www.militaar.net

Lapsepõlv on õnnelik aeg - minu lapsepõlv oli veel NSVL-s. Jah seda aeg on tore minu jaoks.

Olen vaevaks võtnud läbi lugeda "Kommunismiehitaja moraalikoodeksi" ja muid sellelaadseid dokumente. Järeldus on selline -- ma ei näe kommunismis kui ideoloogias midagi kuritegelikku ega muud süüdistamist väärivat. Küll aga on mul tunne, et peale Jeesuse Kristuse ja veel mõne miljoni teise polegi maailmas n-ö tõelisi kommuniste olnud. Paljudel inimestel oli lihtsalt omal ajal mugav selle sildi taha varjuda. Nii nagu nüüd muude siltide, sh "kommunismi kuritegude paljastamise" taha.

Üks "vana kooli" haritlane -- kirjanik Enn Vetemaa -- ütles hiljuti raadios, et Venemaal pole kommunismiga midagi ühist. Rohkem on seal tegu messianismi ja teiste sellesarnaste ideoloogiatega. Kommunismi sildi taga varjas end ka suurvene šovinism.

Laidoneri muuseumi direktor Indrek Tarand andis ühes Urmas Oti saates huvitava kommunisti "definitsiooni": ta leiab, et kommunisti ja antikommunisti vahe on selles, et kommunist laseks (või ütles ta "laseb" -- pole täpselt meeles ) antikommunisti esimesel kohtumisel maha, kui tal selleks vähegi võimalust on (või oleks), antikommunist aga ei saa seda teha, sest ta peab lähtuma seadustest...

Omamata piisavalt statistilist informatsiooni ei oska ma seda ei kinnitada ega ümber lükata, ent kui siia kõrvale lugeda "Kommunismiehitaja moraalikoodeksit", kus on kirjas, et "inimene on inimesele sõber, seltsimees ja vend", siis kas Indreku "definitsioonis" mainitu ikka on üks õige kommunist, kui ta oma sõbra, seltsimehe ja venna heast peast maha laseb?

Samuti ei oska ma öelda, kas nt Siim Kallas, Edgar Savisaar ja Andrus Ansip on üldse kunagi olnud kommunistid? NLKP liikmed küll, aga kas ka kommunistid kommunistide endi moraalikoodeksi kohaselt? Mõned teadaolevad faktid nende elust sunnivad selles kahtlema...

olin vist mingi viieaastane,kui käisin isaga koos piirivalvekordonis(vanamees ajas nendega mingit äri)ja kui üks ohvitser mingi Lenini pildiga punase märgi(tal oli neid terve sahtlitäis) mulle rinda torkas,oli ikka kuradi uhke tunne!
ja kui kohalik sovhoos ära kaotati,viisid meie lasteaia kasvatajad kõik lapsed volbriöö tähistamise ettekäändel mingi lehmalauda juurde ja lõugasime kooris ning täie vaimustusega:"Ärka,sovhoos!Ärka,sovhoos!"
ei,pulli sai..

Vastutamine ja otsustamisvabadus on kaks hirmsat asja. Mulle vene kroonus hirmsasti meeldis, sest seal ei pidanud ei mõtlema, vastutama ega otsustama. Elu nagu kotletil saia vahel.

Kogu NSVL elas tegelikult selle põhimõtte järgi, ainult kett oli pikem kui kroonus. See vist ongi, mida tagasi igatsetakse. Jumalik ettehoole kommunistliku partei ja nõukogude valitsuse poolt; tegeliku lojaalsuse palgaks minimaalse elamiseks vajaliku tagamine.

Nüüd peab järsku ise olema, otsustama, midagi tegema, et ära elada. See on ebamugav ajupestud ajule.

Ah, eks see üks tühi targutamine ole.

_________________
------------8<--------------

Ausalt öeldes pole seegi riik täna minu heaks sittagi teind -
Tuletaks meelde JFK sõnu selle kohta, mida sa ise saad ja suudad teha. Perse kogu aeg oodata, et keegi /Eesti Vabariik või Jumal/ sinu eest midagi ära teeks. Sa oled mees, käed ja jalad otsas, lase käia. Hale on kuulata-lugeda vingumist, et kuidagi on nagu sitt elu.

_________________
Oman vastavaid kohustusi ja piiramatuid õigusi antud ülesannete täitmisel.

Isegi siia ronivad veltud ja muud sarnased oma mölaga, et nõukaajal oli ka midagi head. Ütlen oma vana inimese ja NA ohvitseri kogemusega, et ei olnud mitte midagi head. Mitte midagi!! Kui kellelgi on nõukaaja nostalgia, siis pistke see persse. Ja ise ronige järele.

_________________
Oman vastavaid kohustusi ja piiramatuid õigusi antud ülesannete täitmisel.

Eks see ole filosoofiline küsimus...
Et mida heaks pidada.
Minu jaoks isiklikult ei olnud nõuka aeg väga hea - puht huvilistest hobilistest kaalutlustest tulenevalt.
Sest, kõik leivateenimisest ja pereelust ülejääva aja ja raha pühendan ajaloohuvile ja rändamisele - aga ei infi ega reisimisvabadust polnud nõuka ajal võtta...

Samas kui maisest ja väikekodanlikust seisukohast lähtuda oli igal enam-vähem "mehel" "null kuus" perse all, suvilakökats püsti ja kõvasti haltuurat tegemisel.
Kui sa oma nina sinna kuhu vaja ei olnud ei toppinud põld häda kedagist.

_________________
Mitte millal vaid miks?
KÕIK KARUKESTEST

Minule tundub ka Kapr. Karu jutt igati mõistlik! Teemaks küll nõokogude aeg aga eks seda saab hinnata ainult teiste aegadega võrdlemisega. Polnud ma rahul nõukogude ajaga, pole rahul praegusega ja poleks vist ühegi ajaga. Metssea jutt ,et midagi head polnud ja pistke p...sse ei ole küll mingi jutt, selle põhjal võiks küll arvate, et nõukogude ohvitserid olid kõik ohmakad nagu anekdoodipraporid! Vaim oli värskem, oli vaenlane ja eesmärk - mitte just kommunismiehitamine vaid rohkem see sinimustvalge iseseisvuse igatsus. Praegune tarbimisühiskond ja vabadusetuuled lahustavad väikese Eesti ilmselt peagi maailma sisse ära. Ühesõnaga -vanasõnaga -pole halba ilma heata!
Sügaval nõukogudeajal küsisin vanaema käest, et millise riigikorra ajal oli kõige parem elada, ütles, et tsaariajal! Polnud mingi rikka talu peretütar aga seesama lapsepõlve muretu aeg stabiilses ühiskonnas oli määrav. EW algus, Vabadussõda, nõuk.aja algus ja IIMS ,kolhooside algus ja ka arenenud sotsialism 10 rbl pensioni ja vanadusega ......

Kui ma laps olin (NL ajal) võisin igas metsas onni teha, suvalisest mäest suuskadel alla lasta, saada endale tasuta haridus jne. Minu lastel sellised avarad võimalused puuduvad. Ei tea millest küll?
Minu meelest pole tavakodaniku jaoks mingit vahet, milline aeg on. Ajastutel ei ole vahet ainult nimi muutub. Teda lüpstakse ikka. Nõuka ajal oli ladvik kogu aeg üks ja sai omi soodustusi hüvesid. Nüüd vahetub see nii kiiresti, et soodustuste hüvede andmine maksab palju rohkem. Selle all kannatavad teised asjad. Nõuka ajal ei saanud igal pool käia tänu militaarsetele kohtadele (piiritsoonid, polügoonid). Nüüd on mõni mees näiteks ranna enda jaoks reserveerinud ehk oma maja merre ehitanud ning eravalduseks kuulutanud – katsu sinna minna. Selliseid näiteid mustmiljon – lihtsalt tuleb silmad lahti teha. Katsu siis aru saada, millal parem oli. Inimesel on kogu aeg millestki puudus ja omadus kogu aeg millegi üle kurta.
Seega tuleb lihtinimesel kohaneda ja ennast tunda niihästi kui saab või lastakse.

_________________
Mida paksem ajatolm, seda ilusamad tunduvad selle all olevad asjad.

Kommunismil on rammus toitepinnas olemas, midagi pole öelda.

Siinkohal ei maksa aga unustada, et ka kommunist võib olla oma isamaa - Eesti siis - patrioot. Kui tuleb vajadus võidelda välisvaenlase vastu, peaksid õlg-õla kõrval seisma nii sotsid, kommud, liberaalid, reformistid, isamaalased, neonatsid, keramehed ... krt, vat keramehe kõrval ei julgeks seista.

Eraomandusest niipalju, et meie eraomand on vana, aga eraomanikud noored ja kogenematud - sõltumata isiku vanusest. See, mis näiteks Skandinaavias on tavaõigusega reguleeritud, on meil vahepeal ununenud. Noh, jokk ka muidugi; tahtlik ja teadlik tavaõiguse eiramine.

_________________
------------8<--------------

Mina pole küll nõuka ajal täisealise elu elanud, kuid ei tahaks sellele vaatamata proovidagi.
Asi on VÕIMALUSTES. Nendest võimalustest, mis mul täna eneseteostamiseks on, rääkimata reisimisest jms. polnud nõuka ajal haisugi. Ole ainult mees ja haara härjal sarvist.
Ma arvan, et inimesed olid nõuka ajal nagu loomad puuris - söök on, jook on (piiratud valik nagu loomadel ikka), aga HINGELE minimaalselt. Ja kui ka praegu "vorstitasandilt" mõelda, siis oli ehk nõuka ajal tõesti lihtsam (kuigi ega ka vorsti vist alati saanud). Aga mulle ainult vorstist ei piisa.
Mis puutub sellesse, et järvedele-jõgedele on tihti raske ligi pääseda, siis peaksid siin rakendama oma kallasraja kasutamise õigust (omanik ei tohi takistavaid tarasid ette ehitada - kui on ehitatud, kalpsa aga julgelt üle aia).
Muide, kallasrada pole näiteks Norras, Rootsis ega Soomes. Neis maades lubab veepiirini kulgev omandipiir sulgeda kalda-ala liikumiseks.
Haridus on meil 12 klassi tasuta, paremad õppijad saavad ka kõrghariduse tasuta.
Ja see jutt, et pole enam kusagil suusatada... pole ju tõsiseltvõetav, eks?

_________________

Summeri pirisemisel on metsavennal aega hüpata laskepessa ja oodata mis sünnib - kas tegemist on inimese, looma või linnuga, või hoopis UFO-ga kirsavoi saabastes, automaat kaelas. Viimasel juhul kohe tuli peale.

Tahtsin eelnevaga öelda et igal korral on omad head ja vead. Me lihtsalt ei näe või ei taha neid näha. Ideaalühiskonda lihtsalt ei ole ja võibolla ka ei tule mitte kunagi.
Ma ei kurdagi võimaluste üle. Mul on palju rohkem võimalusi mammonat kummardada. Lahe. Ennast teostada saab inimene ennast igal ajal ja kohas, iseasi, mida ta selle all mõtleb ja mille poole püüdleb.

_________________
Mida paksem ajatolm, seda ilusamad tunduvad selle all olevad asjad.

Ehh, mitte mammonat ei pidanud ma silmas (või noh, mitte ainult)...
Kuidas see Churchill ütleski?
"Demokraatia on halvim valitsemise vorm kui kõik need teised välja arvata "?

_________________

Summeri pirisemisel on metsavennal aega hüpata laskepessa ja oodata mis sünnib - kas tegemist on inimese, looma või linnuga, või hoopis UFO-ga kirsavoi saabastes, automaat kaelas. Viimasel juhul kohe tuli peale.

Minu noorus möödus ka vene ajal. Väga muretu lapsepõlv oli kui aus olla. Lihtinimesel oli elu kindlasti parem kui praegult. Noored said kodunt lahkudes esialgu koha ühiselamusse ja hiljem anti kogunisti tasuta korter. Kommunismil oli ka häid külgi. Minu vanemad olid rahul, seda aga ei saa öelda paljude teiste kohta. Isa kuulas pidevalt ameerika häält kuid oma seisukohti ta ei väljendanud. Toon siia mõned endale nn konfliktsed mälestused vene ajast.

Mäletan kui koolis klassijuhataja jutustas teisest maailmasõjast, oma elamustest ise šestikuleerides sinna juurde illustreerivalt... Täpselt vastupidiselt minu vanaemale rääkis ta fashistidest kui metsistunud elajatest ja okupantidest. Aga õnneks tuli päästja punaarmee. Ja see sõna kuidas ta fašhist ütles oli nagu ussisisin läbi hammaste... Meeletu vihaga oli see öeldud, sellisel hetkel tundus, et temaga pole kõik korras.

Teisiti mind värskendas ja moraali hoidis üleval lapsena väidetavalt kogunisti poolas väljaõppe saanud endine saksa armee ridades (praeguseks surnud) võidelnud ss-lasest naaber. Kohalikud venelased ei sallinud teda silma otsas (kord panid ta keldrisse luku taha). Eestlasest miilits tegeles rohkem varaste tagaajamise või alkoholi nautimisega kui endise ss-lase ohjeldamisega. Juba poisikesena trepist üles kõmpides ja naabrivanamees vastu sattus mulle küsis ta minult esimesena "Kas venelane on inimene või ei ole?" ennem kui ma midagi vastata jõudsin ütles ta ise "Ei ole!" Ja niimoodi nädalas vähemalt paar korda. Ta oli väsimatu. Kui refleks oli minus piisavalt hästi välja kujunenud jõudsin teinekord ennem öelda. Siis olin tema silmis õige eesti mees. Minujaoks tundusid uskumatuna tema rinde lood. Need lõputud ja huvitavad lood venelastest kes ei olnud väärt inimese nime kandma. Ja üsna tihti näitas ta oma kuuli arme. Neid oli rohkem kui 5. Nahk oli nende armide kohtade pealt kummaliselt lohkus. Imestan kuidas ta ellu jäi, ju vedas. Muidugi lisaks rindejuttudele lisasid vürtsi lõputud jutud sunnitöölaagrist mingis kaevanduses mida ma enam ei mäleta kuskil koola poolsaarel kus eesti ja saksa mehi suri nagu rahvas keskajal katku.

Koolis oli kõik teisiti ja temataolisi kutsus meie õpetaja fashistideks - kuulasin seega huvitavalt neid lugusid ja minu maailmavaade ei kujunenud päris nii nagu nõukogude kasvatus ette nägi. Oli olukordi kus ei teanud ise ka keda rohkem uskuda. Vähem valgustatud klassikaaslastega läksid nõukoduge eesti vabastamise teemad kiiresti tuliseks vaidluseks. Paljud klassikaaslastest ei teadnud isegi kelle lipp on sinine-must-valge.

Ka vanaema oli mul puhastverd eestlane. Sakslasi ta kiitis, intelligentsed ja viisakad mehed olevat olnud. Aga kuna venelased röövisid tal sõja lõpus maainimesele eluks vajalikud loomad ja tahtsid teda maha lasta siis kuulsin ka vanaema juures pidevat venelaste kirumist. Seega ei saanud ma venelaste kirumisest päris vabaks nii kodus kus naabrivanamees ei suutnud isegi 40 aastat peale sõda oma mälestusi vaos hoida ja ka vanaemal olid need ajad värskemana meeles kui vahepealne aeg.

Vanaema suri paar aastat ennem ärkamisaega ja mäletan, et ütles mulle "sina võibolla näed veel kunagi sinimustvalgeid lehvimas" Tookord tundus see nii uskumatuna.

Ka olid meil alevis üldiselt olemas kerged ravhuslikud pinged. Ennast oli mõnusalt sisse sättinud uutesse korteritesse suhteliselt suur venelaste kogukond. Vanemad eesti mehed kippusid purjuspäi käsi püsti "Sieg Heil" kisama ja venelasi kiruma. Kindlasti paljud neist ei olnud saksa sõjaväes olnud aga noh moepärast mängisid kaasa. Mõni vene kroonust naasnud noorem mees oli vanemate käeviskajatega pundis ja purjus peaga tikkusid kohe venelastele kallale seega nii mõnigi juhtumisi mööda liikuv venelane sai teinekord peksa.

Seega oli meiesuguste 14 - 15 aastaste noorte seas rahvuslikke konflikte. Kätt me ei visanud ja konfliktid olid tingitud rohkem muudest põhjustest. Keegi venelane ülbas või vastupidi... Ka oli meie ja vene poiste vahel teinekord lausa gruppidevahelisi kaklusi. Kord saime meie peksa, kord nemad.

Mäletan, et meie vanal koolimajal oli katuseakna kõrval haakrist... Aastaid keegi sellele tähelepanu ei pööranud või ei viitsinud pöörata. Aga hiljem krohviti koolimaja üle. Tänapäeval oleks reaktsioon kindlasti kiirem kui veneajal.

Aga varastamist oli siis küll vähem kui tänapäeval. Või mulle tundub nii. Hiljuti läksin kaubanduskeskusest naastes auto poole ja narko või alkouimas ca. 16 aastane umbkeelne venelasest poisikene tõmbas mu auto ukselinki. Küsisin, et mida te teete ja sain vastuseks, et tahab autosse saada aga võtmed ununesid vist maha. Leebelt öeldes ajasin ta auto juurest minema ja siis mõtlesin küll, et kas asi oleks tõesti samahull olnud kui sõja kulg oleks teisiti läinud? Vähemalt kibestunud naabrivanamees ja vanaema oleks vist igati rahul olnud.

Mina näiteks arvan, et ka venelane on inimene ja kui tal käsi maha raiuda, siis on tal valus ja verd tuleb ka 8kuigi nii iga elusolendiga). Millalgi õitsval nõuk. ajal ütles onu isale, et mõtle kui omal ajal räägiti, et punased jne..., et küll oli kole aga nüüd oleme kõik vähemalt heleroosad ja polegi nii jube. Onud ja ema olid vaesest perest, isa suri neil varakult ja nende elu oli raske EW-s aga mingit nõukogude korda ja suurt venda nad appi oodata ei osanud ega tahtnud nagu enamuski eestlasi.
Minule isiklikult oli nõukogude ajal kõige vastikum nõukogude rahva e. venekeelse rahva laiutamine. Oli hirm eesti rahva ja keele kadumise ees! Aga kellel seda Eeest riiki ja rahvast ikka vaja, ka noortel ja edukatel kellel nüüd rohkem võimalusi ja omadusi neid võimalusi kasutada ei ole tihtipeale Eestist suurt sooja ega külma. Vene ajal oli palju raiskamist ja lollust majanuslikus mõttes, tarbimisühiskonnal ka omad vead. Maailm ei ole nii must-valge ega sinimustvalge...Võiks veel heietada aga paber lõppeb otsa...