Kas N Liidus oli ka midagi head?

[häh]

Minu arust see talv mis enne rahareformi oli sai kursa stippi kahe kilekotiga toodud. Võis vast 40 inimese jagu olla? Suurust (UT) ei mäleta, vist oli lõpus nõks alla tonni. Kindlasti rohkem kui 500, aga pead ka ei anna. Kui kiiresti raha väärtus muutus- 89 sügisel sai veel 40 rublaga üsna lõdvalt ära elada kuu aega (ses mõttes siis et toit sõit ja elamine, osta selle eest loomulikult midagi enam ei saanud).

[AndresTy]

Kui juba heiatmiseks läks, siis....
Endal oli 1992 tehnilise ala spetsialisti kuupalk enne rahareformi vist mingi 1500+ rubla. Maksti sulas mingite kolme ja viie ja üherublastes pakkides.

[Enkus]

Ah, kui palju alaealisele abitöölisele ikka maksta... Kui palju sa ise tänapäeval maksaksid?

280 rubla sai alaealisest abitööline kaheksakümnendate lõpus. Seda muidugi juhul, kui ta silmavaade natukene helgem oli ja tööd ka tegi.
Praegu pakuks ca 1/3 meistri palgast.

[vanahalb]

Rahareformiaegset suve oli üsna vähe, vast maksimum 2,5 kuud sai eramaja juures välitöid teha, sest rahareform oli laias laastus jaanipäeval. Meile hakati alates märtsikuust USD ja SEK vääringus palka maksma ja ma rubla päris viimase agooniaga kursis polegi. Küll aga rahareformieelsel talvel müüsin vahel turul kartulit ja 10 rubla kilost oli jaanuaris-veebruaris Tallinnas õiglane hind sellise II sordi kraami eest. Kui akf Trumm oma palka ikka õigesti mäletab ja see konverteeritavasse valuutasse (kartulitesse) teisendada siis kuu aja töö eest pool kotti kartuleid? Kusjuures ma pole arvestanud koefitsenti ,et kevadel läksid kartulihinnad nagunii üles sest müüjatel sai kaup otsa ja uut veel polnud

Rahareformiga vahetati piiratud arv rublasid kursiga 10/1 Eesti kroonideks ja ega see 28 kroonigi end jõukalt ei lasknud tunda. Juudirublades on see 1,78 EUR.

[Walter2]

Vene ajal oli raha aga kaupu polnud mida osta, nüüd on enam-vähem vastupidi kui need pikad olukirjeldused lühidalt kokku võtta.

Tore loosung....aga kahjuks täieliks jama!
Seda on siin ja mujal nõrkemiseni korratud, et kui palju sai tolleaegse ja praeguse keskmise palga eest midagi osta. Tõsiasi, et praeguse palga eest saab osta kordades - ja pole haruldane ka kümnetes kordades - rohkem kaupu, kui siis. Muidugi mitte just kõik kaubad, kuid enamuses.
Ei viitsi isegi viidata, interneedus on selliseid võrdluseid täis....

Interneeduse ülekoormamise asemel soovitaks mõnel suuremal onul või tädil varrukast kinni võtta ja uurida otse algallikast kuidas elu Imedemaal käis...
/Nothing personal.../

[AndresTy]

Vene ajal oli raha aga kaupu polnud mida osta, nüüd on enam-vähem vastupidi kui need pikad olukirjeldused lühidalt kokku võtta.

Tore loosung....aga kahjuks täieliks jama!
Seda on siin ja mujal nõrkemiseni korratud, et kui palju sai tolleaegse ja praeguse keskmise palga eest midagi osta. Tõsiasi, et praeguse palga eest saab osta kordades - ja pole haruldane ka kümnetes kordades - rohkem kaupu, kui siis. Muidugi mitte just kõik kaubad, kuid enamuses.
Ei viitsi isegi viidata, interneedus on selliseid võrdluseid täis....

Interneeduse ülekoormamise asemel soovitaks mõnel suuremal onul või tädil varrukast kinni võtta ja uurida otse algallikast kuidas elu Imedemaal käis...
/Nothing personal.../

Mida sa nüüd siis öelda tahad? See, et puurublasid oli, aga kaupa nende katteks mitte, vastab sinu loosungis enam-vähem tollasele tegelikkusele. See väide aga, nagu oleks tänapäeval kaupa küll, aga raha mitte, on paraku tõele mittevastav (mis sest et loosungi esimese poole mõttega ilusasti sisulises riimis) jama. Jama, mille nentimine mingi pika vaidluse resümeena - nagu sa siin seda tegid - on eksitav ja sisutühi.

Mis puutuvad siia mingid onud ja tädid? Demagoogiavõtteid oled varmas kasutama küll - näha on....

[Elagu Ukraina]

Ah, kui palju alaealisele abitöölisele ikka maksta... Kui palju sa ise tänapäeval maksaksid?

Mul on kõik palgalehed alles, vaatasin järgi, 1992 aasta juuni palk oli 3800 rutsi, kusjuures ei olnud ma mingi kõrgepalgaline, kusjuures siiski lihttööline, mitte ametnik, kes sel ajal vähem teenisid.

[AndresTy]

Kurask - kui sul tõesti see 3800 rutsi oli, siis pean ka oma palgalipikud kuskilt üles otsima. Äkki oli ta mulgi suurem kui 1500+, mis ma siin välja tõin? Vana pea....

[Elagu Ukraina]

Lisan täpsema palga arengu enne ja pärast rahareformi 1992. aastal:

jaanuar 1500 rutsi
veebruar 2480 rutsi
märts 3269 rutsi
aprill 4400 rutsi
mai 4120 rutsi (kuni maini tegin lisatööd umbes 300 rutsi eest viimase töölisena likvideerimisele minevas osakonnas, leiutades pidevalt, mille eest palka küsida, kusjuures töökäske koostasin ise. )
juuni 3663 rutsi
juuli 453 EEK-i
august 690 EEK-i
sept 1060 EEK-i

Edasine tõus enam nii järsk ei olnud


PS: lisasin uusi andmeid pärast esmast postitust

[Kriku]

Rahareformiga vahetati piiratud arv rublasid kursiga 10/1 Eesti kroonideks ja ega see 28 kroonigi end jõukalt ei lasknud tunda. Juudirublades on see 1,78 EUR.

Läheb teemaväliseks, aga ei ole. See jätab arvestamata vahepealse inflatsiooni.

1992. a. teise poolaasta inflatsiooni ma praegu kiiruga ei leidnud, aga siin väidetakse, et 1993. a. vähenes raha väärtus 90% (10x), 1994. a. 47,7% (ca. 2x) ning 1995-1996 kumulatiivselt veel 54,66% (ca. 2x). Kokku saame 1997. aastaks: 28x10x2x2 = 1120, mis oli 1,3 miinumumpalka.
https://majandus24.postimees.ee/4506989 ... -vahetasid
https://et.wikipedia.org/wiki/Alampalk

2020. a. on see 152 eurot: https://www.stat.ee/ostujou-kalkulaator

St. alla neljandiku miinimumpalgast.

LISATUD: Täpsustatud miinimumpalk 1997.

[bodom]

90-date alguses oli selle rublaga igasuguseid jamasi. Mäletan, et järsku ühel hommikul öedi, et ruubliku 50-sed ja 100-sed kupüürid enam tänasest ei kehti, asemele tulid mingid uuemad ja oligi nii. Ruublik oli juba paras lepaleht, ost - müük käis valuuta(FIM, DEM, USD jne) eest.
Tolleaegne nn kadaka autoturg.

Mingi aeg tekkis sularaha(rubla) põud, siis lasti välja mäletamistmööda mingid siseriiklikud tsekiraamatud, millega sai poes arveldada.

Natuke tolleaegset nalja ka:
Et endale kiirelt mingit tibi sebida, oli vaja omada kaht asja, sõpra, kellel on välismaine auto ja 10 FIM-i.
Laenasid sõbralt auto, võtsid tibi peale ja sõitsid esimesse valuutapoodi ning ostsid talle näiteks pudeli 7up-i.
Niimoodi see õnn õuele toodi.

[Tegelane5]

Siin New York Times'i artikkel 79 aastast, tundub nagu jutt käiks 80ndate lõpust või 90ndate algusest aga ei.
https://www.nytimes.com/1979/11/18/arch ... e-new.html

Busloads of West German tourists who come to Moscow in charter groups are pestered by touts offering to change rubles for marks illegally at three to four times the official exchange rate.
A student trying to buy a car radio offers an icon in payment. “You don't want the money,” he says. “It's just paper.”
Twice in the last month, the official press has felt obliged to deny rumors the Soviet currency had become so debased it would soon be replaced or devalued.
“Talk among the citizenry of a supposed monetary reform in our country is totally without foundation,” the tradeunion daily Trud said Oct. 18. “Rumors about a devaluation of Soviet banknotes are also inventions.” it added.
The last such change was in 1961, when new ruble notes were issued to replace old ones at the rate of one to 10. The rumors continue despite the denials. The latest gossip is that an exchange of new money for old will take place at the new year, but that piles of “black market” rubles would not be redeemed:
The battering of the ruble is partly the result of a paradox. Thanks to state subsidies, prices have not risen for most of the necessities of life. But there are so few luxuries around that prices for those the state has tried to make available have risen rapidly, making people feel their money really is not worth much if it “can't buy anything.”
“People are willing to pay delirious sums, if they can just get an item nobody else has or the latest fad from the West,” said a young engineer in Moscow on a visit from Riga. “I had a leather jacket on, and a fellow came up on the street and offered me 500 rubles for it — 500 rubles, that's madness.” The equivalent in dollars would be $750.
The Government, which conceals inflation from Soviet citizens, practices it openly with foreigners.
Last July, the Ministry of Communications, with no warning, raised the price of telephone calls abroad by 50 percent. A three‐minute call to New York costs more than $18 now, double what a call to Moscow costs if placed from New York.
Indeed, it is difficult to find a Soviet Government agency that will accept Soviet currency in payment for services rendered to foreigners. Telex bills are quoted in rubles but they ask, in Cyrillic computer characters, for payment in United States dollars. Intourist, the foreign travel monopoly, will not accept rubles for tickets, excursions or hotel bills. The diplomatic stores for clothing, electrical appliances and groceries demand certificates sold only for hard currency.

[Z03]

Ainuke hea asi N Liidus oli, et siis oli lapsepõlve aeg ja sellest ka mõningane nostalgia. Tööl käisin 1986 ja 1987 üks kuu suvel TPL-is peete kõplamas ja teenisin netos vastavalt 109.- ja 120.- rbl. See oli täitsa hea raha, ostsin endale mõned riideesemed, õpikud-töövihikud järgmiseks kooliaastaks ja jäi veel niisama kommi-jäätiserahaks ka üle.

Nõukaajal oli veel üks hea asi - nimelt toit. Käisime vennaga sageli lähedalasuvas väikelinnas turuplatsi ääres söömas kohvikus "Roheline Konn" (oh, et keegi selle kohviku ometi taastaks ja sellesama nostalgilise menüüga). No kuskohast veel saab niisuguseid hõrgutisi nagu sardell kapsaga, kartulisalat viineritega, Sõpruse kook ja Moskva saiakesed? Jäätisekokteil? Kõik oli nii naeruväärselt odav.

Tuleb tunnistada, et 80-ndad on mulle meelde jäänud stabiilse, rahuliku ja küllusliku ajana. Ma olin laps ja ma ei osanud midagi muud tahtagi.

[Xender]

Ma ei oska öelda kuidas olid lood 80nendate algusega, kuid 86 aasta sügisel kui alustasin õpinguid (õppisin elektroonikat) Moskvas siis seal juba inflatsioon möllas. Mäletan 87 aastal kui tegin haltuurat ehk parandasin teleka, sain suhteliselt lihtsa parandustöö eest 100 rubla. Mis Eesti olusid arvestades tundus sellal ulme.

Üldine elu oli selles suhtes veider seal ja sellal - ühtepidi kehtisid "ametlikud „sissetrükitud" hinnad ja teistpidi "mustaturu" hinnad. Mul oli üks kursusekaaslane kes tegeles tolleaegset sõnavara kasutades „hangeldamisega“ (sai talle üht – teist ka ise sebitud) ning mis rahad tal seal läbi liikusid kuus olid vast võrreldavad sellega, mida mu vanemad terve oma eluaja olid teeninud.
Mäletan, et sai kodus käies (vist 87 - 88) ühele tädile öeldud, kes oli eluaeg korjanud, et rublaga on kõik – ei kuulanud ning jäigi elu lõpuni eesti vabariiki kiruma, kes ta elutöö käest ära võttis (mitte, et juba liidu lõpus polnud tal elusäästud juba väärtusetud).
88 aastal sai ka peaaegu kommiraha eest ostetud vanalinna ka suhteliselt halvas seisukorras korter (sellal oli see vast üks vähemväärtuslikumid kante) kuna Moskvas olin kohanud ühte välismaalast, kes soovitas seda teha.

Selles mõttes oligi veider see, et vähemalt Moskva ringkondades kellega suhtlesin, olid kõik juba 86 kindlad, et ühel või teisel viisil on Liiduga lähiajal lõpp. Eestis käis sellal veel agar kommunismiehitus.

[Kapten Trumm]

Nõukaajal oli veel üks hea asi - nimelt toit. Käisime vennaga sageli lähedalasuvas väikelinnas turuplatsi ääres söömas kohvikus "Roheline Konn" (oh, et keegi selle kohviku ometi taastaks ja sellesama nostalgilise menüüga). No kuskohast veel saab niisuguseid hõrgutisi nagu sardell kapsaga, kartulisalat viineritega, Sõpruse kook ja Moskva saiakesed? Jäätisekokteil? Kõik oli nii naeruväärselt odav.

Mul oli aeg ajalt selline vaheldus nagu "rublane lõuna", milleks kodust ära olevad vanemad eraldasid ühe rubla ja selle eest tuli kohalikus kaubanduskeskuses asuvas sööklas kõht täis süüa. Selle eest sai üsna kõrini end täis süüa, supp, praad, magustoit, piim.

Teine rublane ring oli viis jäätist, selline valge plombiir pulgaga oli 20 kopikat ja rubla eest sai lähimatele sõpradele välja teha.

Taolist menüüd pakuti viimati Kohtla kaevandusmuuseumis, kaevurilõuna nime all. Taoline plekist kauss nagu koolisööklas oli kah, ainult alumiiniumkahvlit polnud