Kas N Liidus oli ka midagi head?

[retti]

Broileritest.
Broilerite kasvatamiseks sel ajal tuli tegeleda tõsiselt riigivara vargusega.
Tibud küll osteti ametlikult.Nende soojendamiseks varastati elekter.Kasvatamiseks varastati riigilt jõusööt ja söödalisandid.Hea kui läheduses oli sadam. Ja veel varastati väga spetsiifilisi materjale mis jäägu siinkohal nimetamata.
Broileritele oli turg ka eestis kui õpiti ära suitsetamine.Oli iseenesest väga kõva müügiartikkel.Kuipalju see töökas protseduur kasu tõi on teine asi.
80te keskel avastati broileritele Novgorodi ja Karjala turg kus müüdi broilerite lihakehad kohalikele kokkuostjatele hulgi.
Selleks müügiks aga pidi seal olema ette näidata riiklik veterinaartõend vorm nr.2 (mitte tavaline nn. taudivaba tõend millise suvaline kolhoosi vetvelskergi välja anda võis).
Kuidas vorm nr.2 kätte saadi jäägu ajalukku.Väljastamisõigus oli vetjaoskonna ja sovhoosi vetarstidel.Blanketid olid juba trükikojas numereeritud.

[AndresTy]

Tasub meeles pidada ka sellist sõna, nagu toitlustusprogramm, mille raames eramajapidamistele hoogu anti

Toitlusprogrammi üks säravaim sovjetilaadne "kenjaalsus" oli muidugi Tallinnas kortermajade trepikodadesse ülesseatud toidujäätmete kogumisnõud. Kuhu siis arvati nõukogude teadlikke kodanikke kindlasti usinasti toidujäätmeid koguma nõukogude notsude (vene sigade) toiduks hakkavat. Asi lõppes selega, et need solgipanged hakkasid koridorides ropult lehkama ja kadusid sealt majaelanike kaebuste saatel, kus kurat.

Lisaks veel igasuguse daatšamajanduse üleshaipimine. Jagati Tallinnas isegi Stromka metsaäärde aiamaid, selle programmi raames.

Vot selline vägev ja võimas oli sovjetiriik, et pidi igaseid lollusi leiutama, et kodanikud söönuks saaksid. Tõeliselt võimekas töörahva paradiis! URA!

[Kriku]

Meil olid need ämbrid tänaval. Ükskord ema näitas, et näed, siia potsikusse on keegi leivakannikate peale elavhõbedat valanud. Nii lolle, kes seda kraami tegelikult ka loomadele andsid, oli vist isegi Nõukogudemaal üksikuid.

[Leo]

Mida soomlased Soomes nõukogude elust külma sõja aastakümnetel tegelikult teadsid ja arvasid, on tagantjärele väga raske öelda. Hea näide, kuidas tegelikkuse nägemine inimese seisukohti muudab, on pankur Björn Walhroos, kes 1970ndate alguses oli paarikümnese õpilasena vägagi vasakpoolne, kuid väidetavalt tutvudes "tööliste paradiisi" tegelikku elu-oluga, oma seisukohti oluliselt muutis https://en.wikipedia.org/wiki/Bj%C3%B6rn_Wahlroos

Kindlasti oli kusagilt NSV Liidu steppidest või taigast, kus sisuliselt elati keskaegsetes tingimustes, suuremasse linna õppima või tööle sattudes muutus väga suur, eriti kui satuti ahiküttega lääpas tarest hommikust õhtuni kolhoositöölt värskelt ehitatud keskkütte ja elektripliidi ning külmkapiga korterisse, millest tööle sai sõita trolliga ja tööpäev ei kestnud niikaua, kui põld küntud, vaid kuni vahetuse lõpuni, siis olid need suured ja olulised elukvaliteedi paranemised. Eriti kui tegemist oli veel ajupestud nõukogude inimesega, kes oli lapsest peale kasvatatud nii, et on 1 isake ja 1 tõde ning valimistel on 1 kandidaat, keda siis kogu küla hääletab ja nii ongi kõige parem, siis ei osanud ta mingeid demokraatlike kodanikuvabadusi tahtagi, sest isake ju ütles, et nõukogude süsteem on täiuslik ja kõikjal mujal on täielik pupu ning kõik, kes ei ela nõukogude korraga riigis, nutavad ja kiristavad suurest kurbusest hambaid.

[Xender]

Lisaks veel Trumm unustab ära, et Balti riikides oli elu NSVLi mõistes, kõvasti – kõvasti üle keskmise (Leningad, Moskva ja paari suurema linnaga samal tasemel). Kusagil venemaa avarustes valitses aga tohutu vaesus ja viletsus.

Selles osas pole ENSV elatustase või heaolu mõõdupuuks võtmine selles küsimuses, kas Nõukohude Liidu elatustase taastus WW2 või isegi WW1hest nagunii mingit pistmist nõukogude reaalsusega. See oleks umbes sama kui võtta hetkel puhtalt Moskva elatustaseme mõõdupuuks, terve Venemaa puhul.

Mul õnnestus 80nendatel ikka omajagu ringi käia ja ütleme nii, et oli piisavalt kohti, kus 1913 aastaga polnud küll mingit edasiminekut. Kui ütlesid kusagil Venemaal, et elad Baltikumis, siis nende jaoks oli see sama mis, et elad Läänes.

[Kriku]

Kindlasti oli kusagilt NSV Liidu steppidest või taigast, kus sisuliselt elati keskaegsetes tingimustes, suuremasse linna õppima või tööle sattudes muutus väga suur, eriti kui satuti ahiküttega lääpas tarest hommikust õhtuni kolhoositöölt värskelt ehitatud keskkütte ja elektripliidi ning külmkapiga korterisse

See muudatus tuli ka maale koos hruštšovkadega. Odavate paneelikate massiline ehitamine oli tohutu muutus, eriti kui arvestada sõjapurustusi.

[Fucs]

Lisaks veel Trumm unustab ära, et Balti riikides oli elu NSVLi mõistes, kõvasti – kõvasti üle keskmise ...

Just.
Eestis toodeti ja tarbiti toiduaineid elaniku kohta rohkem, kui ülejäänud NLiidus.
Lihatoodete, piimatoodete jne tarbimine elaniku kohta oli mälu järgi kusagil umbes 1/4 suurem, kui mujal NLiidus.
Toiduaineid toodeti suurtes kogustes ka üleliidulisse fondi ja veeti ENSV-st välja. Eriti just liha- ja piimatooteid.

http://agrt.emu.ee/pdf/1997_1_karelson.pdf

[Fucs]

Piimapukindusest mõned pildid EFA arhiivist...

EFA.401.0.147729.jpg (83.61 KiB) Vaadatud 2506 korda

EFA.401.0.147769.jpg (75.35 KiB) Vaadatud 2506 korda

..mõnel läks hästi ka... 09 seisis õuepeal ja piimanõusid ka ikka oli...

1980-1990 EFA.544.0.165891.jpg (134.27 KiB) Vaadatud 2506 korda

[Fucs]

... ja paar pilti veel ka muudest hindadest

Võhma Tarbijate Kooperatiivi Suure-Jaani toidukaupade kaupluse sisevaade. Viljandi rajoon 01.1967

Paide Rajooni Tarbijate Kooperatiivi kaupluse "Pärnu" liha- ja lihasaaduste müügilett. Paide 01.1963

Väike-Maarja kolhoosi müügipunkti uued hinnad pärast 1990 hinnatõusu (konservidel on antud kilohinnad, mitte 250g konservikarpide hinnad)
Pliiatsiga on juurde kirjutatud endised n.ö. "vanad" hinnad osadel toodetel.

1990 hinnad.png (485.3 KiB) Vaadatud 2500 korda

[parkija]

Tervist .

Vägevad pildid , eriti koos tollaste toiduainete hindadega .
Väike Karja tn. Tallinnas asunud "vorstimuuseumi" pilte pole kellelgi , nuumaks silma .

[Kapten Trumm]

Eraloomapidaja lehma aastane väljalüps ületas harva 4000 liitri piiri.

Vaat' ma ka umbes nii arvasin, aga kuna täpsemalt ei teadnud, siis ootasin mõnd targemat. Aitäh!

Mis see kriteerium oleks (mõnel targemal)?
Korralik ja hästi peetud lehm andis ühe lüpsiga umbes lüpsikutäie piima. Lüpsti 3 korda päevas (hommikul 6 paiku, lõuna ajal ja õhtul 8 paiku).
8 liitritx365=8760 liitrit aastas. Tegelikult nii lihtne muidugi polnud, aga noh, arvan, et 7000 on küll saavutatav. Olen neid lüpsikutäis valamas käinud päris palju. Kahe lehma peale tuli 2 lüpsikut, suht ääreni täis.

Kordan siinkohal üle - korralik ja hästi peetud, sest pensionäridest "piimatädidel" oli igasuguseid loomi. Ja neid peeti ka nii nagu parasjagu osati. Mis imeasi see "jõusööt" oli? Seda asendas väga edukalt odrajahust, 12 kopikasest leivast ja veel millestki kokku segatud rokk, mida anti ämbritäis vist iga lüpsi eel. Lehmad ronisid või oma latrist välja kui sind ämbriga tulemas nägid.

Lehma piima-andi mõjutavad paljud asjad. Peale toidu ka keskkond. Meil oli kahe lehma peale 4 hektarit privaatset karjamaad, kus oli piisavalt rohtu, varjulisi puualuseid ja sopaloike seal vedelemiseks. Kolhoosi karjamaa oli lauda kõrval mustaks tallatud songermaa, kus kümned ja sajad relvad ninapidi koos. Söödeti käsitsi tehtud (täistaim-)heinaga, mitte selle põhuga, mis tollal heinapressist tuli. Kvalitatiivne vahe oli pidamises, lehmad olid ju reeglina sama tõugu, mis kolhoosis, taolisi tõuge nagu täna, toona väga ei tuntud.

[Kapten Trumm]

Sulle ikka meeldib omale sobivaid andmeid suvaliselt omale meeldivalt kokku segada. Piima kokkuostuhinna võtad aastast 1990, kolhoosniku palga aastast 1969 ja voilaa, sinu aksioom on jälle tõestatud.1990 ei teeninud ükski kolhoosnik enam 150 rutsi. Isegi minusugune just TPI lõpetanu teenis 700 rutsi.

1990 ma olin suvel malevas ja maleva kuu aja teenistuse eest (ca 60 rubla) ostsin toona vene imekalkulaatori Elektronika Mk-51, mis maksis 64 rutsi. See oli õpilasmaleva vähetasuva põllutöö kohta suht tavapärane. Ei olnud siis (veel) mingeid hinna ja palga rallisid. Need algasid vähe hiljem.

Tipi lõpetanu 700 rutsi kuus 1990? Väheusutav. 1991 suvel olin abitööline ehitusel, palganumber oli siis kolmekohaline, aga kaunis napilt. Oskuslikud töömehed (teraskontruktsiooniga viilhalli ehitus) said seal objektil ca 300 (mul ema tegeles palgalehtedega ja olen neid numbreid paberil näinud). St mingeid palgarallisid polnud, ilmselt ajad sa aasta nt 1992 segamini.

Selle 20-25 kopika kohta tahaksin ikkagi näha mingit viidet. 1990 polnud midagi nii hullu lahti, et piima kokkuostuhinda 2-3 korda pidanuks tõstma.
1990 kehtestatu kohta on mul olemas: https://www.riigiteataja.ee/akt/28489

[Kriku]

Mis see kriteerium oleks (mõnel targemal)?

aga noh, arvan

See igatahes mitte.

[Kapten Trumm]

Ma ei argumenteerinud ju selle vastu "ma arvan", vaid tõin näited, mida näinud olen (õigemini ise tassinud).

[Illike]

Lüpsik oli reeglina väiksem kui korralik pang. Maht ääreni võis olla 7-8 liitrit. Lehm ei andnud kunagi igapäevaselt lüpsikut ääreni täis. Oli paremaid ja halvemaid aegu. Lehmad ei saa 365 päeva aastas piima anda. On selline periood kui lehmad on kinni. See kestab tavaliselt 30-70 päeva. Sellele eelneb aeg kui lehm hakkab kinni jääma, st piimatoodang väheneb päev-päevalt. Peale lüpsmatulekut on samuti kerge probleem, esialgne nn ternespiim ei kõlba kohe kuidagi puki peale panna. See periood kestis kuskil nädala.
Üldiselt on laktatsiooni perioodi pikkuseks lehmal on ca 300 päeva, natuke siia sinna.
Sellest järelduvalt on arvutuskäik 3x8x365 vale.
Ps. Näe, leidsin sellise toreda selgituse asja kohta: https://www.pikk.ee/valdkonnad/loomakas ... majoudlus/