Kas N Liidus oli ka midagi head?

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Vasta
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36425
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Kriku »

Kapten Trumm kirjutas:Sama loogika järgi tagurpidi arvutades pidanuks eralehma piima-and 90ndate alguses olema 1500 kg aastas, sest keskmine piima-and lehma kohta on vahepealsel ajal tõusnud keskmiselt 3455 kg-lt 9474 kg-ni ehk 2,7 korda.
Pole põhjust niimoodi tagurpidi interpoleerida. See, et pärast 2005. aastat on piimatoodangu kõveral mingi tõusunurk, ei anna alust arvata, et enne 2005. aastat oli 10+ aastat sama tõusunurk.
Kasutaja avatar
Sam Beaver
Liige
Postitusi: 826
Liitunud: 09 Aug, 2017 19:54
Asukoht: Siin & seal, põhiliselt tööl
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Sam Beaver »

Ma olen lugenud mingist juhtumist kusagil venemaal, kus ka näidati väljalüpsi mis tolleaegse liidu keskmisega võrreldes oli umbes kahekordne. Rändpunalipud jms tulid sinna kolhoosi. Kõik oli niikaua ilus-kena kuni tulid miskid päris kõrged kontrollid. Selgus et nende supernumbrite taga oli salalaut kus peeti siis teist sama palju salalehmi mis ei olnud kuhugi registreeritud.
Putin destroyed the pro-Russian lobby in the world with his own hands. Now acting in Putin's interests would mean admitting that you fucked a goat
vanahalb
Liige
Postitusi: 2620
Liitunud: 21 Juun, 2009 18:48
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas vanahalb »

Neid 7000 liitriseid numbreid 1980-ndatel võiks ikka allapoole korrigeerida :) Seitsmekümnendatel sai 5000+ liitriga juba sotsialistliku töö kangelaseks ja Lenini ordeni nagu sellesama Leida Peipsiga juhtus . 5200 kg 1974 a kusjuures ma ei usu et ta vett lüpsikusse lisas. Vesi piima hulgas on üldse üks kõige lihtsamalt avastatav element. Kui üldse midagi võltsida siis arvel mitte olevate loomade abil.

Mu mäletamist mööda oli 80-ndate alguses kehvas sovhoosis piimatoodang ca 2000+ kilo, harju keskmine nii 3500 , eralehmapidajal 4000+ ja üle 5000 kg lüpsjatel (mitte majanditel, sest neid vist polnudki) oma viie tuhandeliste klubi.

See, et tänapäeval lehm 7000 lüpsab pole tingitud mitte niiväga leivatükist või seljasügamismasinast vaid tõuaretusest. Praegused lehmad on tükk maad suuremad. 80-ndatel oli keskmine lehm 350 kg eluskaalu, praegult 500. Kulud on ka muidugi suuremad - sööb rohkem ja ruumi võtab rohkem ja sellepärast juba tuleb uusi lautasid ehitada et loom ei mahu kolhoosiaegsele asemele ära.

Lisaks veel, et kui oli oma majapidamine, siis osa piimast jõid ära vasikad ja seapõrsad. Lehm oli tegelikult igavene tüütus ja rikkaks temaga ei saanud kuid sai vasikad keda pullikesteks kasvatada. Vasikad majandist endale niisamalihtsalt ei saanud - neid oli vähe ja kõik arvel . Sigudikke aga praakpõrsaste nime all küll.

Taustaks niipalju et ema oli zootehnik ja pärastpoole farmijuhataja, vennal on praegultki nii 300 lehma.
Kuigi tegelikult peaks minema ja maakodust need kunagised piimaraamatud üles otsima kus kõik liitri pealt ja kopika täpsusega kirjas on:)
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36425
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Kriku »

Kapten Trumm kirjutas:Mis see kriteerium oleks (mõnel targemal)?
vanahalb kirjutas:Taustaks niipalju et ema oli zootehnik ja pärastpoole farmijuhataja, vennal on praegultki nii 300 lehma.


LISATUD:
vanahalb kirjutas:Kuigi tegelikult peaks minema ja maakodust need kunagised piimaraamatud üles otsima kus kõik liitri pealt ja kopika täpsusega kirjas on:)
Seda lubas akf juba üle 2 aasta tagasi :) http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 43#p548643
retti
Liige
Postitusi: 1268
Liitunud: 13 Dets, 2004 22:14
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas retti »

Sam Beaver kirjutas:Ma olen lugenud mingist juhtumist kusagil venemaal, kus ka näidati väljalüpsi mis tolleaegse liidu keskmisega võrreldes oli umbes kahekordne. Rändpunalipud jms tulid sinna kolhoosi. Kõik oli niikaua ilus-kena kuni tulid miskid päris kõrged kontrollid. Selgus et nende supernumbrite taga oli salalaut kus peeti siis teist sama palju salalehmi mis ei olnud kuhugi registreeritud.
Leida Peipsil küll mingit salalauta ei olnud ja vett kasutas ka vaid ettenähtud viisil.Aga laudas ei olnud ühtki poeginud/vat lehma (ternespiim & vasikatega jahmerdamine) ei kinnjäävat lehma kelle päevane väljalüps hakkas langema ega ühtki haiget.Iga lehm kes normi välja ei lüpsnud viidi minema ja asemele toodi poeginud üldpiima lüpsev loom. Ehk - kõik lüpsid täiega.
Ja ei ole vaja hakata spekuleerima sööda eriratsioonidest jms. sööt ei erinenud sellest mis heinamaal ja põllul kasvas.Jõusööt oli see mis tehasest tuli ja sellega liialdades rikuti vaid lehma ainevahetus ja maks.
Kasutaja avatar
Some
Liige
Postitusi: 4058
Liitunud: 11 Aug, 2008 9:25
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Some »

Väljalüps erines kolhoosides ja sohvoosides kordades. Isegi meie laudas (jah, ka mina alustasin suurfarmis) oli kehvima ja parima (minu ema) väljalüpsi vahe kahekordne. Veega osad üritasid tulemust paremaks saada aga piimast võeti proove ja see viis rasvaprotsendi alla, ühtlasi sai kolhoos siis ka vähem raha sama piima eest. Aga, siis pisut rohkem numbreid pildilt.
https://www.epj.ee/assets/tekstid/jkk/J ... raamat.pdf
Pilt
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36425
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Kriku »

2001. aasta "Vooremaast":
Esimese augusti seisuga on jõudluskontrollis registreeritud 252 Jõgeva maa konna loomapidaja loomad. Neil on kokku keskmiselt aastas 10 531 lehma, keskmise aastase väljalüpsiga 3336 liitrit lehma kohta. Jõgevamaa kõige kõrgem keskmine väljalüps on Läänelaane talu perenaise Reet Lilleoru karjas - 5454 liitrit aastas lehma kohta. Jõudluskontrollis on nii Eesti punase-, mustavalgekirju kui ka maakarja tõugu lehmad.
http://vooremaa2001.tripod.com/vooremaa_18_09_2001.html
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Esimese augusti seisuga on jõudluskontrollis registreeritud 252 Jõgeva maa konna loomapidaja loomad. Neil on kokku keskmiselt aastas 10 531 lehma
10531:252=ca 42 lehma keskmiselt pidaja juures. St see ei saa olla kuigivõrd seotud 1-3 lehma pidamisega. Taolisi piimafarme on ka Harjumaal, enamasti on tegemist pisemate kolhoosiaja lautadega. St kui tegemist on samade tõugudega ja analoogse pidamisega nagu kolhoosiajal, on ka tulemused kolhoosiaja tasemel.

Hetkel on farmilehmade keskmine and aastas seal 9500 kg kandis.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36425
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Kriku »

Akf Some poolt ära toodud graafikut vaadates tundub, et Jõgevamaa piimandus oli 2001. aastal ülejäänud Eestist mõnevõrra maha jäänud :? Lilleoru omad muidugi ületasid ka Peipsi koondislasi, nii et igal juhul kolhoosikorrast ees.

Muidugi on ka minu poolt ülal tsiteeritud Eesti statistika põhiliselt mitmekümne pealiste karjade oma. Seda, et ENSV-s 1-3 lehma pidamisel keskmine piimaand ületas 20 aastat hilisemaid suuremaid farme rohkem kui 1,5x, keeldun siiski lihtsalt kellegi jutu põhjal uskumast.
retti
Liige
Postitusi: 1268
Liitunud: 13 Dets, 2004 22:14
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas retti »

Härrased
Peale numbrite oli ka oma aega ja ajastukohased käitumistavad/normid.
Eksivad need kes arvavad et altkäemaksu kasutati vaid linnades.Piimakombinaatide vastavad asjapulgad said majanditelt toorpiima analüüside tulemuste "korrashoiu" teise aastapalga kui mitte rohkem.
Eralehmapidaja vaatas ja kuulis seda kurvalt pealt.
Mu vanaonu , eluaegne meier , ütles mulle kunagi - kui piima rasvaprotsent on rohkem kui 3,5% ja rakuarv alla 400 000 milliliitris võib meier teha ükskõik mida.Veel paremate numbrite nõudmine ei ole enam piimandustehnoloogia vaid väljapressimine.
Kasutaja avatar
Some
Liige
Postitusi: 4058
Liitunud: 11 Aug, 2008 9:25
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Some »

Lüpsitehnoloogiad ja loomapidamine olid erinevates farmides erinevatel aegadel erinevad. Oli nii käsitsilüpsi (väga väiksed farmid, erapidajad), kannulüpsi, torusselüpsi ja karuselllüpsi. Rikkad kolhoosid said lubada häid zootehnikuid ja korralikku tehnikat ja väga head ninaesist. Numbrid, mis liiguvad statistikasse on keskmised. Ehk siis väike osa tippfarme tegi üsna tänapäevast väljalüpsi aga nõrgemad tõmbasid keskmise alla. Kodumajapidamises lehma pidades võis käsitsi ka päris hea tulemuse lehma kohta saada aga neid lehmi oli vähe ja probleemiks oli jõusööda saamine ning jahuti puudumisel võis piima sort langeda ja selle eest sai vähem raha. Selles osas oli eliitkolhoosidel eelis, kogu lehmadele vajaminev toodeti oma põldudel ise - jõusööt, põhk, hein, silo.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Kapten Trumm »

See jõusööt polnud ju mingi imeasi - selle peamine koostisosa oli meie kandis ikkagi jahvatatud teravili. Ei mäleta, et oleks seda kasutatud (kuigi seda osta või varastada oleks kindlasti võimalik olnud). Enda odrapõld ja 12 kopikane "lehma keeks" kohalikust poest tegi sama töö ära.

Teine tarkus, mida naabrist zootehnik selgeks tegi - et see toonaste heinapresside pressitud hein ei kõlba kuskile - selle toiteväärtus on sarnane põhuga, sest kõik taimelehed pudenevad sealt ära ja pakki jäävad ainult varred. Lahtiselt kogutud hein pidi seepärast väärtuslikum olema. Muidugi heinateo ajal oli heinapakke palju mugavam lakka laduda kui seda lahtist heina hanguda ja virna kinni talluda (sorts jämedat soola läks ka vahele).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Manurhin
Liige
Postitusi: 5192
Liitunud: 09 Jaan, 2007 0:05
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Manurhin »

Kapten Trumm kirjutas: Teine tarkus, mida naabrist zootehnik selgeks tegi - et see toonaste heinapresside pressitud hein ei kõlba kuskile - selle toiteväärtus on sarnane põhuga, sest kõik taimelehed pudenevad sealt ära ja pakki jäävad ainult varred.
Heinapallidega oli lisaks veel see häda, et nende sidumiseks kasutati kapronnööri ja kui kodulaudas võisid küll hoolas olla ja nöörid pärast lahtilõikamist korralikult ära korjata, siis suurlautades seda tihtipeale ei viitsitud teha ja nii sõid loomad ka pallinöörid omale sisse. Olen näinud neid nööripuntraid, mis tapetud loomade magudest välja on lõigatud. Aastate jooksul võisid need ikka kaunis suureks kasvada. Halvemal juhul, kui nööri oli sööda sees palju, läkski loom ühel hetkel hädatapmisele. Päris alguses olevat heina- ja põhupallide sidumiseks üldsegi traati kasutatud. Ise pole küll ühtki sellist palli näinud, aga ega see traadi kasutamine ilmselt kaua ei kestnud ka - kui nööre võib lehm veel mingi piirini sisse süüa ja midagi hullu sellest ei juhtu, siis igaüks kujutab vist isegi ette, mida üksainus traaditükk teeb.
Heina- ja põhupallide seest leiti aeg-ajalt muideks ka loomseid lisandeid. Ikka juhtus, et mõni kass, jänesepoeg või muu elukas põllul mürisevate masinate eest heinavaalu alla peitus ja sealt otse pallijasse sattus.
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
Kasutaja avatar
ruger
Liige
Postitusi: 19209
Liitunud: 04 Juul, 2009 12:29
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas ruger »

Traadist heinapalle isegi näinud-60-80 aastatel kasutati. Hiljem tulid Saksa DV jne heinapressid. Sai kunagi lapsepõlves 90 alguses ühe lauda pealne tühjaks tehtud, kus olidki ainult vanad traadist heinapallid. Kapronnöör oli vägagi vastupidav ja selge, et seda ka sisse loomadele läks. Kapronist või sisalist heinapalle oli lihtsam pakkida, kui traadist pakke auto kasti või heinaküüni panna. Käsi lõhkus korralikult. Labakatest töökindad olid heinatöö ajal igati kasulikud. Vene aja lõpus tulid juba sisalist looduslikud nöörid, mis oli loomadele seeditav. Samas on plast kindlasti odav kasutada ja praegugi enamuses kasutusel.
50 aastat tagasi-1970 siis
Simuna sovhoosi tulid kokku meistrimehed mitmest rajoonist, et uudistada Saksa DV heinapressi K-442. “Töökindel, asjalik masin,” kiitis peaagronoom sm. Arba. Vups! ja vups! lendasid heinapallid kärusse või korvi. Jõudlus on pressil samuti küllalt asjalik. Isegi pallidelugeja on peal. Ja hea just, et nööriga seob. Ei ole traati vaja.
https://virumaateataja.postimees.ee/700 ... tat-tagasi
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
Kasutaja avatar
Manurhin
Liige
Postitusi: 5192
Liitunud: 09 Jaan, 2007 0:05
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Manurhin »

Pallinööridega oli veel ka see probleem, et kippusid sõnniku sisse sattuma. Ja kui siis sõnnikulaotamiseks läks, sõltus juba traktoristist - kes ladus taevani ulatuva hunniku kõige mahlasemaid matte, kes hüüdis kõiki rajooni kuradeid appi neid nööre kinnikiilunud sõnnikulaotaja võllide-kettide ümbert lahti lõikuma. Õnneks vähemalt vandesõnad defitsiit ei olnud, limiit ja fond puudus neil samuti. Importima ka ei pidanud, kodumaised ajasid väga hästi asja ära (ja mida see DDR-i scheisse aidanud olekski, kui seda niigi terve koorem laotaja peal on ja kui ise ka sellega üleni koos oled) :mrgreen:. Oleks teisiti olnud, ju vist olekski sõnnik laotamata jäänud.
Aga mis pallimismasinatesse puutub, siis nüüd tuleb ka mulle meelde, et pallilugejad olid neil tõesti. Mis kasu neist oli, on iseasi. Tavaliselt oli ikka nii, et tööpäeva lõpus jättis masinist masinasse mõned pallid sisse ja nood läksid siis juba kodus omale küüni alla. Sai sedasi oma isikliku paari-kolme lehma heina suurema vaevata kätte. Krt, mitte ei mäleta enam, mitu palli sedasi masina sisse (+väljavisketoru sellesse ossa, mida transpordiasendis ära ei pidanud keerama) mahtus. Oli äkki 6 või 7?
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 10 külalist