www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 04 Aug, 2020 3:22

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 6295 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 412, 413, 414, 415, 416, 417, 418 ... 420  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
PostitusPostitatud: 26 Juun, 2020 20:15 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29332
See jõusööt polnud ju mingi imeasi - selle peamine koostisosa oli meie kandis ikkagi jahvatatud teravili. Ei mäleta, et oleks seda kasutatud (kuigi seda osta või varastada oleks kindlasti võimalik olnud). Enda odrapõld ja 12 kopikane "lehma keeks" kohalikust poest tegi sama töö ära.

Teine tarkus, mida naabrist zootehnik selgeks tegi - et see toonaste heinapresside pressitud hein ei kõlba kuskile - selle toiteväärtus on sarnane põhuga, sest kõik taimelehed pudenevad sealt ära ja pakki jäävad ainult varred. Lahtiselt kogutud hein pidi seepärast väärtuslikum olema. Muidugi heinateo ajal oli heinapakke palju mugavam lakka laduda kui seda lahtist heina hanguda ja virna kinni talluda (sorts jämedat soola läks ka vahele).

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
PostitusPostitatud: 26 Juun, 2020 23:30 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 09 Jaan, 2007 1:05
Postitusi: 3845
Asukoht: Tartu
Kapten Trumm kirjutas:
Teine tarkus, mida naabrist zootehnik selgeks tegi - et see toonaste heinapresside pressitud hein ei kõlba kuskile - selle toiteväärtus on sarnane põhuga, sest kõik taimelehed pudenevad sealt ära ja pakki jäävad ainult varred.

Heinapallidega oli lisaks veel see häda, et nende sidumiseks kasutati kapronnööri ja kui kodulaudas võisid küll hoolas olla ja nöörid pärast lahtilõikamist korralikult ära korjata, siis suurlautades seda tihtipeale ei viitsitud teha ja nii sõid loomad ka pallinöörid omale sisse. Olen näinud neid nööripuntraid, mis tapetud loomade magudest välja on lõigatud. Aastate jooksul võisid need ikka kaunis suureks kasvada. Halvemal juhul, kui nööri oli sööda sees palju, läkski loom ühel hetkel hädatapmisele. Päris alguses olevat heina- ja põhupallide sidumiseks üldsegi traati kasutatud. Ise pole küll ühtki sellist palli näinud, aga ega see traadi kasutamine ilmselt kaua ei kestnud ka - kui nööre võib lehm veel mingi piirini sisse süüa ja midagi hullu sellest ei juhtu, siis igaüks kujutab vist isegi ette, mida üksainus traaditükk teeb.
Heina- ja põhupallide seest leiti aeg-ajalt muideks ka loomseid lisandeid. Ikka juhtus, et mõni kass, jänesepoeg või muu elukas põllul mürisevate masinate eest heinavaalu alla peitus ja sealt otse pallijasse sattus.

_________________
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!

"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
PostitusPostitatud: 27 Juun, 2020 0:19 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 04 Juul, 2009 13:29
Postitusi: 8199
Traadist heinapalle isegi näinud-60-80 aastatel kasutati. Hiljem tulid Saksa DV jne heinapressid. Sai kunagi lapsepõlves 90 alguses ühe lauda pealne tühjaks tehtud, kus olidki ainult vanad traadist heinapallid. Kapronnöör oli vägagi vastupidav ja selge, et seda ka sisse loomadele läks. Kapronist või sisalist heinapalle oli lihtsam pakkida, kui traadist pakke auto kasti või heinaküüni panna. Käsi lõhkus korralikult. Labakatest töökindad olid heinatöö ajal igati kasulikud. Vene aja lõpus tulid juba sisalist looduslikud nöörid, mis oli loomadele seeditav. Samas on plast kindlasti odav kasutada ja praegugi enamuses kasutusel.
Tsiteeri:
50 aastat tagasi-1970 siis
Simuna sovhoosi tulid kokku meistrimehed mitmest rajoonist, et uudistada Saksa DV heinapressi K-442. “Töökindel, asjalik masin,” kiitis peaagronoom sm. Arba. Vups! ja vups! lendasid heinapallid kärusse või korvi. Jõudlus on pressil samuti küllalt asjalik. Isegi pallidelugeja on peal. Ja hea just, et nööriga seob. Ei ole traati vaja.

https://virumaateataja.postimees.ee/700 ... tat-tagasi

_________________
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, võib kogu poliitika(demokraatia ja seadused) ära unustada.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
PostitusPostitatud: 27 Juun, 2020 3:57 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 09 Jaan, 2007 1:05
Postitusi: 3845
Asukoht: Tartu
Pallinööridega oli veel ka see probleem, et kippusid sõnniku sisse sattuma. Ja kui siis sõnnikulaotamiseks läks, sõltus juba traktoristist - kes ladus taevani ulatuva hunniku kõige mahlasemaid matte, kes hüüdis kõiki rajooni kuradeid appi neid nööre kinnikiilunud sõnnikulaotaja võllide-kettide ümbert lahti lõikuma. Õnneks vähemalt vandesõnad defitsiit ei olnud, limiit ja fond puudus neil samuti. Importima ka ei pidanud, kodumaised ajasid väga hästi asja ära (ja mida see DDR-i scheisse aidanud olekski, kui seda niigi terve koorem laotaja peal on ja kui ise ka sellega üleni koos oled) :mrgreen:. Oleks teisiti olnud, ju vist olekski sõnnik laotamata jäänud.
Aga mis pallimismasinatesse puutub, siis nüüd tuleb ka mulle meelde, et pallilugejad olid neil tõesti. Mis kasu neist oli, on iseasi. Tavaliselt oli ikka nii, et tööpäeva lõpus jättis masinist masinasse mõned pallid sisse ja nood läksid siis juba kodus omale küüni alla. Sai sedasi oma isikliku paari-kolme lehma heina suurema vaevata kätte. Krt, mitte ei mäleta enam, mitu palli sedasi masina sisse (+väljavisketoru sellesse ossa, mida transpordiasendis ära ei pidanud keerama) mahtus. Oli äkki 6 või 7?

_________________
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!

"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
PostitusPostitatud: 27 Juun, 2020 9:54 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 01 Dets, 2004 18:53
Postitusi: 2036
Asukoht: Saarel
Ehk oli 6, on justkui meelde jäänud.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
PostitusPostitatud: 27 Juun, 2020 11:13 
Eemal
Liige

Liitunud: 07 Mär, 2019 14:27
Postitusi: 281
Tüüpiline mälestuslugu ilusast nõukaajast Märjamaa Linnutsehhis.

https://sonumid.ee/2020/06/02/lisaleht- ... ehhi-lugu/

Elu oli ilus, aseminister (ehk siis hea tsaar) ise varustas meie ettevõtte töötajaid piimatoodetega, siis tuli aga iseseisvus ja kõik hea lammutati ja üldrahvalik vara (mis asi see küll oli ja kuidas see nõukogude tegelikkuses välja nägi - kas massiline riigivargus) kingiti ära.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
PostitusPostitatud: 27 Juun, 2020 11:27 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Dets, 2004 23:14
Postitusi: 482
Kapten Trumm kirjutas:
See jõusööt polnud ju mingi imeasi - selle peamine koostisosa oli meie kandis ikkagi jahvatatud teravili. Ei mäleta, et oleks seda kasutatud (kuigi seda osta või varastada oleks kindlasti võimalik olnud). Enda odrapõld ja 12 kopikane "lehma keeks" kohalikust poest tegi sama töö ära.

Teine tarkus, mida naabrist zootehnik selgeks tegi - et see toonaste heinapresside pressitud hein ei kõlba kuskile - selle toiteväärtus on sarnane põhuga, sest kõik taimelehed pudenevad sealt ära ja pakki jäävad ainult varred. Lahtiselt kogutud hein pidi seepärast väärtuslikum olema. Muidugi heinateo ajal oli heinapakke palju mugavam lakka laduda kui seda lahtist heina hanguda ja virna kinni talluda (sorts jämedat soola läks ka vahele).

See autolavka "lehmakeeks" oli just see mis kraavikalda ja põõsastevahelise heina lisaks lehma mao ja maksa viimase, lõpliku rikkumise ära tegi.Mõni tädi söötis neid lahmale nädalas kümneid, on räägitud ka 50 leivapätsist nädalas.Egas keegi tõtt rääkinud kui õiget arvu küsisid.
Et lehma oleks hädatapetud heinapallinööride sissesöömise põhjusel - see jutt on linnalegend.Ja see foorum ei ole see koht kus lahata veterinaarseid probleeme.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
PostitusPostitatud: 28 Juun, 2020 17:05 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 11 Aug, 2008 10:25
Postitusi: 1951
Minu tööks oli suurfarmis oli 400 lehma ninaesine ja taguosa. St, söötmine ja sitarookimine. Heinapakinööri sissesöötmiseks peab ikka täielik loomavihkaja või alkohoolik olema, selliseid keegi lauta tööle ei võta. Palk suurfarmis oli 4 põllutöölise keskmist, nii et personal oli vägagi kvaliteetne. Heinapakkidega tegime nii, et algul sõitis traktor käruga aeglaselt mööda söödarenne ja mina tõmbasin 90-kraadise nurga all oleva hargiga heinapakke ühtlaste vahedega alla. Pakid all, hakkasin noaga paelu läbi lõikama, kokku korjama ja peksin jalaga mööda renni laiali. Nööri sissejätmine ilma tahtluseta suht võimatu ja usun, et selline idikas saanuks kiirelt kummikuga tagumikku ja oleks ukse tagant mõni teine head raha ihaldaja võetud. Oma farmist ma ühtki nöörisöötmisjuhtu ei tea. Küll aga organiseerisin kunagi 10 kaamelivasikat Kasashtanist Tallinna loomaada. Kohale jõudsid ilusasti aga kohapeal kaks neist surid pakipaelte kätte... Linnarotid my ass... :wall:


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
PostitusPostitatud: 28 Juun, 2020 23:45 
Eemal
Liige

Liitunud: 21 Juun, 2009 19:48
Postitusi: 1478
Kriku kirjutas:
LISATUD:
vanahalb kirjutas:
Kuigi tegelikult peaks minema ja maakodust need kunagised piimaraamatud üles otsima kus kõik liitri pealt ja kopika täpsusega kirjas on:)
Seda lubas akf juba üle 2 aasta tagasi :) viewtopic.php?p=548643#p548643


Õige jah... nüüd siis läksin ja otsisin, sest ema ei viitsinud nii sügavalt kaevata ning seletas, et ammu minema visatud. Ei ole, kõik on alles :)

1975 a oli üks lehm ja ära anti 3575,3 kilo piima ning selle eest makste 715 rubla ja 04 kopikat. Kilo hind oli siis 20 kopikat:
Mingil 70-ndatel aastal (piimaraamatu aasta ei jäänud foto peale) anti ära 2844,4 kilo ja saadi 657 rubla ja 33 kopikat ehk 23 kopikat kilogramm.
Tähelepanu peaks pöörama sellele, et nii palju piima MÜÜDI RIIGILE ja see pole eralehmapidajal sama kui väljalüps. Osa piima sõi oma pere + elajad alates kassist ja lõpetades vasikate ning seapõrsastega. Võib-olla ostis naabrimutt ka midagi sest sel ajal igaühel lehma polnud. Minuarust 25-30 % läks omale ehk väljalüps oli ikka pigem 4000 kui 7000 kilo.
Selline nüanss samuti, et need numbrid on "baasiline piim" s.t 3,5 % rasvasisaldusega piim. Rasvaprotsent oli olenevalt kuust ka üle 4 ja see arvutati koefitsendiga 3,5 peale ehk piima läks rohkem kirja kui tegelikult ära anti.
(kui vähe jahedam ilm tuleb, siis võin ka piimaraamatutest tehtud fotod internetti paisata, aga praeguse kuumaga ei suuda kohe mõelda, et kuidas neid foorumisse lisada saab :) )

Lehmale lisandus veel vasikas kes suve-sügise jooksul pulliks või mullikaks kasvatati ja lihaks müüdi umbes 500 rublase hinnaga. No mingi 1000 rubla aastas võib-olla oli ühelehmapidaja teenitud tulu kui oma tööd mitte arvestada. 1975 ja sinnakanti oli see umbkaudu tavalise kolhoosniku teine palk. Raha hakkas odavamaks minema (või palgad tõusma , oleneb kuidas keegi filosofeerib) pärast Breznevi surma 80-ndate alguses.
Ziguli maksis sel ajal 5000-6000 rubla olenevalt mudelist ja ühe lehma aastatuluga auto osta oli liiga optimistlik eesmärk. Viie lehmaga võib-olla kuid nii palju loomi oli pigem metsavahtidel jms tegelastel kellel riigimaad palju käes. Meil olid ümberringi maaparanduse läbi teinud põllud ja enda lehmale tehti heina puisniitudelt. Need olid Põhja-Eestile omaselt rändrahne nii täis, et masinaid polnud mõtet seal lõhkuma hakata ja sovhoos sellistele maatükkidele ei pretendeerinud.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
PostitusPostitatud: 29 Juun, 2020 11:51 
Eemal
Liige

Liitunud: 27 Dets, 2006 21:35
Postitusi: 2666
Asukoht: Tallinn
Kas keegi mäletab, kui palju maksti 80ndate lõpul ja 90ndate alguses suvel kolhoosis või sovhoosis hooajaks appi tulnud kooliõpilastele?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
PostitusPostitatud: 29 Juun, 2020 12:09 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29332
Köögiviljapõldududel kõplamine maksis 1 kopikas vao pikkuse meetri kohta pluss kolhoosi kulul lõunasöök. See kehtis veel 1990 suvel.
Kartulikorjamine sügisel oli 35 kopikat kasti pealt (seal võis sees olla ehk 50-70 kilo kartulit), kahe mehega tõsteti seda traktori kärusse.
Ühe korra on käidud ka kive korjamas, aga seda "tariifi" ei mäleta enam.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
PostitusPostitatud: 29 Juun, 2020 14:37 
Eemal
Liige

Liitunud: 02 Jaan, 2012 0:54
Postitusi: 155
80-ndate lõpus, 90-ndate alguses oli veel selline teenimisvõimalus, kus sai sööda- ja /või suhkrupeedi kasvatamisega tegeleda. Kolhoos haris põllu ülesse, külvas seemne ning siis jagati vagude kaupa tahtjatele ja tahtjaid oli palju. Suvel pidid rohima ja harvendama kuni lõpuks sügisel saagi koristama, muidugi kolhoosi abil.
Täpset saadud summat ei mäleta, kuid see oli üsna tummine, täitis kenasti pere eelarvet.
Mäletan seda aega, kuna olin sellel kuulsal lauluväjaku üritusel kus saadeti saadikuid NLKP kongressile ja Heinz Valk ütles oma kuulsa lause, peale ürituse lõppu sõitsin maale peeditaimi kõplama.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
PostitusPostitatud: 29 Juun, 2020 15:14 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29332
Meie kolhoosis oli mingi müstiliste palkadega koht heinaseemne kuivati, sinna võeti valitud nägusid ja töö oli ka öösiti.
Kõplapalk jäi enamasti kahekohaliseks, vingemad vennad said mingi 90 rutsi või nii. Meil ühel hetkel kodus otsustati, et tehku mingit tõsisemat tööd, sestap edaspidi sain ehituse abitööliseks ja palk tõusis sellega kolmekohaliseks. No 120 rutsi või nii.

See ehitustel töötamine (vist 3 suve äkki) sai igatahes tugevaks motivaatoriks õppida, sest taolises seltskonnas puudus küll tahtmine kogu ülejäänud elu töötada. Samas peab ütlema, et see oli palju tõsisem kool kui põllutöö, sest olles ise ehitusel seanahka vedanud, oskad praegu leida neid kohti, mis pole korralikult tehtud (ega ehitajate kombed ju ei muutu).

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
PostitusPostitatud: 29 Juun, 2020 19:16 
Eemal
Liige

Liitunud: 31 Mai, 2007 14:17
Postitusi: 3132
See peet oli suhkrupeet, seoses suhkrupuudusega. Et meil tehas puudus, töödeldi peet Soomes ja saadi suhkrut vastu. Soomlastele jäi ka midagi, kõik olid rahul. Teine varane valuutavaba kaubandus oli vanaraud moodsate mootorsaagide vastu, millega omakorda sai Soome müüdavaid puid langetada. Tallinna aiandussovhoos küttis siis veel odava masuudiga kasvuhooneid ja müüs tomateid Soome, valuuta saamiseks oldi valmis igasuguseid trikke tegema.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
PostitusPostitatud: 29 Juun, 2020 20:43 
Eemal
Liige

Liitunud: 24 Okt, 2014 21:33
Postitusi: 662
Leo kirjutas:
Kas keegi mäletab, kui palju maksti 80ndate lõpul ja 90ndate alguses suvel kolhoosis või sovhoosis hooajaks appi tulnud kooliõpilastele?

Heinatöödel EÕM-is isegi teenis midagi, rohimise teenistus oli küll väga kurb. Käidud sai kahel aastal 88. ja 89. Seljal


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 6295 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 412, 413, 414, 415, 416, 417, 418 ... 420  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 5 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt