Kas N Liidus oli ka midagi head?

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Vasta
vanahalb
Liige
Postitusi: 2644
Liitunud: 21 Juun, 2009 18:48
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas vanahalb »

Nõukaajal oli mineraalväetis umbes samasugune ressurss nagu diiselkütus. Jaotati tsentraliseeritult, ei maksnud suurt midagi ja jätkus nii põllule puistada kui kraavi kallata. Täpselt samamoodi nagu kütus, muutus ka väetis uue korra ajal üleöö kalliks. Huvitav, kas näiteks 1993 aastal oli Eestis üldse põllumeest, kes oleks suutnud väetist siis juba maailmaturu hinnaga osta? Neil aastail langes väetiste kasutamine päris oluliselt. Tänapäeval hakatakse selles plaanis jälle jalgu alla saama.

Teine nõukaaegse väetise häda lisaks odavusele oli ilgelt sant kvaliteet, mis ei lasknudki teda sihipäraselt kasutada. Kõige tavalisem väetis oli oma omadustelt nagu sool - pakkimata, imas niiskust , tõmbus tükki ja sada muud häda. Väetiseküünil olid ikka enamasti seinad ümber ka katus peal kuid eraldati mingi fondi kaudu talvel ning kevadeks oli tsementpõrandal ainult üks kivikamakas. Isegi olen kopa kihvadega üritanud sellist murendada kuid minust ta sinna küüni jäi. Võib-olla järeltulevad põlved on jagu saanud.
Lihtsamate juhtude puhuks oli spetsiaalne masin - väetisepurustaja, mis seda ollust üritas külvikõlbulikuks teha. Vahel isegi õnnestus. Järgmine samm oli liivapuisturi sarnane väetisekülvik - täpselt selline nagu kapten Trumm kirjeldas. Midagi heitis ta laiali kuid tubli kolmandik pudenes tagant sirgelt maha ja sellest ka tumedad jooned viljapõldudel. Sellised üleväetatud jutid olid saagikoristusel eriti ebasoovitavad ja kombaineritelt võis selle eest sügisel kummieebliga vastu peakolu saada. Üldse oli parem mineraalväetisega mitte jamada, aga uus partii suruti peale ja katsu ainult lahti saada. Võib-olla jõkke viia, seal sulab ära ja keegi ei märkagi?

Täppiskülvikud, mis väetist koos seemnetega külvasid olid minumeelest Soomest ostetuna olemas juba nõukaajal kuid need vajasid granuleeritud väetist . Seda ei toodetud terves Nõukogude Liidus - või vähemalt minul ei õnnestunud oma lühikeseks jäänud põllumehekarjääri kestel sellist imeasja näha. Niisugune väetis- ilusti ühtlase teraga ja kilekotti pakituna tuli alles kapitalismiajal ning hind oli hoopis teisest puust.

Klassikalise nõukaaegse väetise kohta liikus juba tollal linnalegend, et kuskil sügaval Venemaa kolhoosikeskuses laaditi lämmastikväetis nii nagu raudteevagunitest tuli, õue suurde hunnikusse ja jäädi külviaega ootama. Selleks pidupäevaks oli ta loomulikult ära kivistunud ning kohalikud aktivistid otsustasid monoliitset kamakat lõhkeainega mõjutada. Pärast seda kustutati see linnatüüpi asula kõigilt maakaartidelt ja stroibatil võttis raudteel olemattusse haihtunusd lõigu taastamine ikka mitu head kuud.
Kasutaja avatar
Che Latino
Liige
Postitusi: 589
Liitunud: 23 Veebr, 2015 0:14
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Che Latino »

"Olukord on sitt aga see on meie tuleviku väetis!"
Lennart Meri, kakskümmend aastata tagasi.

Priit Pärn, veelgi varem: https://en.wikipedia.org/wiki/File:Prii ... ta_kah.jpg
Illike
Liige
Postitusi: 814
Liitunud: 15 Jaan, 2013 9:51
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Illike »

mutionu kirjutas:
mart2 kirjutas:Enamus toidulisandeid on kas loodusliku päritoluga või nende keemilised koopiad. Päris puht-keemiat on pea olematult- peamiselt keemilised magusained mullijookides...
PS. E-ained on näiteks ka kõik vitamiinid, antioksüdandid, looduslikud toiduvärvid (peedimahl) jne.jne. https://en.wikipedia.org/wiki/E_number
Et jutt kahjulikest e-ainetest, kui limonaad kõrvale jätta, on möga?
Üldiselt küll. Kui Saa loed mida on kirjutataud nende kõrvalmõjude kohta, siis väga palju on seal kirjas, võib olla..., suurtes kogustes..., võimalik.... Samas väga paljudel kõrvaltoimed puuduvad.
Seega mina väidaksin, et üsna suures osas müüt, kuna ei ole toidulisandite kahjulikkuse kohta tõenduspõhiseid andmeid. Üksikjuhtumid ei ole tõenduspõhised ja mida kirjutavad igasugused vaktsiinivastased ja muud umbluu ajajad ei ole tõsiseltvõetavad.
Kustutatud...
Üldiselt on elu üldse üks üsna kahjulik asi ja lõpeb igal juhul surmaga.
Viimati muutis Illike, 25 Apr, 2017 13:15, muudetud 1 kord kokku.
Kasutaja avatar
Manurhin
Liige
Postitusi: 5212
Liitunud: 09 Jaan, 2007 0:05
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Manurhin »

Illike kirjutas: Üldiselt on elu üldse üks üsna kahjulik asi ja lõpeb igal juhul surmaga.
Elu on haigus, mis levib sugulisel teel ja lõpeb alati surmaga. M.O.T.T.
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40226
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Seega mina väidaksin, et üsna suures osas müüt, kuna ei ole toidulisandite kahjulikkuse kohta tõenduspõhiseid andmeid
Täpsemalt öeldes, teema ümber käib kõva infomüra, kus orienteeruda on raske. Siiski kalduvad toitumise asjatundjad pooldama puhta toidu teooriat. Ja inimkond pole kunagi olnud nii haige kui ta täna on. Vaata nt minu eespool viidatud graafikut. Lausa katastroof.

Kui ajaloost meenutada, siis 10-15 a tagasi käis kogu ilmas äge (ja valitsusorganisatsioonide toetatud) ristisõda küllastunud rasvade ja kolesterooli vastu. Stiilis tõmmake rindu nisujahu ja taimerasva, siis on tervis korras. Selle taga aga ei paistnud midagi väga tõsiseltvõetavat, sest nagu statistika näitab, siis tollal probleemiks olnud II tüübi diabeet on lausa epideemia mõõdud omandanud. Milline kisa käis omal ajal laineid löönud nn Atkinsi dieedi kohta.

E-aineid ühte patta panna ei saa. Keedusool on ka seal hulgas. Ja tärklis. Ettevaatlik tuleb olla tehislike ainetega, mis on tehtud toidu omaduste muutmiseks, sest nende mõjud pole teada.
Näiteks toidutööstuse poolt laialt kasutatavad sünteetilised glutamaadid, mille efekt on kahekordne. Esiteks - need muudavad söödavaks saasta, mida muidu nii palju ei söödaks (nt igasugu lihatööstuse jääkidest tehtud pooltooted) ja teiseks kostab järjest hääli nende seotuse kohta närvihäiretega.

Paraku, turumajanduses money allways talks, kuna uuringud on kallid, siis arvake, kes seal tihti muusika tellib.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
andrus
Liige
Postitusi: 4359
Liitunud: 02 Juul, 2004 11:39
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas andrus »

Kapten Trumm kirjutas:Ja inimkond pole kunagi olnud nii haige kui ta täna on. Vaata nt minu eespool viidatud graafikut. Lausa katastroof.
Kiviajal ja keskajal elasid inimesed tervet elu - söödi mahetoitu ja tehti palju füüsilist tööd. Kõik olid väga terved, ja elasid kaua :)
Walter2
Liige
Postitusi: 4015
Liitunud: 27 Okt, 2012 22:11
Asukoht: Phuket
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Walter2 »

andrus kirjutas:Kiviajal ja keskajal elasid inimesed tervet elu - söödi mahetoitu ja tehti palju füüsilist tööd. Kõik olid väga terved, ja elasid kaua :)
Elasid umbes 30-35 aastani - huvitav mille arvelt tänapäeva pikem eluiga on tulnud? Kas tõesti kaasaegne meditsiin ja mammutite ning vihaste naaberhõimude puudumine? (noh, see viimane on nii ja naa...) :mrgreen:
Elu on liiga lühike et raisata seda lollide peale tõestamaks et nad on lollid /道德经 (Dàodéjīng)/
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
Benjy
Liige
Postitusi: 427
Liitunud: 03 Jaan, 2015 22:08
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Benjy »

Paleodieet, paleoraugad. 40 aastaselt on aeg valge lina ümber keerata ja surnuaia poole astuma hakata. Samas võtmes saab vaadata vähki suremisi jne.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40226
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Kiviajal ja keskajal elasid inimesed tervet elu - söödi mahetoitu ja tehti palju füüsilist tööd. Kõik olid väga terved, ja elasid kaua :)
Kas peab oma suutmatust enam kui ühe teguriga arvestada nii valjusti demoma?
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Z03
Liige
Postitusi: 1136
Liitunud: 22 Juul, 2016 10:09

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Z03 »

Hoolimata E-ainete rohkest sisaldusest toidus, närvihaigustest, elustiilihaigustest jms keskmine eluiga siiski pidevalt tõuseb. Mis tekitab uusi probleeme, rahvastiku vananemisega seoses.

Paleodieet on täitsa hea toitumisviis, samuti LCHF. Julgen soovitada küll, eriti neile, kellel kõrge veresuhkur. Teeb veresuhkruga lausa imet, kui toidust välja jätta teraviljad, kartul, puuviljad ja suhkur.
Kasutaja avatar
Some
Liige
Postitusi: 4089
Liitunud: 11 Aug, 2008 9:25
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Some »

Diabeetikuna ei suuda ma Trummi seoseid keemia ja diabeedi vahel kohe kuidagi leida. Esimese tüübi diabeet on immuunsüsteemi haigus ja teise tüübi diabeet areneb sobiva geneetilise soodumuse korral kui hoida veresuhkru tase püsivalt kõrge, nii et rakud nö enesekaitseks muutuvad insuliini suhtes vähem tundlikuks. Ning veresuhkru tase aetakse üles täiesti loodusliku suhkru ja tärklisega... Pluss rasvast ja valkudest saadud energia, mis ei lase süsivesikuid ära raisata sihtotstarbel. Mingid mürgid ja säilitusained ei puhu diabeedi puhul mingit pilli. Teise tüübi diabeet on heaoluühiskondade haigus - inimestel on rohkem võimalust ületoituda ja nad teevadki seda. Kahtlustan, et P-Koreas on toidu kvaliteet oluliselt kehvem ja toit ühekülgsem kui meil aga arvatavasti on diabeetikuid kordades vähem kui Euroopas.
Z03
Liige
Postitusi: 1136
Liitunud: 22 Juul, 2016 10:09

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Z03 »

Some kirjutas:Esimese tüübi diabeet on immuunsüsteemi haigus ja teise tüübi diabeet areneb sobiva geneetilise soodumuse korral kui hoida veresuhkru tase püsivalt kõrge, nii et rakud nö enesekaitseks muutuvad insuliini suhtes vähem tundlikuks. Ning veresuhkru tase aetakse üles täiesti loodusliku suhkru ja tärklisega...
Jah, nii on, nõus. Insuliiniresistentsus II tüübi diabeedi korral tasapisi väheneb, kui süüa veresuhkrut vähe või üldse mitte tõstvat toitu - köögiviljad (juurviljad on üsna suhkru- ja tärkliserikkad), liha, kala, muna, magustamata piimatooted (piim ja keefir laktoosisisalduse tõttu tõstab vs). 1-2 kuuga (tegelikult juba kiiremini) on veresuhkrunäidud ilusad. I tüübi diabeediga mängida ei saa, hüpode tõttu peaks olema ettevaatlik.
Viimati muutis Z03, 25 Apr, 2017 14:08, muudetud 1 kord kokku.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40226
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Täpsustan, II tüübi diabeedi põhjusena pole ma keemiat nimetanud, küll aga on oma "teene" siin (keemiat armastaval) toidutööstusel, mis pakub süsivesikuid söögi alla ja peale ning ka toiduainetes, kus inimene ei oska neid kahtlustada (nn peidetud suhkrud). USA-s nt propageeriti 1980ndatel nisujahust ja suhkrust tooteid kui "light" ja "heart friendly". Ka on inimestel üldiselt nadi ettekujutus, kui palju jahu (nisujahu) sisaldavad nt pooltooted. Toidutööstuse business seisneb lihtsalt kulude optimeerimises, kuna süsivesikute kilohind on valkude omast reeglina odavam (vt poes suhkru või jahu kilohinda), siis topitakse neid igale poole. Lihatoodetesse on vaja siduda vett - abiks jahutooted, tärklised ja paksendajad. Kehvavõitu kvaliteediga lihatoodet on vaja müüa - abiks on maitsetugevdajad (keemia) ja suhkur. Kvaliteettoitu pole vaja keemia ja süsivesikutega tuunida, maitseb niigi.

Eespool linkisin ühe graafiku - metformiini tarbimise 1,5 kordne kasv 4 aastaga ei ole teisiti nimetatav kui katastroof.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Some
Liige
Postitusi: 4089
Liitunud: 11 Aug, 2008 9:25
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Some »

Eks süsivesikutega on nagu soolaga. Aju ja närvisüsteem vajavad toimimiseks süsivesikuid (või nende puudumisel maksa poolt sünteesitud ketoone) aga täpselt nagu soolagagi, tikub igapäevatoidus süsivesikuid liiaga olema ja energiaks ärakulutamata pole organismil sellega muud teha kui pekiks ladestada... Millegipärast paljud tibid arvavad, et liigne rasv teeb paksuks, tegelikult on rasv ja valk kehakaalu tõusus suht vähe süüdi, pigem aitab rasv ka süsivesikute imendumist verre aeglustada (nagu ka kiudained) ja sellega seoses maksal vajadust vähem glükoosi pekki lasta. Aga eks see organismi enda keemiakombinaatide tööst arusaamine ole keeruline isegi enamike perearstide jaoks ja asjas paistavad korralikult orienteeruvat vaid endokrindoloogid. Tavainimesed peavad ajama läbi sellega mida interneedus ja naisteajakirjad neile ette söödavad. 10 supertoitu. 5 toiduainet, mis aitavad... Detox algajatele. Kuidas alustada veganina. Ära söö peale kella 6-t õhtul. Jne, jne...

Mis metformiini puutub, siis seda on hakatud lihtsalt rohkem välja kirjutama. Varem asendati seda lihtsalt leivaühikute loendamisega. Metformiini ebatavaline omadus on see, et on ainus diabeediravim, mis ei tõsta kaalu. Diabeetikud lähevad suuresti paksuks ka seetõttu, et ravimid mida võetakse, muudavad süsivesikud organismile kergesti omandatavaks, ehk siis ka üleliigsed kalorid lähevad kergemini pekiks. Metformiin blokeerib maksa neid funktsioone, mis tegelevad depooglükeeniga ja tänu sellele pidurdab kaalutõusu. Lisaks ei põhjusta metformiin hüposid ja on selles suhtes üks ohutuimaid diabeediravimeid (ja odavaim). Ravimi miinus või pluss on see, et alkoholiga koos võib tekkida laktatsidoos, mis isegi kui kiirabi suudab koomas patsiendi kiirelt dialüüsiaparaadi alla toimetada, lõpeb küllaltki suure tõenäosusega surnukuuris. Ehk siis diabeetikul kolm eri viisi kooma sattuda ja kõigil juhtudel vajavad nad väljatulekuks kõrvalist abi:
1) liig madal veresuhkur ehk hüpo - tuleb teha glükoosisüst, insuliin tapab.
2) liig kõrge veresuhkur ehk hüper - tuleb teha õige doosiga insuliinisüst, doosiga möödapanek tapab.
3) metformiin + alkohol - tuleb patsient kiiresti saada dialüüsiaparaadi alla ja piimhape verest välja saada.

Tegelikult lähevad viimased postitused vist teemast välja juba? Aga äkitse on Kaitseliitlaste hulka mõned diabeetikud sattunud, siis siuke lisateadmine kaaslastele vajadusel abiks.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40226
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Agressiivne veganlus on juba arstide kabinettidesse jõudnud. Paleo ja LCHF seltskond ei ole pooltki nii agressiivne. Veganluse preestrid levitavad supermarketites lausa oma ajakirja (paralleel "Vahitorniga"). Arstid juba kaebavad, et nende juurde jõuab järjest sagedamini agressiivsete veganihullude lapsi. Liha/kala/munade ja juurikade komboga nii mööda panna ei saa, see sisaldab kõike vajalikku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 47 külalist