Che Latino kirjutas:...
Needsamad tegelased jah.
Mõned aastad tagasi oli lehtedes, et "ootavad surmanuhtluse täideviimist" - Kurat, ega Surm ei ole Jõuluvana, mida niiväga oodata!
Neil pole teist võimalust kui oodata. Kas neile meeldib või mitte,
see on nende oma maitse asi.
Olen kuulnud ka legendi, et neil lasti meelega põgeneda sest kavalad tsekistid arvestasid, et tõeline pätt jääb alati pätiks.
Selliseid häbitahvleid olla sunnitud kandma Läti koolides laspi, kui need jäid vahele emakeeles kõnelemisega? Kas keegi teab sellest midagi? Ma ei ole küll kuulnud.
Tahvlile on kirjutatud: "ma rääkisin täna läti keeles"
PS. Pildil ilmselt muuseumi eksponaat. Vaatan et uduselt on kõrval mingi vanaaegne pilt, mis meenutab pigem tsaariaega?
Mille järgi ikka lükatakse ümber müüt, nagu oleks Balti riigid olnud külluslikult subsideeritud
Hmm, see on tõepoolest täpsem kirjeldus, kuigi mulle endale tundub, et müüt juba definitsiooni poolest on osa muinasjutumaailmast ja ei saa tõele pretendeerida . Trumm pani teise teemasse kodumaise lingi http://tehnika.postimees.ee/4070981/vid ... 1489495224
Balti riikide (ja inimeste) majanduslik tublidus on ju post 1991 perioodil selgelt näha, kui võrrelda majandusseisu analoogse saatusega, kuid mitte meie kultuuriga endise NSVL osades.
Samamoodi avaldus see ju ka nõuka ajal, kus Baltikum oli majanduslikult kõige edukam ja jõukam NSVL osa.
Vaadake nt sõiduautode arvu 100 000 elaniku kohta siin ja NSVL keskmist.
Näiteks põllumajandussektoris saatis Moskva siia parimad ressursid - teades, et siin teenib selle mitmekordselt tagasi. Kes tol perioodil on venes ringi reisinud, vast teab, et seal olid viljakoristuse ajal teed autolt mahalennanud viljast kollased ja külarahvas korjas oma talvekartuli kokku teeäärtest ja kolhoosipõllult peale kartulivõttu. Või seal oli kolhoosis kombaini peal korraga 2 meest - kombainer ja kombaineri abi. Eestis sõitsid samasugused kombainid edukalt ka ühe mehe abil.
Loomulikult vastatati ja raisati ka siin, aga taolistes mastaapides seda ei olnud.
Sattusin hiljuti vaatama mingit saadet ühest vene farmist (kes saab mingeid föderaaltoetusi) - 20 lehma peale oli piimaautosse anda 100 liitrit piima, see teeb 5 liitrit lehma kohta. Võrdluseks 1980ndate teises pooles andis ENSV keskmine piimalehm päevas 10+ liitrit ja poputatud eralehmad kuni 20 liitrit. Tänaste farmilehmade toodang kisub juba 30 kanti siin.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Mõned vene kellad nagu Pobeda olid head. Räägiti küll, et need vanad Saksamaa vabrikute tooted aga kesse seda tähele pani. Arvan, et on seda siin juba varemgi mainitud
Kapten Trumm kirjutas: Eestis sõitsid samasugused kombainid edukalt ka ühe mehe abil.
Majandis, mille töökojas poisikesena suviti abitöölisena taskuraha teenisin, aeti kombainid (Niva-5) suve algul spetsiaalsele platsile, kus kombainerid neid siis põhimõtteliselt viljakoristuse alguseni elule putitasid. Vahetati igasugu sõelu, elevaatoreid, heedri ja trumli terasid ning lugematuid muid juppe rihmadest ja muust rääkimata. Kulus ja lagunes see aparaat ikka hoolega. Kuudepikkune ettevalmistus võimaldas viljakoristuse aja tõesti järjest töötada suuremate tõrgeteta. Ilma assistendita. Sügisel kombain seest tühjaks-puhtaks, kuuri alla ja järgmisel suvel jälle otsast peale. Võib vaid ette kujutada, mismoodi Venemaa kolhoosides viljakoristuseks mobiliseeruti...
Minu arust oli see kahe mehega masina juhtimine NSVL t88h6ivepoliiika osa. K6igile pidi olema t88 ja seet6ttu s6itsid ka linnas ekspediitrid kahekesi. Raske uskuda, et ENSV-s mingeid erisusi ses osas oli.
Osa põhjuseid, miks kaks meest oli, ulatub hüdraulikaeelsesse aega. Näiteks traktorist ja adrapoiss/haakija, sest kündagi on üsna sürr kui peab iga vao otsas välja ronima ja sahkasid kruttimas. Kombainid olid ka algselt järelveetavad ja üks mees vedas traktoriga, teine oli kombaini peal. Siis kui iseliikuvad kombainid tulid oli minuarust jälle põhjust teist meest remontijana kaasas vedada, sest kui asi iga jumala päev koost lagunes on kahe mehega alati lihtsam remonti teha. Üksinda jääb mõnes kohas kätest või jõust puudu.
(muidugi kui suure Venemaa avarustes neid üldse keegi remontiski. Kasahstanis kus suured põllud ja pikad tööeed praktiseeriti ka niisugust varianti, et kuhu kombain või traktor tõsisemalt ära lagunes, sinna ta ka jäi. Laost kirjutati uus välja. Kui järgmisel mehel millalgi juhtumisi masin samuti sealkandis katki läks, oli vrakist hea varuosi võtta. See oli niisuguste mastaapide puhul kui hakati hommikul mingis suunas sõitma, lõunaks jõuti toitlustuspunkti ja õhtuks laagrisse tagasi. Raadiosaatjaid ja veel vähem , mobiiltelefone, tollal põllumajanduses ei tuntud)
Ekspediitorid sõitsid mumeelest sellepärast kahekesi, et üksinda oleks kauba tassimise ajal kong tühjaks varastatud. Selliseid juutuubivideoid tuleb tänapäevalgi pidevalt peale kus mees läheb kasti poodi viima, mõni möödakäija astub lahtisele autole ligi ja paneb mõne aja pärast jooksu, viinerikett järgi lohisemas. Venemaa ja Aafrika riikide eripära.
Tööpuudust tollal ikka mumeelest polnud - kui kuhugi mujale ei kõlvanud, siis GULAGis ja metsatööl või karjäärides oli alati töökätest vajaks. Paragrahv oleks leitud.