ICBM-ide lendu laskmisel poleks keegi kuskile evakueeruda jõudnud, ei siin, ei USA-s, ei kuskil. Seepärast Soome linnades kõva varjendiehitus käiski, et nad ei pannud erilist lootust eelhoiatusele - sündmused arenevad üle nende pea ja on variant, et eelhoiatus ongi esimeste tuumaseente nägemine kuskil Saksamaal (kui nt Lääs võttis vene tankihordi tõkestamiseks appi tuumarelva). Suurlinna evakueerimine on ikka mingi 48 tunni+ teema.
Varjendid iseenesest pole vist kuskil päris Pearl Harbouri rünnaku stiilis valmisolekus. Soomes pidid olema 24 tunni pärast, Venes 6 tunni pärast. Päris valmis on vist Iisraelis ja igasugu 24/7 juhtimispunktid. Sõltub vist sellest, kas varjendites on lubatud mingi sekundaarne tegevus (millega kaasnevast kraamist tuleb see tühjaks visata). Skandinaavias on suurvarjendite tavaline rahuaegne kasutus maa-alune parkla - no ise võite arvestada, palju aega kulub selleks, et sealt nt mingi 300 sõiduautot välja lüüa. Kohe ei saa, aga tunde läheb. Ehk seal on mingi "eelhoiatuse eelhoiatus", mille saamisel seatakse asjad valmis. Kui varjend on valmis seatud, siis võib tõesti arvestada mingi 15 minutiga, mil see on oma kapatsiteedi saavutanud ja uksed suletakse. Ilmselt see "eelhoiatuse eelhoiatus" käibis ka ENSV ajal, sest paljudes kohtades oli varjenditel ka mingi rahuaegne kasutus ja ööpäevaringne korrapidamisteenistus oli ainult vabariikliku tasemel juhtimispunktides (Rannavärava mägi, Kose parteivarjend, Vardja linnaväline tsiviilkaitse juhtimispunkt (Kose ligidal). Need olid tõesti valmis pidevalt tegutsema.
Tõsi, Rannavärava mäe punkriga (mitte segi ajada selle Paksu Margareta kõrval asuvaga, kus relvapood oli) oli see värk, et vastupidavus oli lahja (dokumentides on 2 kg/cm2 ehk III klass - ilmselt seepärast, et see varjend oli äkki Pätsu aegne?). Selle varuväljapääs asus Balti jaama pool mäge (vist hiljuti mingi ehitusega seoses lammutati) õhukorstna kaudu. Seal mäe sees oli igale kõrgele seltsimehele arvestatud 0,7 ruutmeetrit põrandapinda, eks proovige sellisel pinnal elada ja aru saada, kui privilegeeritud värk see siis oli.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.