Kuna Nõukaaega oli väga pikalt, siis mahtus sinna erineva hinnaga "pukipiima" ja nagu ikka, kui Nõukaajast midagi räägitakse, tuleks ära täpsustada vaadeldav periood esimese asjana.Kapten Trumm kirjutas:...kopikat liiter...
Ehk, et enne seda oli 1950-1953 piima sundnormi liitri hind vahepeal lausa 2 kuni 3,3 kopikat ainult. 1953 piima kokkuostu hindasid tõsteti 25 kopika võrra + esimesest oktoobrist esimese maini maksti lisatasu ja seda erinevalt (Harju, Tartu, Rakvere "täispiima rajoonides" 20 kopikat lisaks ja mujal 10 kopikat lisaks). Siis vahepeal oli 1961 rahareform ja kõik hinnad jälle muutusid.
AKF vanahalb võttis selle teema siinsamas 2018 mais enam-vähem õigete numbritega kokku, mis kehtisid 80-ndatel
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... ac#p548724vanahalb kirjutas:Puki otsas oleva piima eest sai tõesti 20 kopikat liiter. Piim jagunes sortidesse - kõrgem, esimene, teine ja sorditu. Üldiselt arvati pukipiim peaaegu alati kõrgemasse sorti. Esimene-teine , see tähendas, et midagi pidi juba viga olema. ...... Ettenähtud rasvaprotsent oli tollal 3,5. Äraantud piima kogust arvutati selle numbri alusel. Kui näiteks vinkus oli 10 liitrit 3,5 % piima, siis läks kirja, et 10 liitrit ja 20 kopikat liiter. Kui piimaproovi järgi oli samas nõus rasva 3,8 %, siis vaadati tabelist ja mis iganes selle piima kogus siis tuli. Näiteks 12 liitrit ja 20 kopikat liiter. Normist väiksemas rasvasisaldusega piima pandi vähem kirja kui nõus tegelikult oli.
Kapten Trumm kirjutas:Ametlikult oli kolhoosnikule ette nähtud nn õueaiamaa - kas mitte 0,35 hektarit (mis on tühiselt väike maa tegelikult)?
Allikas, ehk Fucs ühes teises kohas, mitte Milnetis kirjutas:2.septembril 1948 võttis Eesti NSV Ministrite Nõukogu vastu määruse nr 834 “Kodanike individuaalelamute ehitamise kohta”. Selle määruse punkt 1 kohustas maakondade, linnade ja rajoonide töörahva saadikute nõukogu täitevkomiteesid (RSN TK) andma kodanikele linnades või väljaspool linnu maatükke ühe- kuni kahekordsete individuaalelamute ehitamiseks. Linnades tohtis krundi suuruseks olla maksimaalselt 600 ruutmeetrit. Kolhoosides võis aiamaa suurus olla riigiteenistujatel kuni 0,15ha ja kolhoosnikul 0,60ha. Maakasutuse eest tasuti riigile maamaksu.