Kas N Liidus oli ka midagi head?

[häh]

Kabriolettide- teema lõpetuseks-
nendel autodel puudub igasugune seos N. Liidu autotööstusega, v.a. et doonormasin oli Lada. Tegu oli kohalike Lada edasimüüjate (NB! mitmus!) omaloominguga, mis oli turu nõudlusest tingitud. Väike kabrio oli popp, korralikud kallid, kasutati ära, et alusmaterjal pea muidu käes.
Ilmselge, et selline custom kestis täpselt esimese probleemini. Ja võib ette kujutada, kui vedelaks nendel kere läheb.

[Kapten Trumm]

Ei olnud nii. Kui me räägime tootest nimega Lada Natacha.
Esimene Samara kabriolett loodi Belgias ühe vähetuntud autoehitaja poolt põlve otsas 1988, kus see jäi mingil näitusel silma tollase Scaldia-Volga (vene autode importija Belgias) esindajatele. Need lootsid hakata neid seerialiselt tootma Belgias (Scaldia Volga omas juba varasemast soliidset kogemust nõuka autode ümberehitamisel). Kuna antud põlve otsas tehtud prototüüp oli igasugu vigadega, palkas Scaldia Volga ehitustöid tegema kohaliku staažika kere-ehitaja nimega Garage Meeus. Insenerlahendus ja disain tuli Togliatti tehasest. Esimene eksemplar valmis 1989 lõpus ja esitleti avalikult Brüsseli autonäitusel 1990 jaanuaris. Eksisteerisid nii ohutuskaarega kui ilma variandid, kuid tootmisse läks viimane (ohutuskaar olla rikkunud välimust).

Lisaks eksisteerisid ka mingid poolkabrioletid, mis ehitati sõltumata ülakirjeldatust.
Korralikult lahendatud kabrioletil ei lähe kere nii lihtsalt pehmeks, sest seal annavad tugevuse väga tugevaks tehtavad küljekarbid.
Taoliselt oli ehitatud ka nn piruka-mosse, kus ka puudus tugevust andev kere "karp".

Pikem fotodega ülevaade siin: http://auto-junior.info/istoriya/melkos ... -vaz-2108/

[häh]

Piltide pealt paistab üsna hästi, kuidas neid asju aretati. Tegu on ümberehitamisega. Kas tehti üksikeksemplar või 300, ei mängi mingit rolli. Neid tuunitud Ladasid on igasuguseid, mingitel 08'tel vahetati kogu sisu ära jne. See sama Scaldia "tegi" nt diisel Volgasid jne. Lotus on ka "teinud" ühe 2105'e (oli vist mingi Top Gear episoodi raames).
Üldiselt on seal jutus see kõik kenasti kirjas, + link nende Poch Nivade juurde, täpselt samamoodi custom värk. VAZ mingeid detaile ega keresid nende asjade jaoks eraldi ei teinud, ilmselt mis saadi, oli joonised + vbl tugevusarvutused vms.

Panen ka ühe kopipaste säältsamast-
В качестве базовых "доноров" использовались ВАЗ-2108 как с коротким, так и с длинным крылом.

[Kapten Trumm]

Jutust võib aru saada, et tehnilise lahenduse kere tugevdamiseks, et võib katuse eemaldada ja uksed endiselt käivad+disaini, tegi neile ikkagi Vaz. Kuigi keevitati neid tavalistest 08-test kohapeal Belgias. Kabriolette muidu ehitasid ka parematel firmadel kereehituse firmad, nt Karmann Saksamaal. Tükati ka analoogsete tehnoloogiatega (tehti ümber tavalisest katusega autost). Sest tehasel, mis toodab päevas tuhandeid "tavalisi" autosid päevas, pole just kuigi mõttekas mingi 300-se tellimuse jaoks teistsuguseid keresid tootma hakata (kuigi toonane suurem käsitöö ja vähemate robotide kasutamine liinidel oleks seda paremini võimaldanud kui tänapäeval).

[häh]

Ega ikka ei saa sellest jutust niimoodi aru küll. "Töötajate aktiivne osalus" tähendab üsna konkreetselt seda, mida 80ndate lõpu 90ndate alguse nliidus ikka tähendas.

[Kapten Trumm]

Tollase CAD projekteerimise algusaegade juures (Samara loomisel muide kasutati juba mingil määral CAD projekteerimist) maksis see, kelle käes olid kere tööjoonised ja tugevusarvutused (pool autokoormat paberit). Kelle käes need olid olemas, see viskas vajalikud joonised nii kuu ajaga valmis. Kelle käes neid polnud, see pidi muidugi pimeduses kobama. Seepärast ma arvan, et nendest rohkearvulistest kerehitustest oli kõige pidavam see Scaldia-Volga projekt ja teised mitte nii väga. Kes tegi tunde järgi, siis oli suurem risk, et sai liiga pehme või kui sai hea tugev, sai liiga raske.

Samara üks arenguid tagaveoliste Ladade ees oli soliidne kaalusääst, kui vanakooli Ladad kaalusid 1030-1050 tühjalt, siis 2108 kaalus natuke üle 900. 100 kilo kaalusäästu andis sama efekti mis 25 hobujõudu. Seepärast oligi 1,3 Samara samakiire kui 2106 ja 1,5 kiirem. Ja loomulikult ka vähem janusem.

[häh]

Veelkord, see kõik ei puutu mitte kuidagi nliidu autotööstusesse

Lihtsalt, selleks et Ladasid üldse müüa tuli neid moodustisi a) müüa klass odavama auto hinnaga b) ümber ehitada kohapeal

Tegu on täpselt selle ajaga, kui valuuta eest sai võileiva hinnaga kõike. Egas mitte keegi poleks lillegi liigutanud, kui kasumit poleks paistnud. Vaadates nende autode lõpphinda... järelikult, mis maksis see toorik ja mis maksis venelaste oskusteave. Paneme sinna juurde fakti, et tegu on väikeseeriaga.

[Kapten Trumm]

Ekspordiks minevad Ladad selekteeriti välja juba tehases. Kui eksisteeris eraldi eksportmudel, siis muidugi polnud vaja sorteerida. Näiteks Kanada turule toodetud 2106, mis oli 2105 stangedega. Ladat ehitati ümber suhteliselt vähe, kõige mustema töö tegi ära Avtoexpordi kontor Venemaal, kes valis välja siledamad. Üldjuhul oli peale põhjaliku kvaliteedikontrolli ja Avtoexpordi vigade parandamise tegemist pisiasjadega nagu laternapesurite panek, kassettmaki paigaldus, korrosioonitõrje, valuvelgede ja kleepsude paigaldus.

Mossede ja Volgadega nähti vaeva rohkem - viimaste arhailise disaini tõttu. Mulle üllatusena oli eksporti minev 2141 mosse valdavalt mudel 21412 ehk mosse mootoriga. Vaadake müügikuulutusi - 2106 mootorit näete harva. Volga puhul tuli lausa mootor ja käigukast asendada, et sel mingigi müügiväärtus oleks. Minul on kodus garaažis Soomest toodud 21412 mosse, seal pole mitte ühtegi "lääne asja", isegi arhailine vene UKV raadio on veel peal. Isegi samad õlist tilkuvad originaalamordid on all. Aga auto on värvitud lääne värviga, labor tuvastas mingi Mazdal kasutatud värvi.

Nende kõrval oli 2108 kuskil 1987. a paiku igati tubli keskpärane odavauto, mis vajas enamasti tehnilist laadi nokitsemist ja mille teemal on see kabrio-värk üks päris erandlik lugu.

[häh]

Tõenäoliselt on aastaarvud siin üsna olulised. Igatahes 80ndate lõpu poole (88? 89?) eksisteeris selline asi nagu Samara Baltic vms, mis oli vist Soomes üsna põhjalikult ümber komplekteeritud 08. Põhjus oli just nimelt müügi kukkumine. Ise kahtlustan, et ilmselt autode koostekvaliteet kukkus kusagil sealkandis lihtsalt läbi põranda.
Üldiselt neid venekeelseid nutulaule on Youtube's hulgim. Volga tehasel on veel isegi suhteliselt hästi läinud, kuigi jah, saatuse irooniana ollakse siis Renault juures ringiga tagasi. Samas on jällegi nii ja naa, vaevalt prantslaste käest kogu seda taustaknowhowd ostetud oleks. Fiat124 oli ju vaid üks osa kogu süsteemis...

[Tegelane5]

Mnjaa, samal ajal kui Lada vabrikus pannakse CAD tööjaamad sooja et belglastele ilma katuseta 08 tugevusarvutusi teha, nüpeldavad RAF vabriku töölised haamritega uksi parajaks.
https://youtu.be/dg474Na6qAQ?t=451

[Kapten Trumm]

Noh, Tartu leivaautode konveieril taoti sel ajal ka naelu puitkarkassi
Olen seal tehtud nn Tartu bussiga (vist TA-6) käinud isegi ekskursioonil, kere oli seespoolt igatahes puust (puust talade peal vineer naeltega taotud)

Võibolla siis selle Porsche tehnoloogiasiirdega käis kaasas ka mingi arvutivärk, nagu see 80ndatel oli, 5,25 tolli floppid ja nii edasi. Mina tegin ülikoolis aastal 1995 veel maatriksarvutusi sellisega

Kuna Lada oli peamine valuuta allikas autotööstuses, siis Lada arenduseks voolas ja lahkemalt valuutarublasid, millega sai osta vajalikku. Volga ja Mosse tehastes seda õnne polnud, sestap said sealsed viimase põlve autod õnnetumad. Eriti õnnetu oli veel Izevski "uus mosse" ehk Iz-2126 oma 412 agregaatidega (ainus nn uue põlve nõuka väikeauto tagasilla veoga).

[häh]

Noh, PC AT embargo võeti alles 90 aasta keskel maha. Minu arust kas mitte kättesaadav CAD mujal maailmas ei käinud nende DEC jurakate peal siis tollal (70ndate lõpp 80ndate algus)?

Tavainimese masinatest oli siinkandis 386 esimene, millega juba miskit peale oli hakata. SCO Unix oli kõva sõna 90ndate algul, sihukese taga on saanud terminaliga istutud ja foxpro baasi numbreid taotud (93 äkki?) need AT selga minixi aretamised jms kõik läbi tehtud aga see kõik läheb nliidust juba väga kaugele. ainuke kogemus mingi Jedinaja Sistema toasuuruse variandiga 80ndate lõpust ja seal võis cadist küll vaid unistada.

[Tegelane5]

Kuna Lada oli peamine valuuta allikas autotööstuses, siis Lada arenduseks voolas ja lahkemalt valuutarublasid, millega sai osta vajalikku. Volga ja Mosse tehastes seda õnne polnud, sestap said sealsed viimase põlve autod õnnetumad. Eriti õnnetu oli veel Izevski "uus mosse" ehk Iz-2126 oma 412 agregaatidega (ainus nn uue põlve nõuka väikeauto tagasilla veoga).

Kõlab kuidagi uljaste 90ndate moodi Venemaal, kui "bakse" on siis võib töötada ja ka üldse normaalselt elada

[häh]

Minu arust (see on lihtsalt mulje, täpsustavalt), et seal on suuresti poliitilised mängud taga. Kõige rohkem sai pihta siiski ZAZ, kellel oli igati mõistlik esiveoline tükk aega enne Volga tehast olemas.
Hästi palju kurja tegi see mosse mootoreid vorpinud tehas (Ufaa vms?), mis sisuliselt keeldus igasugusest arendusest.

Mingist Tauriast rääkivast dokist meelde jäänud, et seda asja projekteeriti ka CAD kasutades. Ilmselt siis mingeid PDP-11 vms ikka sisse osteti? Vene (ja SDV) minid peaksid olema suuremal või vähemal määral kõik PDP-11 alumise otsa kloonid, aga need vist ilmusid seal 80ndate alguses. See vahe oli kusagil 10...15 aastat võrreldes siis lähtematerjaliga.

Mis on ka huvitav, et IBM oleks äärepealt olukorraga leppinud ja EC jaoks (need olid System 360/370 kloonid) vist softi tegema hakanud vms. Aga Afganistan tõmbas kõigele kriipsu peale.

[ElrikThunderson]

Kuna NSVL-i autotööstusest libiseti sujuvalt erinevate vanemate automudelite tehnilistesse üksikasjadesse, siis:
http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.ph ... 25#p619625