabalt ringi sõita, kui sõidan Nõukogude Liidust välja, siis olen kunstnikuna vaba. Seal (NSV Liidus) oli teistsugune hierarhia, olid poliitilised küsimused… Vasja Šukšin! Kui ta kunagi välismaale turismireisile sõitis, ei tulnudki ta bussist välja. Teised läksid kõik Jumalaema kirikut vaatama, aga tema istus bussis, kiristas hambaid ja ootas, kuni nad tagasi jõuavad… «Kallid seltsimehed» räägib Nõukogude inimestest, keda oli üles kasvatanud Nõukogude võim, kes olid rindel olnud, kes olid veendunud, et surra võib «Isamaa eest, Stalini eest», kes ehitasid kommunismi, kes uskusid, et Stalin teeb kõike õigesti, sest tema ajal langesid hinnad aastast aastasse. Aga Hruštšovi ajal hakkasid hinnad järsku tõusma. Mida tunneb inimene, kui nii juhtub? Kusjuures Stalin on mausoleumist välja visatud ja jalge alla tallatud! Milline tragöödia pulbitseb selle põlvkonna peas ja südames, kes oli elanud ja tegutsenud tohutu kartmatuse ja eneseohverdusega? Loomulikult on alati skeptikuid, neid võib ka dissidentideks nimetada. Aga too põlvkond oli väga… väga puhas. Võta kas või Zoja Kosmodemjanskaja. See oli ehe ajupesu, nagu religioonis. Nende inimeste elumõtteks sai teenimine.“
https://leht.postimees.ee/6837548/andre ... m-vabadust

Nõukogude repressioonide uurimise ja inimõiguste kaitsmisega tegeleva valitsusvälise organisatsiooni Memorial Peterburi osakonna juht Irina Flige: „Alates 1987. aastast hakkasid inimesed tulema väljakutele loosungitega "Kus on meie isade hauad?", "Avage arhiivid!" jne. Seesugune massiliikumine oli kõigis NSVLi linnades. Memorial tekkis just nende sündmuste najal. 1989. aastal kogunes Moskvasse konverentsile üle 200 Memoriali organisatsiooni. Kui ütleme, et terror algas enamlaste riigipöördega, siis tähendab see, et kogu nõukogude võim oli ebaseaduslik. Nõukogude võimu arvel on muidugi palju kuritegusid ja peamiselt on need inimsusevastased kuriteod. Kuid on ka muid, näiteks hävitati ajalooteadus. Kui suhtlen põlvkonna võrra nooremate inimestega, küsivad nad, kas vangidele teed tohtis viia. Teed tohtis, aga kohvi ei lubatud. Kui mu mees oli laagris 1960. aastatel, võis viia nii teed kui ka kohvi. Kui Ježov [1940. aastal hukatud, terrori üks olulisematest läbiviijatest siseasjade rahvakomissarina – toim] lasti maha Jaapani spioonina, siis see ei vastanud tõele. Kohtutoimikus pole tema kuritegudele vihjetki. Juurdlusi on olnud kahe sula ajal: 1939. aastal ja Hruštšovi ajal. Need olid siiski väga pealiskaudsed. Viimasel kolmekümnel aastal pole midagi sellist ette tulnud. Venemaal nõutakse väga sageli Ježovi rehabiliteerimist, kuna ta tõesti polnud ei Jaapani ega Inglise spioon.“
https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sots ... vli-vaimu/


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
PostitusPostitatud: 21 Jaan, 2020 21:57 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 09 Jaan, 2007 1:05
Postitusi: 3849
Asukoht: Tartu
Pole vist veel siit foorumist läbi käinud - valik nõukaaegseid sigarette: https://www.etoretro.ru/pic36092.htm?so ... sition=678

Üks huvitav sarnasus torkab silma :D :
Pilt
Pilt

_________________
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!

"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
PostitusPostitatud: 21 Jaan, 2020 22:16 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 23 Veebr, 2015 1:14
Postitusi: 361
Lisaks veel loetellu Ruhnu, Ekstra, Tallinn, Rumba, Djubekk, Leek ja muud võõrutusravi margid.
Menthol Priima jäi tulemata, ootasin...:)

_________________
Shit stalo ludshe, shit stalo veseleje (J.V.Stalin)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
PostitusPostitatud: 21 Jaan, 2020 22:35 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 04 Juul, 2009 13:29
Postitusi: 8214
Belamor kanali kohta oli samal lingil õeldud, et see oli esimene NSVL-i GPS seade, mille järgi lendurid lendasid :D Seda õhku täis suitsu sai lapsena ka tehtud. Olid ajad... :write: :scratch: Osa autojuhte ja traktoriste tõmbas seda bakellidist pitsiga, osa aga puhtalt. Osa, kes piipu tõmbasid, pudendasid sealse mahorka piibu sisse. Vene aegne tubakas kõikus ka piirist piirini. Osa tegi ise kasvatatud tubakast. Eriti kuum kraam oli tubakakasvatus Vene aja lõpus, kui sigaretidele tõsine kriis tekkis. Astra, Priima, Leek ja Rumba olid põhilised suitsud. Belamor oli korralik tööinimese suits. Kes vähegi kõrgemale kohale tõusis, see hakkas filtriga suitsu tegema.
Tsiteeri:
«Беломорканал»(первый в мире gps навигатор) — легендарные папиросы(выпускались так-же сигареты), про которые придумано огромное количество баек и легенд. Например, что советские лётчики могут летать ориентируясь только по карте на пачке беломора!

_________________
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, võib kogu poliitika(demokraatia ja seadused) ära unustada.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 6295 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 388, 389, 390, 391, 392, 393, 394 ... 420  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 13 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt